3/2012



artiklid
Kuuse vrliigid Jrvseljal

Jrvseljal on erinevaid kuuseliike ptud kasvatada le sajandi. Millised on olnud tulemused?

Esimesed eksoodid pandi kasvama juba misaajal
Vrpuuliigiks ehk eksoodiks on tavaks nimetada puu- vi psaliiki, mis kasvab vljaspool oma looduslikku areaali. Viimasel ajal on ldsuse suhtumine vrpuuliikidesse sageli negatiivne, sest nende mtlematu sissetoomine on mnikord phjustanud ebameeldivaid tagajrgi. Niteks viks nimetada sosnovski karuputke, mille hvitamise nimel nd palju vaeva nhakse ja kulutusi tehakse. Seda juhtumit ei saa siiski ldistada. Dendroloogia kui teadusharu seisukohalt pakub ikkagi suurt huvi ka teistes geograafilistes piirkondades kasvavate paljude puuliikide kasvatamine meie looduslikes tingimustes. Vrpuuliikide kasvatamine on igustatud siis, kui need pakuvad mingit eelist kohalike liikidega vrreldes, kas siis tootlikkuse, kasvukiiruse vi dekoratiivsuse seisukohalt.

Eestis on heks vanemaks vrpuuliikide kasvatamise paigaks olnud Jrvselja. Esimesed katsed kuuse vrliikide kasvatamiseks tehti siin juba 19. sajandi lpuaastail. Selleks telliti seemet mitmetest vlismaa seemneridest. Bernhard Halleri (1929) andmeil saadi 1895. aastal vike kogus musta kuuse (Picea mariana) ja sitka kuuse (P. sitchensis) seemet Saksamaalt Thringenist. 1907. aastal saadi siberi kuuse (P. obovata) seemet Riiast Gggingeri seemnerist ja 1913. aastal samast torkava kuuse (P. pungens) oma. Metsas kultiveerimise kohta on mrgitud, et kanada kuuske (P. glauca) on istutatud koos hariliku kuusega. Andres Mathieseni (1927) andmeil jb kanada kuusk oma kasvukiiruselt harilikust kuusest mrgatavalt maha ning kannatab tugevasti lumemurru all. 19. sajandi lpul metsa istutatud kanada kuused on ndseks viimseni hvinud. Ka sitka, musta ja torkavat kuuske ei ole metsas silinud. Siberi kuuske kultiveeriti kvartalil 257 segus hariliku kuusega, kusjuures mlemate liikide kasv oli peaaegu hesugune. Tartu likooli ppemetskonna rajamise jrel algas sihikindlam katsetamine 1921. aastal asutati Jrvseljale Tartu likooli ppemetskond. Siia rajati mitu uut taimeaeda istutusmaterjali kasvatamiseks, jtkus ka vrpuuliikide kultiveerimine. ppemetskonna juhataja A. Mathieseni initsiatiivil telliti erinevatest maadest paljude vrpuuliikide seemet. Vrpuuliikidest kultiveeriti siis metsa lisaks siberi kuusele veel korea (P. koraiensis), ajaani (P. jezoensis), Engelmanni (P. engelmannii), sitka ja torkavat kuuske ning kanada kuuse vormi (P. glauca var. albertiana). Siberi kuuse kultuur kasvab rahuldavalt, lejnud on ndseks tielikult hukkunud. Lisaks metsa kultiveerimisele istutati mitmeid kuuseliike ka metskonna keskuse lhedal asuvasse dendroparki, kus mned neist kasvavad hsti. Eelkige tuleks nimetada Balkani poolsaarel looduslikult kasvavat serbia kuuske (P. omorika). Suurima puu krgus on nd 29 m ja rinnasdiameeter 32 cm. Serbia kuusk on Eesti tingimustes tiesti klmakindel, judsa kasvu ja ilusa kitsa vraga. See on ks perspektiivsemaid kuuseliike haljastustdeks. Serbia kuuse krval kasvab dendropargis grupp Kaug- Ida pritoluga ajaani kuuski, mis on tunduvalt halvema kasvuga ja eelmise liigiga vrreldes vhem dekoratiivsed. Suurima puu krgus on 20 m ja rinnasdiameeter 33 cm. Ajaani kuuske ei saa lugeda perspektiivseks liigiks metsanduses ega haljastuses, ta kasvab aeglaselt ja on noores eas klmakartlik. Lheduses kasvab ka ks mne meetri vrra lhem hondo kuusk (P. hondoensis), mis on vrdlemisi sarnane eelmisele liigile. Mned teadlased peavad hondo kuuske ajaani kuuse teisendiks (P. jezoensis var. hondoensis). Sellest ajajrgust kasvavad Jrvseljal pargipuudena ka torkav kuusk ja kanada kuusk, mis mlemad on sobivad haljastustdeks. Eriti dekoratiivne on torkava kuuse sinakashbedaste okastega vorm. Need puud viljuvad sageli ja seeme on hea idanevusega. 1930-ndaist aastaist kasvab endises Rkka taimlas kaks korea kuuske, neist suurima krgus on nd 22 m ja rinnasdiameeter 43 cm. Erilist vrtust sellel puul pargimajanduses ei ole, ta pakub huvi peamiselt kollektsiooniliigina. Sja jrel hakati kuuse vrliike arvukamalt kasvatama alates 1960-ndatest aastatest Suhteliselt rohkesti kultiveeriti siis Phja- Ameerika pritoluga musta kuuske, selle liigiga rajati ka mitu metsakultuuri. Must kuusk kasvab Eestis vrdlemisi hsti, on klmakindel ja eriti noores eas sna sobiv haljastuseks. See puu viljub peaaegu igal aastal ja seeme on hea idanevusega, mis teeb tema paljundamise lihtsaks. Kasvab rahuldavalt ka turvasmuldadel. Kaug-Idast prinev Glehni kuusk (P. glehnii) on Eestis seni suhteliselt vhe levinud. Jrvseljal kasvab vikese puistuna alates 1977. aastast. Klma lbi pole seni kannatanud, sobib kasutada haljastuses. Phja-Ameerika lnerannikul looduslikult kasvav sitka kuusk on Eesti mandriosas klmarn. Nii 19. sajandi lpul kui ka 1930-ndail aastail Jrvseljal kultiveeritud sitka kuused klmusid. 1978. aastal klvati Jrvselja taimlasse Hiiumaal Suuremisa pargi lhedal kasvavatelt puudelt kogutud sitka kuuse seemet. Neist sirgunud puud kasvavad rahuldavalt. Agali arboreetumis olevate sitka kuuskede krgus ulatub nd viieteistkmne meetrini. Ilmselt avaldab mju ka see, et tegemist on Eestis kasvava sitka kuuse teise plvkonnaga. Phja-Ameerika kirdeosast prinevat punast kuuske (P. rubens) pti Jrvseljal kultiveerida juba 1930-ndail aastail, kuid sellest perioodist pole puid silinud. Nd kasvavad siin mned noored puud, millede krgus ulatub heksa meetrini. Lne-Kaukaasias looduslikult kasvav idakuusk (P. orientalis) on Eestis klmarn. Jrvseljal kasvavad mned 34-aastased kidurad puukesed, neist suurima krgus on seitse meetrit. Paaril aastal on nad ka kbisid kandnud, kuid seeme ei idanenud. Idakuusk on huvitav liik oma vga lhikeste tumeroheliste likivate okaste poolest. Meil omab ta thtsust ainult kollektsiooniliigina. Lisaks eelpooltooduile on Jrvseljal katseid tehtud veel mitme kuuseliigi kasvatamisega. Nii klvati 1977. aastal taimlasse tjanani kuuse (P. schrenkiana) seemet. Noored puukesed kasvasid viis kuni kuus aastat ja kuivasid siis ilma nhtava phjuseta ra. Ilmselt ei sobi meie kliima sellele Kesk-Aasia pritoluga puule. Jrvselja taimlaraamatus on mrgitud, et 1937. aastal kasvas seal Picea morinda. Ilmselt hukkus see Himaalajast prit klmarn kuuseliik 1939./1940. aasta karmil talvel. kski kuuse vrliik ei oma Eestis metsamajanduslikku thtsust, sest nad kasvavad ldreeglina aeglasemalt meie harilikust kuusest. Juba rohkem kui seitsekmmend aastat tagasi mrkis A. Mathiesen (1938), et enamik vrpuuliike pole suutnud tita neile pandud lootusi. Kll on aga mnedel oluline thtsus pargimajanduses. Jrvseljale rajatud vrpuukultuurid omavad kahtlemata suurt teaduslikku vrtust. Kuna siinsed metsad on ka ppebaasiks metsanduse eriala lipilastele, siis osutuvad need kultuurid vrtuslikeks nitealadeks dendroloogia praktikumi korraldamisel. Kirjandus Haller, B. 1929. Kultuurid Tartu likooli ppemetskonnas Kastre-Peravallas. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused, 13. Tartu. Mathiesen, A. 1927. likooli ppemetskond. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused, 11. Tartu. Mathiesen, A. 1938. Selektsiooni ksimusi metsakasvatustde teostamisel. Eesti Mets, 11, 12.



Heino Kasesalu, dendroloog

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet