3/2012



artiklid
Euroopa riikide metsad levik, koosseis, loodusvrtused

RO on kuulutanud 2012. aasta rahvusvaheliseks histegevuse aastaks. histegevust arendavad ka Euroopa riikide metsandusorganisatsioonid. Nende koost heks viljaks on RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni ehk FAO 2011. aastal koostatud andmestik. Sellele ja muudele allikatele tuginedes antakse vrske levaade Euroopa metsadest.

Riikide metsasus ja selle muutused
Euroopa metsi on kige sobivam ksitleda RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation; FAO) andmete phjal. See andmestik on teistest vrskem (prineb 2010. aastast), mitmekesisem ja ssteemsem ning on koosklas FAO globaalse samasisulise andmestikuga. Seejuures tuleb silmas pidada, et metsa mistet defineerivad erinevate riikide teadlased mnikord erinevalt ja sellest lhtuvalt ei ole nende esitatud andmed vahel ka pris tpselt vrreldavad. Ometi annavad nad Euroopa metsadest parima meldava ldpildi.

Euroopas on FAO andmetel (2011) 1,02 miljardit hektarit metsi, mis moodustab maailma metsadest ligi 25%. Tuleb silmas pidada, et siin on Euroopa riikide hulka arvestatud kogu Vene Fderatsiooni territoorium, millest suurem osa asub ju tegelikult Aasias. htlasi on Venemaa kige metsarikkam riik maailmas. Venemaa metsade pindala on 809,1 miljonit hektarit ehk neli korda suurem kui kogu lejnud Euroopas kokku. Jttes Vene Fderatsiooni metsad arvestusest vlja, on Euroopa metsade kogupindala 210,9 miljonit hektarit ehk ligi 6% maailma metsade pindalast. Sellest, milline on Euroopa riikide metsasus ja metsade pindalad riikide kaupa, annab levaate tabel 1. Kui vrrelda Euroopa maid selle jrgi, kui suur osa nende pindalast on kaetud metsaga, siis kmme kige metsavaesemat maad, kus metsasus alla 12% vi vhem, on Island (0,3%), Malta (1%), Armeenia (9%), Moldova (11%), Iirimaa (11%), Holland (11%), Suurbritannia (12%) ja Makedoonia (12%). Kmme kige metsarohkemat maad, kus metsasus 40% vi rohkem, on Soome (73%), Rootsi (70%), Sloveenia (62%), Lti (54%), Eesti (52%), Venemaa (49%), Bosnia-Hertsegoviina (48%), Austria (47%), Liechtenstein (43%), Valgevene (41%) ja Slovakkia (40%). Kui aga vtta aluseks metsapindala suurus hes riigis, kujuneb riikide jrjestus hoopis teistsuguseks. Siis on lekaalukalt esikohal Venemaa (809,1 miljonit hektarit). Kui Vene Fderatsioon arvestusest vlja jtta, on kmme jrgnevat kige suurema metsade pindalaga riiki Rootsi (28 605), Soome (22 084), Hispaania (18 173), Prantsusmaa (15 954), Saksamaa (11 076), Norra (10 250), Ukraina (9705), Poola (9319), Itaalia (9149) ja Valgevene (8600). Jlgides ldistatult seda, kuidas metsad Euroopa riikide vahel jagunevad, ilmneb seadusprasus, et suurem osa metsarikkaid riike jvad Phja- Euroopasse. Metsavaesematest riikidest paiknevad mitmed aga kas Lne- vi Kagu-Euroopas. Phjused, miks tnapevane metsade paiknemine Euroopas on kujunenud just selliseks, on eelkige looduslikud (kliima, mullaviljakus jne.), kuid suurelt jaolt ka ajaloolised. Viljakatel aladel, kus soodsad olud pllupidamiseks, tekkis tihedam asustus ja metsad pidid pldude, niitude ning teiste kultuurmaastike ees taanduma. Seevastu piirkondades, mis olid vheviljakad vi mgised, silis metsi rohkem. ldistava levaate Euroopa riikide metsasusest annab joonis 1. Huvitav on jlgida Euroopa metsade pindala muutusi viimase kahekmne aasta jooksul. ldiselt on metsade pindala selle aja jooksul suurenenud 17 miljoni hektari vrra. Suuremal vi vhemal mral on see tusnud peaaegu kigis Euroopa riikides. Eestis niteks 2,09-lt miljonilt hektarilt 1990. aastal 2,20 miljonile hektarile 2010. aastal. Eriti kiiresti on metsade pindala suurenenud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal ja Islandil. Vaid vga ksikutes riikides, nagu Venemaa ja Gruusia, on metsade pindala viimase kahekmne aastaga veidi kahanenud. Tegelikult on tendents metsade pindala laienemisele kestnud paljudes Euroopa maades juba palju kauem kui kakskmmend aastat. Joonisel 2 on nha, mismoodi on metsade pindala Euroopa riikides suurenenud viimase kahekmne aasta jooksul.

Suuremas osas teistes maailmajagudes on arengud olnud enamasti vastupidised ja metsade pindala on jtkuvalt kahanenud (Karoles 2004). Miks on siis Euroopas teistmoodi? heks phjuseks on olnud kindlasti majanduslikud ja tehnoloogilised muutused hiskonnas. Selle tulemusel on endiste pllumajandusmaade pindala kahanenud ja metsade oma kasvanud. Oluliseks phjuseks on ka metsa funktsioonide muutumine hiskonna jaoks. Varem hinnati metsa peaaegu eranditult kui puiduandjat. Nd on aina olulisemaks tusmas metsa puhke-, koloogilised ja muud vrtused. Metsade liigiline koosseis ja looduslikkuse astmed Vaadeldes Euroopa metsi liigilise koosseisu jrgi ilmneb, et kige enam on Euroopas okasmetsi (50%), kllalt palju ka lehtmetsi (25%). Veerandijagu Euroopa metsadest moodustavad okasja lehtpuudest koosnevad segametsad. Peamiselt kliimast tulenevalt on Phja- Euroopas lekaalus okasmetsad ning Kesk- ja Luna-Euroopas lehtmetsad. Okas- ja lehtmetsade levikut Euroopas tutvustavad joonised 3 ja 4. Metsi moodustavad puuliigid ja nende rohkus on erinevates Euroopa osades vga varieeruvad. Siiski vib teha ldistusi selle kohta, kuidas jagunevad kogu Euroopa metsad selle jrgi, mitu puuliiki on metsas peamisteks metsa moodustavateks liikideks. Kui kaasa arvata ka Venemaa, siis on Euroopas valdavaks hest puuliigist moodustuvad metsad. Venemaa metsad krvale jttes moodustavad suurima rhma (51%) sellised metsad, kus liike on kaks kuni kolm. Teiseks suuremaks rhmaks on (Venemaad mitte arvestades) metsad, kus mets moodustub hest puuliigist (29%) ja kolmandaks metsad, kus mets moodustub neljast kuni viiest puuliigist (15%). ige vhe (5%) on metsi, kus metsa moodustavaid liike on kuus vi rohkem. levaate sellest, millises proportsioonis neid rhmi hes vi teises riigis leidub, annab joonis 5. Lisaks Venemaale leidub suhteliselt palju metsi, kus peamiseks metsa moodustavaks liigiks on ks puuliik (riigi kigist metsadest moodustavad sellised 40% vi rohkem) Soomes, Bulgaarias, Iirimaal, Austrias, Belgias, Islandil, Suurbritannias, Portugalis, Albaanias ja Kprosel. Tavaliselt koosnevad heliigilised metsad okaspuudest. Mnikord on need valdavalt vrliigid (niteks Islandil), mnikord peaaegu eranditult looduslikud (niteks Soomes). Oluliseks indikaatoriks selle kohta, kui krged vivad olla metsa loodusvrtused, on see, kui looduslik ta on. FAO klassifikatsiooni kohaselt jaotatakse metsad inimtegevuse intensiivsuse jrgi kolme astmesse. Looduslikeks loetakse metsi, kus looduslik metsa areng on kulgemas vi taastatud ja kus selged majandustegevuse jljed puuduvad. Pool-looduslikeks loetakse metsi, kus inimtegevuse jljed on selgelt olemas ja kus mets uueneb inimese kaasabil (uuendusraied, kultiveerimine, looduslikule uuendusele kaasaaitamine). Kolmas kategooria on puuistandused ehk puupllud. Puuistandustes kasvatatakse tavaliselt kiirekasvulisi puuliike, mis on sageli vramaist pritolu. Erinevalt tavalisest metsa kossteemist, on see kossteem kunstlik ning pigem lhedane pllu omale. Seeprast on vib-olla testi tabavam nimetada puuistandust eesti keeles puuplluks (Tullus 2005). Siinkohal tuleb rhutada, et erinevate riikide uurijad on ksitlenud kolmeastmelise metsade looduslikkuse klassifikatsiooni vrdlemisi erinevalt ning seetttu tuleb ka jrgnevat levaadet vtta vaid kui ldistavat ja ligikaudset. Euroopa metsadest kuuluvad selle jrgi, kui Venemaa metsad on kaasa arvatud, ligi 70% pool-looduslike metsade hulka. Ilma Venemaa metsi arvestamata on pool-looduslike metsade osakaal aga isegi 87%. Looduslikud metsad moodustavad kigist Euroopa metsadest, kui Venemaa metsad on kaasa arvatud, 26% ja vaid 4%, kui Venemaa metsi pole arvestatud. Suhteliselt palju looduslikke metsi on Eestis, Venemaal, Gruusias, Rootsis ja Sloveenias. Seevastu on puuistanduste osakaal suhteliselt suur sellistes Euroopa maades nagu Island, Iirimaa, Taani, Suurbritannia ja Belgia. ldse on puuistandusi rohkem Lneja Luna-Euroopa metsades. Seevastu Phja-Euroopa mandriosas on puuistanduste osakaal peaaegu olematu. levaate sellest, kuidas Euroopa riikide metsad looduslikkuse jrgi jaotuvad, annab joonis 6. Erinevate riikide arvestusmeetodid on sageli sna erinevad ja joonisel toodu annab vaid ldise pildi. Vrpuuliikide osakaal metsades Oluline metsade looduslikkuse nitaja on see, kui palju uute metsade rajamisel on kasutatud looduslikke ja kui palju vrpuuliike. Metsakultuure rajatakse vrpuuliikidega erinevatel phjustel. Enamasti selleks, et saada kiiremini ktte suuremat puidutoodangut, aga niteks ka selleks, et taasmetsastada jtmaid, kus kodumaised liigid kasvada ei suuda. Mnikord phjustavad vrpuuliikidega rajatud metsad koloogilisi probleeme ja tihti on sealne elustik vrreldes loodusliku metsa omaga vaesunud. Kogu Euroopa metsadest on FAO arvestuste jrgi vrpuuliikidest koosnevaid metsi kokku heksa miljonit hektarit ehk 4%. Seejuures on Venemaa metsad arvestusest vlja jetud (seal on vrliikide osakaal vga vike). Kige enam on vrpuuliikidest koosnevaid metsi Lne- ja Kagu-Euroopas. Neid on ohtralt Islandil, Iirimaal, Suurbritannias, Taanis, Belgias ja Portugalis. Vahest rmuslik nide on Island. Looduslikult leidub seal ainult hte metsapuud sookaske (Betula pubescens). Sookase mets on madal ja hre ning saarel leidub sedavhe. Metsasuse kiireks tstmiseks on seal ulatuslikel aladel rajatud metsakultuure paljudest introdutseeritud liikidest, nagu erinevad lehise liigid (Larix), keerdmnd (Pinus contorta var. latifolia), sitka kuusk (Picea sitchensis), mitmed papliliigid jne. Ka Iirimaal valitseb metsapuudus ning sealgi eelistatakse metsasuse tstmiseks kasutada vrliike nagu keerdmnd (Pinus contorta var. latifolia) ja sitka kuusk (Picea sitchensis). Mnedes maades, nagu Holland, kus metsi samuti napib, on aga mindud teist teed. Seal hoidutakse vrpuuliikidest koosnevate metsakultuuride rajamisest ja eelistatakse kindlalt kodumaiseid puuliike. Ohtlikumad vrliikide seas on invasiivsed ehk sisse tungivad liigid. Need on vrliigid, mis hakkavad levima iseseisvalt ja kujutavad endast teinekord otsest ohtu mnele looduslikule liigile (Kangur jt. 2005). Invasiivsete puuliikidega on Euroopas kige enam probleeme Ungaril. Seal kasvab selliseid kokku 400 000-l hektaril ja nad moodustavad tervelt 20% kigist metsadest. Peamiseks liigiks on harilik robiinia (Robinia pseudoacacia). Ka Taani metsades on invasiivsete puuliikide osakaal pris suur 6% kigist metsadest. Euroopas tervikuna on eelistatuim vrpuuliik uute metsade rajamisel olnud oma kiire kasvu tttu ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii). Lehtpuuliikide seas on olnud kige eelistatumad vrpuuliigid harilik robiinia (Robinia pseudoacacia), punane tamm (Quercus rubra) ja mitmed papliliigid. Eukalptimetsi on rajatud suurtele aladele Hispaanias ja Portugalis. Sealne kliima on nende kasvatamiseks soodus ja puistute produktsioon rmiselt krge (Tullus 2011). Kigist Hispaania metsadest moodustavad eukalptimetsad 3% ja Portugali metsadest koguni 23%. Kui aga vlja tuua Euroopa riigid, kus vrpuuliikide osakaal metsas on rmiselt vike (alla 0,5% kigist metsadest), siis paistavad nende seas silma Eesti, Lti, Leedu, Soome, Valgevene ja Serbia. levaatliku pildi vrpuuliikide osakaalust erinevate Euroopa riikide metsades annab joonis 7. Surnud puidu hulk metsades Surnud puit on metsade elurikkuse silitamise ks vtmeelemente (Kohv 2010). See on oluline substraat paljude taime-, seene- ja selgrootute liikide jaoks. Surnud puud on thtsad ka pesitsuspaigana mitmetele linnu- ja imetajaliikidele. Millest oleneb surnud puidu hulk metsas? See sltub kliimast, kasvukohast, metsakoosluse struktuurist, liigilisest koosseisust, vanusest, aga samuti inimese majandustegevuse intensiivsusest. Metsa elurikkuse seisukohalt on oluline ka see, mis tpi surnud puitu leidub, kas see koosneb seisvatest vi lamapuudest, milliste lagunemisastmetega on puit (mida rohkem eri lagunemisastmeid, seda suurem on elurikkus), kui jmedad on tved (puudus on sagedamini jmedatest) ja mis liiki puudest see on tekkinud (soovitav on, et oleks mitmeid liike). ldiselt on lamavate tvede puit elurikkam kui seisvatel surnud puudel. Euroopa metsi on majandatud vga pikka aega. Sellega seoses on surnud puidu hulk neis olnud ka kaua aega vike. Just surnud puidu nappusega seletavad teadlased mitmete liikide sattumist ohustatute nimekirja. Ndsel ajal on paljudes Euroopa maades nhtud surnud puidu hulga suurendamises metsa elurikkuse tagamise ht peamist abinu (Kster 2005). Teisalt on rhutatud, et liigsel hulgal metsa kogunenud surnud puit vib tsta oluliselt metsakahjurite leviku riski. 2010. aastaks peaaegu kigi Euroopa riikide poolt esitatud andmete phjal vib ldistatult elda, et surnud puidu hulk Euroopa metsades on keskmiselt 20,5 m3/ha. Suhteliselt krge protsent on seotud surnud puidu suure hulgaga Venemaa metsades. Kui Venemaa metsad arvestusest krvale jtta, on surnud puidu keskmine hulk Euroopa metsades ligi kaks korda viksem, 10 m3/ha. Phja-Euroopa metsades on see keskmiselt 8 ja Luna-Euroopa metsades 15 m3/ha. Suurima surnud puidu hulgaga, keskmiselt 40 m3/ha, paistavad silma Serbia metsad. Ka Venemaa, Leedu ja Ukraina metsades on see krge, enam kui 20 m3/ha. Vhem kui 7 m3/ha on esitatud andmete phjal surnud puitu Valgevene, Suurbritannia, Taani, Poola ja Soome metsades. levaate surnud puidu hulgast erinevate Euroopa riikide metsades annab joonis 8. Liikide ohustatuse astmed ja ohustatud puuliigid ks selgemaid metsakoosluse koloogilise kvaliteedi languse mrke on koosluse elurikkuse kahanemine. Selleks, et ennetada mne metsaliigi kadumist, on vaja teada, millised neist on sattunud ohustatud seisundisse. Varem hinnati liikide ohustatust ekspertide eelvaliku alusel ja jlgiti vaid nende liikide olukorda, mis eksperdid olid vlja pakkunud. Nd selgitatakse kokkulepitud kriteeriumite jrgi kigi koosluses elavate liikide seisundit (Timm 2010). Vastavalt IUCN-i punase nimestiku kriteeriumitele jagunevad liigid jrgmistesse ohukategooriatesse: NT ohulhedased, VU ohualtid, EN ohustatud, CR rmiselt ohustatud, RE hvinud. Andmete kogumine ohustatud metsaliikide kohta on rmiselt tmahukas tegevus ega ole kaugeltki lppenud. Erinevatest riikidest saadetud andmestik on ebahtlane, samuti on see ebahtlane Euroopa erinevate elustiku rhmade osas. Kokku saadeti 2011. aastal vastavaid andmeid 27-st Euroopa riigist. Suhteliselt hre on teave mitmetest Idaja Luna-Euroopa maadest. Ka andmestiku usaldusvrsus on riigiti ige kikuv. Kui niteks vrrelda Ltist ja Leedust tulnud andmeid, on info ohustatud liikidest kahe lhedase loodusega naabermaa kohta nii lahknev, et seda saab seletada ainult ebapiisava uurimisega. Kige tpsem ja ksikasjalikum le-Euroopaline andmestik on olemas ohustatud puuliikide kohta. ldistatult vib elda, et ohustatud puuliikide arv kigub erinevate riikide metsades he ja kaheksa vahel. Viiest riigist (Austria, Tehhi, Venemaa, Hispaania, Suurbritannia) on teateid rohkem kui kmne kohta. Kige suuremast hulgast on teatanud Hispaania (30) ja Venemaa (27). Neli Euroopa maad on raporteerinud, et neil ei ole htegi ohustatud puuliiki. levaate ohustatud metsapuuliikidest erinevates Euroopa maades annab joonis 9. Rootsi on teatanud, et esimest korda on ohus kaks sealset varem laialt levinud puuliiki: harilik saar (Fraxinus excelsior) ja harilik jalakas (Ulmus glabra). Harilik saar on suurtel aladel hvinud seenhaiguse tttu. Haigusephjustajaks on teisseen (Chalara fraxinea). Sama seenhaigust on muide tuvastatud paljudes Euroopa riikides, ka Eestis, kus kahjustused pole siiski sama suured (Drenkhan, Hanso 2009). Harilik jalakas on Rootsis hvimisohus peamiselt jalaka haiguse tttu, mille nimeks on jalakasurm. Lplikult loodusest hvinud puuliikidest on teatanud Belgia kahest ja Ungari hest. On vimalik teha ka ldistusi ohustatud metsapuuliikide kohta kogu Euroopas. Nende osakaal vrreldes kigi metsapuuliikidega kigub erinevates maades 510% vahel. ldistatuna kogu Euroopa metsade kohta on selgunud, et kik ohustatud puuliigid jagunevad jrgmistesse kategooriatesse: ohualdid 40%, ohustatud 36%, rmiselt ohustatud 20% (joonis 10). Ohustatud liikide hulk teistes metsa elustiku rhmades Vrreldes ohustatud puuliikide arvuga on mitmetes teiste metsa organismirhmades, niteks seente ja selgrootute loomade seas, ohustatud liikide arv mrksa suurem. See on ka loomulik, sest mida suurem elustikurhma ldine liikide arv, seda rohkem on seal tenoliselt ka ohustatuks kuulutatud liike. Samas tuleb rhutada, et erinevates riikides ohustatuks tunnistatud liikide arv sltub suuresti ka sellest, kui phjalikult seal vastavat elustikurhma on uuritud. Euroopa riikide seas rekordilise hulga seene- (968) ja selgrootute (81) liike on esitanud veitsi teadlased. Kui vrrelda erinevate maade andmeid selle kohta, kui suur on ohustatud seeneliikide osakaal vrreldes kogu seeneliikide arvuga, siis pakutakse mitmetest Kesk-Euroopa maadest ohustatud liikide osakaaluks koguni kuni 50%. Seevastu Valgevene, Soome, Horvaatia ja Sloveenia uurijate andmetel on nendes riikides ohustatud seeneliikide osakaal vaid 13%. Metsa selgrootute kohta esitatud andmete phjal on kogu Euroopas ohustatud keskmiselt vhem kui 3% kigist selgrootute liikidest. Siingi on pakutud ohustatud liikide arv riigiti vga erinev, ulatudes niteks Soomes 476-ni, aga Leedus, kus selgrootute arv soodsama kliima tttu tenoliselt suurem, kigest neli. Phjuseks vib olla uurimuste erinev tase. Selgroogsete loomade osas on kogu Euroopast kige phjalikumad ja usaldusvrsemad andmed kahe rhma lindude ja imetajate kohta. Nende jrgi vib linnuliikide kohta ldistatult elda, et kigist metsalindude liikidest moodustavad ohustatud liigid ligi 20%. Rekordarvu, kokku 248, on esitanud Tehhi Vabariik. Ohustatud imetajaliikide kohta, kes metsaga seotud, vib Euroopa kohta tervikuna elda, et nende osakaal vrreldes kigi metsaga seotud imetajaliikidega kigub erinevates maades 5 ja 41% vahel. Austrias, Valgevenes, Kprosel, veitsis, Itaalias ja Tehhis ulatub see eriti krgele, kndides le 25%. Imetajate osas on olemas ka kenasid niteid selle kohta, kuidas mnel maal mni hvinud liik on sealsesse metsa edukalt taasasustatud. Austrias on selliseks niteks metskass (Felis silvestris silvestris) ja Eestis euroopa naarits (Mustela lutreola). Selle liigi looduslik asurkond hvis Eestis teadaolevalt lplikult 1996. aastal, kuid ndseks on ta edukalt asustatud Hiiumaale (Maran, Pdra 2004). Ohustatud metsataimeliikide osakaal kigist metsataimeliikidest kigub Euroopa maades ldiselt 130% vahel. Vga vhesest hulgast ohustatud liikidest on teatanud Island, Iirimaa, Belgia ja Suurbritannia. Pikimaid ohustatud liikide nimestikke on esitatud Hispaaniast (1196) ja Tehhi (771). Pris palju on ohustatud metsataimeliike registreeritud mitmetes Kesk-Euroopa riikides, niteks Austrias (267), Slovakkias (207) ja Saksamaal (205). Kirjandus Drenkhan, R., Hanso, M. 2009. Hariliku saare allakik Eestis ja mujal Euroopas. Eesti Loodus, 3: 1419. Karoles, K. 2004. Maailma metsavarud ei kahane enam endise kiirusega. Eesti Mets, 4: 1823. Kangur, M. jt. 2005. Invasiivsed vrliigid Eestis. Tallinn. Kohv, K. 2010. Surnud puit ja elurikkus. Eesti Mets, 3: 3438. Kster, K. jt. 2005. Ei ole midagi elavat kui surnud puu. Eesti Mets, 3: 2831. Maran, T., Pdra, M. 2004. Naarits koju tagasi. Eesti Loodus, 10: 613. State of Europe forests. 2011. FAO. Oslo. Timm, U. 2011. Enamik ohustatud liike on seotud metsaga. Eesti Mets, 1: 1622. Tullus, H. jt. 2005. Kiirekasvuliste metsakultuuride kasvatamine kui alternatiivne maakasutusviis. Tartu. Tullus, H. jt. 2011. Eukalptid maailma metsanduses. Eesti Mets, 3: 3236.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet