Kuigi jõuluaeg peaks tähendama rahu- ja hingetõmbeaega nii inimestele kui ka looduses, on tänavu metsaomanike kodudes palju pahameelt ja pettumust. Sellele mõttele viivad jutud, telefonikõned ja kirjad, mis on jõudnud Metsaleheni.

Üks põhjus on selles, et riik lõpetas ootamatult vabade metsamaade erastamise. Teine ajend on Riigikokku jõudnud ja praeguseks võib-olla juba vastu võetud metsaseaduse muutmise seadus.

Reaktsioone iseloomustavad juba novembri Metsalehes ilmunud arvamuslood. Erametsaliidu esimees Jaanus Aun küsib oma kirjutises retooriliselt, kas riik viib maid riigistades ellu uutmoodi maaelupoliitikat, nähes maainimestes mitte peremehi, vaid palgatöölisi.

Metsaomanik Üllar Metsand leiab metsaseaduse muutmist arvustades, et pätte peaks ohjeldama karistusseadustikku karmistades, mitte metsaseadust nii muutes, et see hakkab ausaid metsaomanikke ahistama. Ühtpidi võttes taandub kõik usaldamatusele, mida riik näib kodanike suhtes tundvat. Teiselt poolt ongi vist tegu vaikse riigistamistaktikaga. Ja kolmas põhjus jääb poliitikute tagatubadesse. Nii teenib me riik rahvast. Ja pjedestaalil on mets. Sellele kirjutaks alla kahe käega, kui metsas või metsaserval elavaid inimesi ei jäetaks mängust välja.