Poliitilise kokkuleppe korral on võimalik maksusüsteemi abil kallutada erametsaomanikke nägema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline. Artiklis tutvustatakse maksumuudatuste ettepanekuid, mis ajendaksid erametsaomanikku seda arusaama mõistma ja metsaga ümber käima.
KÕIK ME OLEME MAKSUMAKSJAD
teema, mis puudutab nii või teisiti meid kõiki. Seepärast jälgitakse maksundusmuudatusi ja tavaliselt osaletakse ka aktiivselt diskussioonides selle üle. Keskkonnaministeerium tellis 2000. aastal AS-ilt IMG Konsultant uurimistöö “Metsandust puudutava maksusüsteemi analüüs ja korrastamine”. RMK konsultatsiooniosakonnal oli huvitav võimalus analüüsida tehtud muudatusettepanekuid. Eelkõige võtsime vaatluse alla nende rahalise mõju, aga ka rakendamisega seotud probleemid. Metsanduse maksusüsteem võib ju olla hea ja õiglane, ent kui seda ei suudeta hästi ja kiiresti rakendada, siis ei ole sellest ikkagi kasu ei metsade jätkusuutlikule arengule ega ka metsandusettevõtlusele.
Loodetavasti mõjutavad kavandatud maksumuudatused tõsiselt ka majandusotsuseid. Ehk on nende abil võimalik panna metsaomanikku hetkekasu asemel nägema metsas loodusvara, mille taastootmine on pikaajaline.
Analüüsisime uurimistöös esitatud viit ettepanekut, millest kolm puudutasid tulumaksu ja kaks maamaksu muudatust. Et analüüsida nende rakendamise mõju, koostasime matkemudeli metsamajanduslikke töid ja muudatusettepanekuid sisaldavate omavahel seotud komponentide kohta. Ajas muutuvaid komponentide väärtusi kirjeldasime funktsioonidena, andes nõnda mudelile dünaamilisuse. Modelleerimisperioodi pikkus oli 25 aastat ja intervall üks aasta. ESIMENE ETTEPANEK: TOETADA FÜÜSILISEST ISIKUST METSAOMANIKE TEGEVUST
Kõigepealt tehti ettepanek muuta tulumaksu võrdsustamaks füüsilisest isikust metsaomanikke füüsilisest isikust ettevõtjatega. Selle järgi peaks ka füüsilisel isikul olema lubatud metsamüügi tuludest maha arvata metsa uuendamise, hooldamise ja raiekulud, mis on dokumentaalselt tõestatud. Kulude mahaarvamise piirmäär oleks 10 000 krooni uuendatud või hooldatud metsamaa hektari kohta.
Muudatusettepaneku rakendamine tähendaks, et enam ei maksustataks metsamüügi käivet, vaid tulu. Kuna ettepanek oli veidi ebaselgelt sõnastatud, siis vaatlesime seda kahes jaos:
1. metsamüügi tuludest lubatakse maha arvata vaid metsa uuendamise ja hooldamise kulud;
2. metsamüügi tuludest lubatakse maha arvata peale metsa uuendamise ja hooldamise kulude ka raiekulud.
Selle maksumuudatuse esimese osa rakendamine peaks innustama füüsilisest isikust metsaomanikke senisest enam tegelema uuendustööde ja hooldusraietega. See motiveeriks kasutama professionaalset tööjõudu või tehnikat, mis parandaks tunduvalt hooldusraiete kvaliteeti ja mõjutaks nii ka varimetsamajandust.
Võimalus arvata maha raiekulud peaks metsaomanikku mõjutama tellima tööd eelkõige legaalselt pakkujalt, vähendades sellega ümbrikupalkade osakaalu ja parandades tööde kvaliteeti.
22. oktoobril oligi Riigikogus esimesel lugemisel tulumaksuseaduse muudatuste eelnõu, mis sisaldab ka eelkäsitletud muudatust. ESIMESE ETTEPANEKU RAKENDAMINE TOOKS KAASA ÜMBRIKUPALKADE VÄHENEMISE
Eelnõu ei käsitle maksumuudatuste mõju metsavargustele, sest hinnangute järgi on metsavargustega otseselt seotud vaid mõni protsent raiutavast materjalist. Ent arvesse on võetud mõju ümbrikupalkadele kui ühele varimetsanduse komponendile. Hando Hain ja Rein Ahas on oma varimetsanduse käsitluses nentinud, et väiksemad kuriteod kutsuvad esile suuremaid. Praegused maksupetturid peavad hiljem äraelamiseks vargile minema (Hain, Ahas, 2003). Kardetavasti kurdavad nüüdsed maksupetturid tulevikus agaralt madalate pensionide ja muude sotsiaaltagatiste üle, kui neid seniks juba päris kroonuleivale ei ole võetud.
Kuni 2002. aastani oli tööpuudus maapiirkondades tunduvalt suurem kui Eestis keskmiselt. Seetõttu on selge, et metsaomanik on muude võimaluste puudusel eelkõige iseenda, oma pereliikmete ja ka oma küla töötute tööandja. Kindlasti ei ole raha siin tööandja jaoks ainus maksevahend. Põllumajandusministeeriumi andmeil hõlmab palk alla poole maaelaniku sissetulekutest. Statistikaameti andmete alusel ei varja kõige rohkem oma tulusid mitte ettevõtted, vaid kodumajandusega tegelejad: talunikud, kalurid ja mitmesugused teenustepakkujad. Enamik neist maksab endale ise palka.
Ümbrikupalkade osatähtsus on eri andmetel 13–50%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tegi Eesti konjunktuuriinstituut 2003. aasta märtsis uuringu “Varimajandus: osakaal ja mõju Eesti majandusele”. Selle põhjal on ümbrikupalga saajate osakaal viimase nelja aastaga (1999–2002) vähenenud 19 protsendilt 13 protsendini. Riik kaotab seetõttu 1,2 miljardit krooni, millest sotsiaalmaks on 650–700 miljonit krooni ja tulumaks 500–550 miljonit krooni (EK 2003). Varimetsanduse tõttu hinnatakse riigi maksukaotust 80–300 miljonile kroonile aastas (Hain, Ahas, 2003). Kuid see hõlmab ka tolli- ja käibemaksupettusi. Et inimeste hoiakud ümbrikupalga suhtes muutuvad kiiremini kui tegelik käitumine, on mudelis ümbrikupalga osatähtsust hinnates kasutatud uuringu andmeid, ühtlasi vähendades ümbrikupalga osakaalu igal aastal 1,5%, võrreldes eelmise aastaga.
Nii vähenevad varimetsandusega seotud kahjud, omanikke õhutatakse tegema metsauuendust ja hooldustöid ning kasutama legaalset tööjõudu. See omakorda suurendaks maksulaekumisi ning kindlasti parandaks tööde kvaliteeti. TEINE ETTEPANEK: INNUSTADA PÕLISEID METSAOMANIKKE OMA METSI MAJANDAMA, MITTE HETKETULU NIMEL METSAMAAD MÜÜMA
Teine tulumaksu muudatusettepanek puudutab vaid metsaomanikke, kes on oma maa saanud tagasi omandireformi käigus. Nimetasime neid füüsilisest isikust erametsaomanikke selguse mõttes põlisteks metsaomanikeks. Hinnanguliselt on nende valduses ligi pool miljonit hektarit metsamaad. Ettepanek on esitatud kahe alternatiivina:
1) Maksustamisperioodil ei maksustata tulumaksuga maksumaksjale kuuluvalt, omandireformi käigus tagastatud maalt saadud tulu metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest – kuni 1000 krooni metsamaa hektari kohta.
2) Tulumaksuga ei maksustata maksumaksjale kuuluvalt omandireformi käigus tagastatud maalt saadud tulu metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse võõrandamise eest – maksustamisperioodil kuni 45 000 krooni ulatuses.
Maksumuudatuse rakendamisega koos on tehtud ettepanek tühistada tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 5 säte, mis vabastab tulumaksust omandireformi käigus tagastatud maa esmakordsest võõrandamisest saadud kasu.
Eesmärk on motiveerida füüsilisest isikust põliseid metsaomanikke:
1) majandama oma metsi järjepidevalt;
2) valima metsaomandi ühekordse tulumaksuvaba müügi asemele oma metsade pideva majandamise koos majandamiskulude mahaarvamise võimalusega.
Teise ettepaneku rakendumine korrastaks kindlasti kuluarvestust ja parandaks maksude laekumist metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müügituludelt, kuna metsaomanikel puuduks vajadus maksutulusid varjata. Samas motiveeriks see omanikku hajutama raied pikema perioodi peale, deklareerima puidumüügi tulusid ja suurendaks metsauuendamise tõenäosust. Peale selle väheneks huvi müüa põlisomandit. Nii jääks omakorda vähemaks neid metsaomanikke, kelle sihiks on vaid raie kiire kasu huvides. ETTEPANEK MUUTA MAAMAKSUSEADUST, ÜHTLUSTADES PÕLLUMAJANDUS- JA METSAMAA MAAMAKSUMÄÄRA
Selle muudatusettepaneku eesmärk on muuta maamaksuseadust. Soovitused:
1) maksta maamaksu haritavalt maalt ja looduslikult rohumaalt ning metsamaalt võrdses suuruses;
2) mitte maksta rajatud metsakultuuriga maalt maamaksu esimese 25 aasta jooksul;
3) ühtlasi ei või kohalik omavalitsus suurendada maksumäära üle 10%, võrreldes eelarveaastal kehtinud maksumääraga. Vaatleme lähemalt, milline mõju on neil soovitustel. MIDA TOOB KAASA VÕRDNE MAKS HARITAVALT MAALT, LOODUSLIKULT ROHUMAALT JA METSAMAALT?
Aastaraamatu “Mets 2001” andmeil on Eestis metsamaad 2 251 000 hektarit. Maamaksu muudatuste mõju arvutamisel on peale metsamaa arvestatud ka neid maid, mis on kavas vaadeldava 25-aastase perioodi jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jätta ja metsastada. Teisisõnu on arvutused tehtud 2 351 000 hektari metsamaa kohta. Põllu- ja rohumaade maamaksu määr on 0,1–2%, metsamaal võib see olla kuni 2,5%. Kuna kogu maamaks laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse, hõlmates rahandusministeeriumi andmeil sellest 4%, ei nähtud mudelis ette maksumäära vähenemist. Metsamaa maamaksu määra võrdsustamisel haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumääraga võeti ühtseks määraks 1,73%, s.o. riigimetsamaa keskmine maksumäär. Seega on metsamaa ühe hektari maksustamishind 3317 krooni ja maamaks sellelt 57,56 krooni. Ühtlustatud maksumäära korral oleks prognoositav maamaks metsamaa eest 134,9 miljonit krooni aastas. Seda arvu ongi järgnevate ettepanekute analüüsil kasutatud algnivoona.
Ettepaneku eesmärk on motiveerida metsaomanikke:
1) metsastama kasutusest välja langenud metsastamiskõlblikke põllumaid;
2) uuendama raielanke metsaseaduse § 11 alusel. MIDA TOOB KAASA METSAKULTUURI MAKSUVABAKS JÄTMINE 25 AASTAKS?
Motiveerimaks rajama metsauuendust ja hooldama noorendikke, on tehtud ettepanek vabastada rajatud metsakultuuriga maa 25 aastaks maamaksust. Mudelis hõlmab see nii riigimetsamaad, eramaad kui ka põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud, kuid metsastamiseks sobivaid maid.
Selle ettepaneku rakendamise järel väheneks kõigi omanike maadelt maamaks kuni 29,3 miljoni krooni võrra, sellest 19,9 miljonit krooni erametsamaa ja 9,4 miljonit krooni riigimetsamaa maksu. Selle muudatuse administreerimine ei ole keerukas, kuna maamaksu peetakse üheks paremini laekuvaks maksuks. Keerulisem on kontrollida metsauuendustööde reaalset ulatust. MIS KAASNEB SELLEGA, KUIMAAMAKS EI TÕUSE ÜLE 10%?
Ettepanek kehtestada omavalitsustele aastas 10-protsendine maamaksu määra tõusu piirmäär tundub olevat rakendatav.
Kui maksumäär ei tõuse üle 10% ja metsauuenduse eest ei saa maksusoodustusi, on aastase maamaksulaekumise kasv keskmiselt 1,6 miljonit krooni aastas, kahekümne viie aasta pärast niisiis juba 42,4 miljonit krooni. Kui see ettepanek viia ellu, laekub aastas kõigi omanike maade eest maamaksu kuni 29,3 miljonit krooni vähem, sellest 19,9 miljonit krooni erametsamaa ja 9,4 miljonit krooni riigimetsamaa eest. Kas maksuvabastuse saab ainult erametsamaale rajatud metsakultuuride puhul või laieneb see ka riigimetsamaale, seda peab tulevikus otsustama seadusandja.
Lõpetuseks olgu rõhutatud, et metsaomanike tegevuse mõjutamine maksumuudatuste kaudu on reaalne ja tõhus võimalus suunata erametsandust säästva metsamajanduse rööbastele. Lähiaastatel on muudatused eriti aktuaalsed Eesti ühinemise tõttu Euroopa Liiduga. Eestil on aega oma tulumaksusüsteemi korrastada kuni 2008. aasta lõpuni.
Kirjandus
• Hain, H., Ahas, R. 2003. Varimetsamajandust
tuleb käsitleda avaramas kontekstis. – Eesti
Mets, 3.
• EK 2003 – Varimajandus: osakaal ja mõju Eesti
majandusele. Eesti Konjunktuuriinstituut.
Märts 2003.
|
