|
 |
| Siit metsast |
|
Peeti II metsandushariduse ümarlaud |
| Tänavu juba teist korda kogunes 3. oktoobril ümarlauaarutelule Tartusse Eesti Põllumajandusülikooli ruumidesse hulk haridusspetsialiste ja metsanduspraktikuid, et arutada metsandushariduse probleeme. |
Eesti saeveskid on mitu kuud töötanud alakoormusega |
| Läbi aegade suurimas toormenappuses piinlev saetööstus on juba mitu kuud töötanud alakoormusega, sest loodetud palgipõualeevendajalt Venemaalt ei tule sooja ja vihmase sügise tõttu piisavalt tooret. Kuna saetööstused on kodumaiste piiratud metsavarude tõttu kogu aeg suurendanud tootmismahtusid, on importpalgi osatähtsus paaril viimasel aastal hüppeliselt suurenenud. |
Uus ulatuslik salaraie Rägavere valla riigimetsades |
Keskkonnainspektsioon peab kuriteo asitõendina hoiul Mõdriku-Roela maastikukaitsealal metsavarguselt tabatud metsalangetusmasinat PONSSE HS 16 ja seda vedanud treilerit.
Lääne-Virumaal Rägavere vallas Kantkülas avastas metsnik 28. novembril võõrad masinad riigimetsas raietöid tegemas. |
Loodi Eesti Koolimetsade Ühendus |
25.oktoobril loodi Jõgevamaal Luua metsanduskooli ruumes pika ja põhjaliku arutelu tulemusel Eesti Koolimetsade Ühendus.
Asutamislepingule kirjutasid alla 20 inimest üheksast Eesti maakonnast. |
Keskkonnainspektorid tabasid Võrumaal seitse metsavarast |
| Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on kõige rohkem metsavargusi. Seekord pidasid Võrumaa keskkonnainspektorid 26. |
|
| sealt metsast |
|
Metsade vähenemine soodustab malaariasääse levikut |
| Teadlased hoiatavad, et Amazonase vihmametsade hävitamine toob kaasa malaariat levitavate sääskede plahvatusliku juurdekasvu. Metsade vähenemise ja malaariasääse leviku vahel on otsene seos. |
Keskkondlased protestivad investeerimispanga metsaplaanide vastu |
Kolm suurt keskkonnaorganisatsiooni – Bankwatch, Maa Sõbrad ja Urgewald – saatsid juulis kirja Euroopa investeerimispanga EIB presidendile Philippe Maystadtile veenmaks panka mitte rahastama Brasiilia Bahia osariiki projekteeritavat tselluloositehast. Kirja autorite arvates süvendaks projekt vaid keskkonnaja sotsiaalprobleeme ning ohustaks kohalike kogukondade elujõudu.
Eukalüptipuidust aastas 900 000 tonni tselluloosi valmistava tehase tahavad ehitada Stora Enso ja Aracruz Celulose S.A. |
Kaks sertifikaati on kasulikum |
Esimene metsatööstusfirma Rootsis Holmen liitus PEFC-sertimissüsteemiga.
Nüüd on Holmenil topeltsertifikaadid, sest
firma on varem serditud FSC-süsteemi järgi. Firma esindajate arvates on kasulik kuuluda mõlemasse süsteemi.
|
Greenpeace korraldas kampaania Soome metsade kaitseks |
| Detsembri algusest peale on Greenpeace’il veebileht, kust saab teavet selle kohta, milliseid probleeme põhjustab Soome päritolu koopiapaberi tootmine. Kogu Euroopas müüdava koopiapaberi valmistamiseks kasutatakse puitu, mis Greenpeace’i andmetel on pärit viimastest Soome loodusmetsadest. |
|
| artiklid |
|
Kõrgemalt näeb metsa paremini |
| Aerofotod ja satelliidipildid sisaldavad mitmekesist ja unikaalset teavet inimtegevuse mõjude kohta Maal. Nende alusel saab selgitada ka Eesti metsades toimuvat, eelkõige teha kindlaks lageraiealade ulatust. |
Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud |
| Inimesele, kelle kokkupuuted metsaga piirduvad vaid jalutuskäikudega, tekitavad raietööd enamasti ebameeldivaid tundeid. Kardetakse, et meie metsad lagastatakse või võetakse viimseni maha. |
Raiejäätmed – vähe kasutatud puitkütus |
| Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. |
Metsanduslik ühistegevus peab andma ka tulu |
| Metsanduslik ühistegevus Eestis ei saa kuidagi hoogu sisse. Mõningal määral on küll edenenud ühistegevus sotsiaalsel tasandil, kuid mitte majanduslikult. |
Maksumuudatuste ettepanekuid erametsaomanike toetuseks |
Poliitilise kokkuleppe korral on võimalik maksusüsteemi abil kallutada erametsaomanikke nägema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline. Artiklis tutvustatakse maksumuudatuste ettepanekuid, mis ajendaksid erametsaomanikku seda arusaama mõistma ja metsaga ümber käima.
|
Harilik ebatsuuga on perspektiivikas puuliik |
| Harilik ebatsuuga on maailmas kasvava viie ebatsuugaliigi seas metsamajanduslikult kõige tähtsam. USA lääneosas on ta üks olulisemaid puuliike. |
Riigi võimupiirid Eesti erametsanduses ajaloolase pilguga |
| Üks taasiseseisvunud Eesti metsanduse alatine probleem on olnud ulatuslik riigivõimu sekkumine erametsamajandusse. Ilmselt aitaks siin teatavat selgust luua tagasivaade samale probleemile meie metsanduse ajaloo varasematel etappidel. |
|
| Raamatud |
|
Metsatulekahjud |
| 2003. aasta hilissügisel ilmus Eesti metsaseltsi väljaandena 193-leheküljeline metsatulekahjusid käsitlev teos. |
Liiga rahutud jõulud |
Kuigi jõuluaeg peaks tähendama rahu- ja hingetõmbeaega nii inimestele kui ka looduses, on tänavu metsaomanike kodudes palju pahameelt ja pettumust. Sellele mõttele viivad jutud, telefonikõned ja kirjad, mis on jõudnud Metsaleheni.
Üks põhjus on selles, et riik lõpetas ootamatult vabade metsamaade erastamise. |
Metsale pühendatud elu |
Autor WALTER KREMSER.
Eesti metsaselts on andnud välja kolmanda raamatu sarjast “Eesti metsanduse suurmehed”: rahvusvaheliselt tuntud metsateadlase ja metsandusloolase, Göttingeni ülikooli audoktori Walter Kremseri (1909–2000) autobiograafia. See hõlmab 170 lehekülge. |
|
| in memoriam |
|
Metsandusteaduse klassik Elmar Kohh 06.06.1907–01.09.2003 |
| Selle aasta 1. septembril suri Stockholmis meie vanema põlve teenekamaid metsateadlasi, 96-aastane Elmar Kohh. |
Puidutööstuse spetsialist Eugen Juðtðuk 24.04.1921–11.11.2003 |
Tänavu 11. novembril suri Stockholmis 82 aasta vanusena rahvusvaheliselt tunnustatud puiduspetsialist Eugen Jushtshuk.
Ta sündis 24. |
Viktor Kapp 17.08.1919–30.11.2003 |
| Metsateadlane ja kodu-uurija. 30.novembril suri Paides metsateadlane, looduskaitsja, Metsateadlane ja kodu-uurija koduloolane ja publitsist Viktor Kapp.
Viktor Kapp sündis 17. augustil 1919.aastal Avanduse vallas metsaülema peres. |
|
|
|
|
