Alfred Ilves oli metsateadlane, õpetaja, aednik ning meie ühe kõige omapärasema ja
liigirohkema arboreetumi rajaja.

Metsandushariduse omandamine ja teadlase-õppejõu karjäär
Alfred nägi ilmavalgust 18. juunil 1912 metsavahi peres Lootvinas Vastse-Kuuste vallas Tartumaal. Siit sai ta kaasa armastuse metsa ja looduse vastu. Ta käis Ahunapalu 4-klassilises koolis ja lõpetas Võnnu 6-klassilise kooli. Kuna Alfredi vanemate palk oli väike, puudus neil võimalus pojale kesk- ja kõrghariduse andmiseks.
Alfred Ilves pidi haridustee jätkamiseks ise raha teenima hakkama. Ta asus tööle Tartu metallitöökotta. Keskhariduse omandas Alfred Tartu ühisgümnaasiumi õhtuses osakonnas, mille lõpetas 1938. aastal. Samal aastal asus ta edasi õppima Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonda. Kahjuks katkestas alanud teine maailmasõda õpingud. 1944. aastal sai temast Audru metsaülem. 1945. aastal õnnestus tal haridusteed jätkata nüüd juba Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas järgmisel aastal.
Edasi suunati Alfred teadustööle TRÜ Järvselja õppe- ja katsemetskonda. 1947. aastal viidi ta üle ENSV TA Bioloogia Instituudi metsasektorisse, kus ta pühendus metsatüpoloogiale soometsade valdkonnas. Kärkna metskonna abimetsaülema kohalt suunati A. Ilves 1950. aastal Luuale Kuremaa metsakooli. Seal sai temast metsakultuuride õppejõud ning peagi ka puukooli rajaja ja arendaja.
Luua sai tema viimaseks töökohaks ning arboreetum-dendraarium koos kääbuskuuskede haljasala, haruldaste liikide ja liigisiseste vormide kollektsiooniga tema elutööks. Alfred oli erudeeritud, suure elu- ja töökogemusega ning hea õpetajaoskusega. Ta suutis tekitada õpilastes huvi ja kiindumust uue metsapõlve rajamise, metsa hooldamise ja hoidmise vastu.

Luua arboreetumi rajamine
Alfred Ilves rajas võõrliikidest koosnevate metsakultuuride arengu selgitamiseks Luuale õpperaja. 1952. aastal alustas ta Luua arboreetumi rajamist. Arboreetumis olid omaette Euroopa, Siberi, Kesk-Aasia, Kaug-Ida ja Põhja- Ameerika osakonnad. 1956. aastal kaitses Alfred edukalt väitekirja ENSV soometsade tüüpidest ja talle omistati bioloogiateaduste kandidaadi kraad. Nüüd pühendus ta täiel rinnal arboreetumi rajamisele ja puukooli edasiarendamisele haljastusmaterjali kasvatamiseks. Eriti paelusid teda okaspuu väikevormid. 1963. aastal moodustati õppemajand, mille koosseisus olid puukool, dendraarium ja haljastusnäidisalad. Õppemajandi juhiks sai Alfred Ilves. 1982. aastal avaldas ta koos Helve Antoni ja Helmut Taimrega Eesti Looduse juulinumbris artikli „Luua pargid”, kus leheküljel 447 on kirjas: „1981. aasta seisuga on dendropargis 531 puu- ja põõsaliiki, neist Euroopa osakonnas 96, Siberi osakonnas 18, Kesk-Aasia 24, Kaug-Ida 201 ja Põhja- Ameerika osakonnas 192.”
Samas artiklis märgitakse, et sidemeis ollakse ligi 40-ne botaanikaaia ja dendraariumiga ning et puukoolis on tegeletud kaks viimast aastakümmet ilupuude ja -põõsaste sordiaretuse ning istikute kasvatamise, samuti võõrliikide introduktsiooniga. Tähelepanuväärne on puukooli dekoratiivvormide kollektsioon, eriti okaspuude kääbusvormid. Teiste hulgas kasvavad Luua puukoolis Alfred Ilvese aretatud kääbuskuused „Hiiumaa”, „Luua”, „Luua pärl”, „Päsmas” ja männisort „Jõgeva”. Siin asub ka tema väike selektsioonaed – ainulaadne sordiaretus okaspuude tuulepesade baasil. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tema loodud arboreetumis kasvab umbes 800 erinevat puud-põõsast. Luua puukoolis alustati ka haljastusprojektide tegemist asulatele, majanditele, koolidele ja asutustele. Eestvedajaks oli tema tütar Ene, kes jätkas isa elutööd. Eestimaal on palju paiku, kus on näha isa ja tütre tegevuse jälgi ilusate okaspuu väikevormide ja kaunilt kujundatud haljasalade-parkide näol.
Alfred Ilves oli ka vilgas kirjamees, tema sulest on ilmunud üle 50 teadusliku artikli. Aktiivse seltsielu edendajana kuulus ta loodusuurijate-, looduskaitse- ja aianduse-mesinduse seltsidesse. Tänavu möödus 60 aastat Luua ainulaadse pargi sünnist. Mälestusüritusel osalejad istutasid tema auks jaapani lehise. Alfred Ilvese visadus, teotahe ja loomeenergia elab edasi selles pargis ja mitmetes teistes tema algatusel loodud rajatistes ka järgmistel aastakümnetel.