Metsanduslik ühistegevus Eestis ei saa kuidagi hoogu sisse. Mõningal määral on küll edenenud ühistegevus sotsiaalsel tasandil, kuid mitte majanduslikult. Et ühistegevus annaks ka majanduslikku tulu, asutati aasta tagasi Erametsa Majandamise Ühistu.

A MIS MA TUU IIST SAA?
Just nii küsib Võrumaa talumees, kui talle pakkuda võimalust astuda metsandusühistu liikmeks. Kirjakeeles öelduna tahab iga metsaomanik teada, mis kasu saab ta osalusest metsanduslikus ühistegevuses. Küsimus on õiglane ja põhjendatud. On ju loomulik, et majandamise kasumlikkust. Järelikult peab ühistegevusigasugune majanduslik tegevus,sealhulgas metsamajanduslik, peab tooma kasu.

Mitmesugused mittetootlikud kulud (maksud, reklaam, koolitus jmt.) vähendavad metsa võimaldama kokkuvõttes siiski suurema kasumiga välja tulla, kui üksi tegutsedes. Mõistagi on metsanduslikus ühistegevuses olukord samasugune nagu metsanduses üldse: tulu hakkab ilmnema alles pikemat aega tegutsedes. Lüües aktiivselt kaasa metsaseltsi või metsaühistu töös, kulutab metsaomanik küll veidi raha ja oma aega. Kuid ta on paremini informeeritud metsasektoris toimuvast ja teeb majanduslikku koostööd teiste metsaomanikega. Nõnda on tal võimalik teha õigemaid otsuseid oma metsa majandamise kohta. Pikapeale saab ta oma metsadest suuremat tulu, kui omaette olles.

Ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd. Nii moodustavad korteriomanikud korteriühistu, lehmapidajad piimaühistu, rahaomanikud hoiulaenuühistu ja metsaomanikud metsaühistu.
Ühistegevus on inimestevaheline koostöö, mille eesmärk on ühise tegevuse kaudu rahuldada kõigi osalenute majanduslikke, sotsiaalseid ning poliitilisi vajadusi.
Ühistu on tema liikmete ehk metsaomanike loodud ja kontrollitav vabatahtlik organisatsioon, kes teenindab liikmeid ja toob neile kasu teenuste kasutamise mahu järgi. Ühistu pole heategevusorganisatsioon, kes jaotaks hüvesid tasuta ja alla omahinna. Esmane ülesanne on liikmete teenindamine, mille eest kasutajad ka maksavad.
METSANDUSLIKU ÜHISTEGEVUSE OLEMUSEST
Mis tahes ühistu erineb teistest ettevõtetest oma põhitunnuste poolest:
• Kasutajad on ühtlasi omanikud. Isikud, kes on asutanud ühistu ja astunud ühistu liikmeks, on selle ainuomanikud. Samuti on nad ühistu teenuste kasutajad ehk ühistu kliendid.
• Kasutajad kontrollivad ise ühistut. Ühistu tegevust kontrollivad liikmedomanikud ehk teisisõnu teenuste kasutajad.
• Kasutajate tulud jagatakse omavahel. Ühistu teenitud tulu jaotatakse teenuse kasutajate vahel kasutusmahu alusel. Seega, mida rohkem metsaomanik kasutab ühistu teenuseid, seda suurem on tema osa ühistu teenitud tulust.
Metsanduslik ühistegevus hõlmab peamiselt kahte valdkonda:
1) Metsaomanike esindamine riigivõimu ja rahvusvahelisel tasandil ehk sotsiaalne ühistegevus.
2) Metsaomanike huvide arvestamine majanduslikul tasandil ehk majanduslik ühistegevus.
Sotsiaalse ühistegevuse raames osalevad metsaomanike esindajad seadusloomes. Rahvusvahelisel tasandil osaletakse mitme rahvusvahelise organisatsiooni töös ning projektides, mille siht on arendada erametsandust. Eestis esindab metsaomanikke 1992. aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Erametsaliit.
Metsaomanike majanduslik koostöö sai reaalselt alguse alles 2002. aastal, kui loodi üle-eestiline tulundusühistu Erametsa Majandamise Ühistu. Vaatlemegi seda tasandit. Millised on majandusliku ühistegevuse eesmärgid? Miks peaks metsaomanik astuma metsaühistu liikmeks?

TULUD SUURENEVAD
Esiteks tekib ühistegevuses mastaabi efekt ja ühiselt müüdava materjali hind tõuseb. Olenevalt metsaomandi suurusest ja metsa iseloomust on omanikul võimalik raiuda teatud kogus puitu. Ühistu saab koondada eri omanike puiduvarusid ja võtta kasutusse suurema puidukoguse (peale oma liikmete metsast varutava puidu on tema käsutuses ka haldamislepingutest tulenev puit). Nii muutub metsaühistu metsatööstuse atraktiivseks partneriks. Tarnitavatest puidukogustest oleneb metsamaterjalide hind: mida suurem on müüdav puidukogus, seda kõrgem on hind.
Teiseks: väheneb müügi vahendajate arv või kaob hoopis. Võimalik on jätta puidu müügiahelast välja vahendajad ja müüa puit otse lõpptarbijale pikaajaliste tarnelepingute alusel. Puidu lõpptarbija on Eestis tegutsevad saetööstused ja peamiselt Skandinaavia päritolu tselluloositööstused (täpsemini nende tütarettevõtted Eestis). Jättes müügiahelast välja vahendajad, suureneb metsamaterjali müügi tulukus vahendajate kasumi arvelt, mis jääb müüjale ehk siis metsaomanikule.
Kolmandaks: ühistus olles suureneb metsaomaniku kompetentsus. Erametsaomanikel pole tavaliselt küllaldaselt teadmisi puidumüügi korraldamisest, samuti ostjate vajadustest ning metsamaterjalide ostu tingimustest. Enamasti dikteerib tingimused ostja (vahendaja). Kui majandada metsa ja korraldada selle müüki ühistu kaudu, on võimalik vältida vähestest teadmistest ja oskustest tingitud vigu, näiteks saab valida õige ja põhjendatud sortimentatsiooni ning metsamaterjali müües paremini tagada kvaliteedinõudeid. Samuti vabaneb metsaomanik vahendajate diktaadist puidumüügi tingimuste kehtestamisel. Vigu vältides saadakse suuremat tulu.

KULUD VÄHENEVAD
• Ühtse juhtimise korral on võimalik hoida halduskulud (transport, side) madalatena. Ühistu valmistab ette lepingud ja peab läbirääkimisi nii sisendite (näiteks seemned-istikud, saetarvikud jmt.) pakkujate kui ka puidu ostjatega.
• Ühistu kasutab metsa majandamisel võimalikult palju alltöövõttu; ka see vähendab halduskulutusi (masinate remont jms.).
• Tiheneb koostöö metsaomanike vahel. Kuna tegutsetakse ühes piirkonnas ja pika aja vältel, siis saab koos vähendada paljusid kulutusi (näiteks taimede vedu taimlast, metsakaitsetegevus jms.).
• Ühistu liikmena on eriti soodne teha metsakuivendust. Õigupoolest on mõeldamatu teha metsaparandustöid ilma koostööta: kuivendussüsteemid läbivad ju enamasti mitme metsaomaniku maid.
• Ühistu kaudu on võimalik erametsaomanikul saada mitmesuguseid toetusi riigilt metsakasvatustööde jaoks (maapinna ettevalmistus istutustöödeks, noore metsa hooldus).

TURVALISUS/b>
Ühistuga liitunud erametsaomanike metsades väheneb metsavarguste võimalus. Kui omanik või ühistu majandab metsi tegusalt, säilib erametsaomand tõenäoliselt paremini. Samuti väheneb võimalus langeda pettuse ohvriks, sest metsa majandavad ühistu valitud usaldusväärsed ettevõtjad. Miks majanduslik ühistegevus ei meelita eriti eestlasest metsaomanikku?
Erametsa Majandamise Ühistu on tegutsenud veidi üle aasta. Üsna karmides ja väljakujunenud turu tingimustes on ühistu siiski suutnud algsed raskused ületada ja ellu jääda. Veel edukamat arengut pidurdavad meie meelest paljud probleemid ja väärarusaamad.
• Erametsaomanikel ei ole teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuidas metsi majandada. Saades erametsaomanikuks, on valdav soov ise otsustada ja tegutseda, kuna nõukogude ajal polnud see võimalik. Unustatakse, et metsa majandamine on tegevusala, mis nõuab erialaseid teadmisi ja eri tehnikat.
• Erametsaomanikel pole selget arusaama koostöö majanduslikest eelistest.
• Ühistegevust samastatakse metsade majandamisel ikka veel ekslikult kolhooside tegevusega nõukogude ajal.
• Metsandussektoris tegutsevad praegu ebaausaid võtteid kasutavad “ettevõtjad”. Seetõttu on langenud kõigi metsandusettevõtjate maine ja usaldatavus.
Lõpuks arvame siiski, et edaspidi suureneb huvi metsamajandusliku ühistegevuse vastu. Mida varem hakkajad metsaomanikud ühistegevuse eelistest aru saavad, seda suuremat tulu on neil pikas perspektiivis oma metsadelt loota.