3/2012



artiklid
Eesti esimesed puuronimise meistrivistlused

3.4. augustil toimusid Kuressaares Eesti esimesed arboristide meistrivistlused puuronimises. lesandeid oli kokku viis ja iga
kord kasutati erinevat puud.

Laupeva hommikul titus lossipark saginaga
Laupeval, 4. augustil, vis hommikul Kuressaare lossipargist mdajalutanud saarlane vaid mttes elda Mh!. Park oli miskiprast tis kirjusid silte, linte ja kummalises varustuses inimesi. Ligi astudes vis ta siiski aimata, et siin on algamas ajalooline sndmus Eesti esimesed arboristide puuronimise meistrivistlused. Vlja oli valitud viis puud, milledelt klkus kisi ja viimaseid ettevalmistusi tegevaid kohtunikke. Telkide juures kis vistlejate varustuse kontroll, kiivritele kinnitati numbreid. hus oli tunda elevust ja pidulikkust.

Vistlust olid avama tulnud uudishimust ja heast tujust pakatav Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ning heakorra ja haljastuse spetsialist Katrin Reinhold. Linnaametnike huvi vistluste vastu oli kindlasti siiras selle kigus sai professionaalselt hooldatud osa 150-aastasest pargist. ritus mahtus ka suurepraselt kimasolevate Kuressaare merepevade raamesse kontserte ja muid sndmusi toimus neil pevil igale maitsele. Tuleb tunnistada, et Kuressaare linn on lossipargile ka varem tsist thelepanu pranud. On avaldatud raamatuke, kus sees huvitavaid fakte, pilte ja mte pargi kohta. Arboristidega on tehtud koostd juba aastaid ja pargi uuendamiseks tulevikus on konkreetsed plaanid olemas. Klalisi mitmelt maalt Korraldamise philine lbiviija oli MT Arboristide Koda. hingu peamine eesmrk ongi moodsa puuhoolduse oskuse toomine Eestisse ja selle ala edasiarendamine. rituse peamine hing ja idee autor on tuntuim Eesti arborist Heiki Hanso. Ta on osalenud kaheksal rahvusvahelisel vistlusel, kusjuures Soomes vitis ta hbemedali. Mitmed vlisvistlejad ja kohtunikud tulid kohale tnu isiklikule sprusele Heikiga. Ta on arboristide koja asutajaliige, tema firma ArborEst O oli vistluse peasponsor. Korralduse taset eestlased hbenema ei pidanud. Vis hoopis uhkust tunda, kui ntkelt liigub lossipargis eestlasest puuronija jalg ja kui kenasti helgib kiiver ta peas. Kuigi tegu oli Eesti meistrivistlustega, sai siin osalemisega punkte koguda ka rahvusvahelise arvestuse jaoks. Vlisosalejaid oli kige rohkem Soomest ja Ltist, aga ka Inglismaalt, Saksamaalt, Rootsist ja Iirimaalt. Naisvistlejaid oli Soomest, Ltist ja Eestist. Kokku oli mtu vtmas 18 arboristi, Eestit esindas viis vistlejat. Esimesel vistluspeval viis lesannet lesannetega matkiti arboristide igapevaseid tid. Esimese lesande titmiseks olid kohtunikud riputanud suure ja harulise pgi otsa kellukesi. Kie abil liikudes pidi vistleja need helisema panema. Nii matkiti kuivanud vi vigastatud okste ksisaega eemaldamist. Kellukesed olid okste tippudes ja nendeni judmine oli keeruline. ige raske oli kellukest nii helistada, et peenike oks jalgade all liiga looka ei vajuks. Selleks pidi enamuse oma raskusest kie kanda jtma. Kuna aeg oli piiratud, siis paljudel sooritus ei nnestunudki. Aga pnevust oli piisavalt ja nha sai vga stiilseid esitusi. Teine lesanne seisnes puu otsas oleva arboristi pstmises. Tegu oli vga aktuaalse ja olulise teemaga. Kuidas psta puu otsas olev vigastatud inimene, niteks sinna sadanud langevarjur, kui talle tstukiga kuidagi ligi ei pse? Tuleb kutsuda arborist! Seekordsetel vistlustel pidi iga puuronija alla tooma vigastatud ja paanikasse sattunud tkaaslase. Selleks tuli kigepealt juda kaaslaseni ja ritada teda rahustada. Seejrel oli vaja ta enda klge haakida ning kahe kie abil turvaliselt alla laskuda. Pstjate tegevus sujus ladusalt. Kige raskem oli ehk hoopis ohvriks kehastunul, kes kaheksateist korda jrjest pidi hdaldades puu otsas klkuma. Kolmas lesanne oli kie puu latva kinnitamine. Seda tehti pisikese raskuskotikesega, mille taha oli kinnitatud peenike nr. Nri vibutades tuli kotike heita vimalikult tpselt krgel olevate oksaharude vahelt lbi, nii et kotike oma raskusega nri otsa uuesti alla toob. Prast on juba lihtne siduda nri klge kis ja siis see latva vedada. lesande titmine osutus aga keeruliseks. Nri krgele puu vrasse heitmisel on vga suur osa nnel. Vid kll olla enne palju harjutanud, aga viske vib nurjata iga ettejv oksaraag vi leheke. Selle lesande puhul jagati punkte olenevalt oksaharude krgusest. Mida krgemal see asus, seda rohkem punkte vis saada. Pris lemisi harusid ritasid vaid ksikud. Kahte muidu vga head vistlejat tabas just selle lesande sooritamisel ebann. Rootslane Axel Skog sai krgest harust nri kll lbi, aga raskuskotikese slm oli nii kinni kiilunud, et ta ei saanudki seda ettenhtud aja jooksul enam lahti. Seesama oksaharu sai saatuslikuks ka meie Heiki Hansole. Kuigi ta sai oma nri oksaharu vahelt lbi, takerdus see seal puusamblikesse ja kotike ei suutnud enam nri alla vedada. Niisugused viperused tid mnigi kord vistlejate huulile Suure Tllu aegseid vgisnu. Vaba- ja kieronimine Neljandaks lesandeks oli abivahenditeta kiiruse peale puu latva ronimine ja seal kellukese helistamine. Vistlejale oli klge seotud vaid turvakis, et kukkumisel halvimat ra hoida. Aega kellukeseni judmiseks oli ks minut. Eriti elas publik kaasa naisronijatele, sest puu esimesed oksad olid suhteliselt krgel ja nendeni judmiseks pidi sooritama pris vimsa hppe. Viimane ja fsiliselt ka raskeim lesanne oli kitpidi abivahendeid kasutamata 15-ne meetri krgusele ronimine. htuhmaruses kojujalutajaid vis sel ajal llatada plispuude okste vahelt kostuv raske ohkimine ja puhkimine. blukestel vistlejatel lks lesminek sna ladusalt ja hletult, aga kui ronima asus mni raskekaaluline, siis hakkasidki kuulduma aina valjenevad helid. Pealtvaatajatele oli vist meeldejvaim Soome vgilase Kaj Vogti sooritus, kes kangelaslike pingutustega tusis kit pidi kmne sentimeetri krgusele. Tugeva aplausiga elati kaasa tema visale vitlusele iga sentimeetri prast. Kigi esimesel peval saadud tulemuste phjal valiti vlja parimad, kes psesid edasi jrgmisel peval algavale Eesti meistrite vljaselgitamisele. Meestest oli kindlalt edukaim viisakas ja tagasihoidlik inglane Steve Gale. Kommentaariks tles vaid, et Kuressaare oli tema jaoks hea koht ja nne oli temal ka omajagu. Teine visTluspev meisTriTe selgumine Pev algas vga ilusa ilmaga. Eelmise peva tulemuste phjal pses edasi neli meest ja kolm naist. Kohtunikud olid vimsa pgi vras kellukesed uutesse, raskemini ligipsetava- tesse kohtadesse mber tstnud. Seekordsed lesanded olid jrgmised: algul tuli igal vistlejal oma kiessteem raskuskotikese abil puu latva toimetada, siis vabas tehnikas ja abivahenditega les ronida, kellukesed ra tilistada ja alla tulla ning viimaks kis puu otsast ktte saada. Kigi nende soorituste titmise eest jagati erinevaid punkte. Kui kohtunikud olid punktid kokku lugenud, vis alata auhindade ja tiitlite jagamine. Peaauhindadeks olid Stihli kaks arboristisaagi. Kohal olid ka firma esindajad, kes tutvustasid oma telgis erinevaid Stihli tooteid. Uudistajaid oli palju. Ka arboristidele pakkus vljapanek huvi, sest seal oli mitmeid spetsiaalselt nendele meldud tooteid. Firma esindajad leidsid omakorda, et vistlused paku- vad neile hea vimaluse aru saada, milliste toodete vastu kige rohkem huvi tuntakse. Samuti lubasid nad jrgmisel vistlusel kindlasti kohal olla. Meestest sai peavidu eelmisel peval hiilanud Steve Gale. Ajalooliselt esimene Eesti meistri tiitel lks seekord Robbie Marshalli ktte. Kuigi nimigi reedab, et tegemist on rahvuselt iirlasega, elab ja ttab mees Eestis ja on abielus eestlannaga. Naistest tuli ldvitjaks soomlanna Anu yrs. Eestlanna Anu-Kristin Tara sai teise ja ltlanna Ilze Rozlapa kolmanda koha. Vistluste ksikasjalikumad tulemused on leval arboristide koja kodulehel aadressil www.arboristidekoda. ee. Lpuhtusgil hes Kuressaare pubis istusid laudade mber vsinud, aga nnelikud inimesed. Vib-olla on arboristi- dega sama lugu, nagu meie tuntud mtleja Einar Laigna arvates meremeestega nad on loomult vaoshoitud ja aupaklikud seeprast, et selliseks muudab neid nende igapevane t. Meremehi petab aukartlik olema meri, mis on alati inimesest suurem ja ohtlikum. Ka arboristide t on riskiderohke ja kulgeb looduskeskkonnas. lbed ja leolevad tegelased sellel alal kaugele ei jua. Kindel on, et nende kahe peva jooksul Kuressaares ei tulnud arboristide seas ette htegi tli ega s olvumist, kik sujus rmsalt ja naerulsui. Enne laialiminekut andsid korraldajad teada, et ettevalmistused samalaadseks vistluseks tuleval aastal on juba kimas. Jgem siis ootama.



Arne Sildnik, MT Arboristide Koja liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet