4/2003



Siit metsast

Peeti II metsandushariduse marlaud
Tnavu juba teist korda kogunes 3. oktoobril marlauaarutelule Tartusse Eesti Pllumajanduslikooli ruumidesse hulk haridusspetsialiste ja metsanduspraktikuid, et arutada metsandushariduse probleeme.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti saeveskid on mitu kuud ttanud alakoormusega
    Lbi aegade suurimas toormenappuses piinlev saetstus on juba mitu kuud ttanud alakoormusega, sest loodetud palgipualeevendajalt Venemaalt ei tule sooja ja vihmase sgise tttu piisavalt tooret. Kuna saetstused on kodumaiste piiratud metsavarude tttu kogu aeg suurendanud tootmismahtusid, on importpalgi osathtsus paaril viimasel aastal hppeliselt suurenenud.
  • Loe lähemalt...

  • Uus ulatuslik salaraie Rgavere valla riigimetsades
    Keskkonnainspektsioon peab kuriteo asitendina hoiul Mdriku-Roela maastikukaitsealal metsavarguselt tabatud metsalangetusmasinat PONSSE HS 16 ja seda vedanud treilerit.
    Lne-Virumaal Rgavere vallas Kantklas avastas metsnik 28. novembril vrad masinad riigimetsas raietid tegemas.
  • Loe lähemalt...

  • Loodi Eesti Koolimetsade hendus
    25.oktoobril loodi Jgevamaal Luua metsanduskooli ruumes pika ja phjaliku arutelu tulemusel Eesti Koolimetsade hendus.
    Asutamislepingule kirjutasid alla 20 inimest heksast Eesti maakonnast.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnainspektorid tabasid Vrumaal seitse metsavarast
    Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on kige rohkem metsavargusi. Seekord pidasid Vrumaa keskkonnainspektorid 26.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Metsade vhenemine soodustab malaariasse levikut
    Teadlased hoiatavad, et Amazonase vihmametsade hvitamine toob kaasa malaariat levitavate sskede plahvatusliku juurdekasvu. Metsade vhenemise ja malaariasse leviku vahel on otsene seos.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkondlased protestivad investeerimispanga metsaplaanide vastu
    Kolm suurt keskkonnaorganisatsiooni Bankwatch, Maa Sbrad ja Urgewald saatsid juulis kirja Euroopa investeerimispanga EIB presidendile Philippe Maystadtile veenmaks panka mitte rahastama Brasiilia Bahia osariiki projekteeritavat tselluloositehast. Kirja autorite arvates svendaks projekt vaid keskkonnaja sotsiaalprobleeme ning ohustaks kohalike kogukondade elujudu.
    Eukalptipuidust aastas 900 000 tonni tselluloosi valmistava tehase tahavad ehitada Stora Enso ja Aracruz Celulose S.A.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks sertifikaati on kasulikum
    Esimene metsatstusfirma Rootsis Holmen liitus PEFC-sertimisssteemiga.
    Nd on Holmenil topeltsertifikaadid, sest
    firma on varem serditud FSC-ssteemi jrgi. Firma esindajate arvates on kasulik kuuluda mlemasse ssteemi.
  • Loe lähemalt...

  • Greenpeace korraldas kampaania Soome metsade kaitseks
    Detsembri algusest peale on Greenpeaceil veebileht, kust saab teavet selle kohta, milliseid probleeme phjustab Soome pritolu koopiapaberi tootmine. Kogu Euroopas mdava koopiapaberi valmistamiseks kasutatakse puitu, mis Greenpeacei andmetel on prit viimastest Soome loodusmetsadest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Krgemalt neb metsa paremini
    Aerofotod ja satelliidipildid sisaldavad mitmekesist ja unikaalset teavet inimtegevuse mjude kohta Maal. Nende alusel saab selgitada ka Eesti metsades toimuvat, eelkige teha kindlaks lageraiealade ulatust.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud
    Inimesele, kelle kokkupuuted metsaga piirduvad vaid jalutuskikudega, tekitavad raietd enamasti ebameeldivaid tundeid. Kardetakse, et meie metsad lagastatakse vi vetakse viimseni maha.
  • Loe lähemalt...

  • Raiejtmed vhe kasutatud puitktus
    Globaalsed koloogiaprobleemid vastanduvad ha suurenevale energianudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanuetele.
  • Loe lähemalt...

  • Metsanduslik histegevus peab andma ka tulu
    Metsanduslik histegevus Eestis ei saa kuidagi hoogu sisse. Mningal mral on kll edenenud histegevus sotsiaalsel tasandil, kuid mitte majanduslikult.
  • Loe lähemalt...

  • Maksumuudatuste ettepanekuid erametsaomanike toetuseks
    Poliitilise kokkuleppe korral on vimalik maksussteemi abil kallutada erametsaomanikke ngema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline. Artiklis tutvustatakse maksumuudatuste ettepanekuid, mis ajendaksid erametsaomanikku seda arusaama mistma ja metsaga mber kima.
  • Loe lähemalt...

  • Harilik ebatsuuga on perspektiivikas puuliik
    Harilik ebatsuuga on maailmas kasvava viie ebatsuugaliigi seas metsamajanduslikult kige thtsam. USA lneosas on ta ks olulisemaid puuliike.
  • Loe lähemalt...

  • Riigi vimupiirid Eesti erametsanduses ajaloolase pilguga
    ks taasiseseisvunud Eesti metsanduse alatine probleem on olnud ulatuslik riigivimu sekkumine erametsamajandusse. Ilmselt aitaks siin teatavat selgust luua tagasivaade samale probleemile meie metsanduse ajaloo varasematel etappidel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    Metsatulekahjud
    2003. aasta hilissgisel ilmus Eesti metsaseltsi vljaandena 193-lehekljeline metsatulekahjusid ksitlev teos.
  • Loe lähemalt...

  • Liiga rahutud julud
    Kuigi juluaeg peaks thendama rahu- ja hingetmbeaega nii inimestele kui ka looduses, on tnavu metsaomanike kodudes palju pahameelt ja pettumust. Sellele mttele viivad jutud, telefonikned ja kirjad, mis on judnud Metsaleheni.

    ks phjus on selles, et riik lpetas ootamatult vabade metsamaade erastamise.
  • Loe lähemalt...

  • Metsale phendatud elu
    Autor WALTER KREMSER.
    Eesti metsaselts on andnud vlja kolmanda raamatu sarjast Eesti metsanduse suurmehed: rahvusvaheliselt tuntud metsateadlase ja metsandusloolase, Gttingeni likooli audoktori Walter Kremseri (19092000) autobiograafia. See hlmab 170 leheklge.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam

    Metsandusteaduse klassik Elmar Kohh 06.06.190701.09.2003
    Selle aasta 1. septembril suri Stockholmis meie vanema plve teenekamaid metsateadlasi, 96-aastane Elmar Kohh.
  • Loe lähemalt...

  • Puidutstuse spetsialist Eugen Jutuk 24.04.192111.11.2003
    Tnavu 11. novembril suri Stockholmis 82 aasta vanusena rahvusvaheliselt tunnustatud puiduspetsialist Eugen Jushtshuk.

    Ta sndis 24.
  • Loe lähemalt...

  • Viktor Kapp 17.08.191930.11.2003
    Metsateadlane ja kodu-uurija.

    30.novembril suri Paides metsateadlane, looduskaitsja, Metsateadlane ja kodu-uurija koduloolane ja publitsist Viktor Kapp.

    Viktor Kapp sndis 17. augustil 1919.aastal Avanduse vallas metsalema peres.

  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet