1/2004



artiklid
Puidu- ja ssiraskid metsamehe kevadekuulutajad

Eesti rasklastest kmmekond liiki on metsakahjurid. Kige varajasemad lendlejad on puidu- ja ssiraskid. Metsaomanik
neist ht-teist teadma, et need putukad ei kahjustaks talvel raiutud metsamaterjali.


Kaljo Voolma
EESTI RASKLASTEST ON KAHJURID KMMEKOND
LIIKI


Praegu kehtiva metsaseaduse jrgi tuleb 1. septembrist kuni 31. mrtsini raiutud toores koorimata okaspuit hiljemalt 1. maiks metsast vlja vedada. 1. aprillist 31. augustini raiutud toorest koorimata okaspuitu ei tohi aga metsas hoida kauem kui ks kuu. Need nuded on kehtestatud eelkige raskite ohtu silmas pidades: lemra kauaks metsa jetud puit vib olla ideaalne sigimiskoht raskitele. Ent rasklaste hulgas on varaseid lendlejaid, kes vljuvad talvituspaikadest esimeste soojade kevadilmade ajal ning asustavad vljavedamist ootavaid tooreid okaspuupalke juba enne 1. maid. Kui metsamaterjal toimetatakse metsast vlja igel ajal, soovitatavalt isegi enne 1. maid, sstetakse kindlasti metsa, sest raskid ei jua oma arengutsklit selleks ajaks lpetada. Kuid nende tegevus vib siiski mjutada metsamaterjali kvaliteeti.

Eestist on teada 68 raskiliiki (Voolma jt. 2000). Neist vaid kmmekond on metsakahjurid. Toore okaspuumaterjali asustajatena tulevad arvesse eelkige kooreraskid (Ips typographus, I. duplicatus) kuusel ja ssiraskid (Tomicus piniperda, T. minor) mnnil ning puiduraskid (Trypodendron spp.), kes asustavad mlema puuliigi puitu. Puidu- ja ssiraskid on tegelikult meie esimesi kevadekuulutajaid. Kui neid vaid osatakse thele panna. Kooreraskid ilmuvad mnevrra hiljem.

OHTLIKKE PUIDURASKEID ON KAKS LIIKI
Nii ilmateadlaste uurimuste kui ka tavainimese thelepanekute phjal saabub kevad tnapeval enamasti mrksa varem kui aastakmneid tagasi. Nagu kogu elusloodus, rkavad ka raskid talvisest puhkeseisundist varem. Kige varajasemad kevadised lendlejad rasklaste hulgas on puiduraskid ja ssiraskid just need putukad, kes asustavad toorest okaspuumaterjali ja rikuvad puitu.
Puiduraskeid on Eestis neli liiki. Neist kaks, tmmu-puidurask (Trypodendron laeve (T. proximum)) ja okaspuu- puidurask (Trypodendron lineatum), asustavad okaspuupuitu. Tmmu- puiduraskit on nhtud Luna-Eestis okaspuupalke asustamas juba aprillikuu esimestel pevadel, kui metsa all on alles lumi. Kuna ta talvitub ka metsamaterjalina metsas seisvates palkides nende koore all, rkab ta talvetardumusest kohe, kui pikesekiired puutvesid soojendavad. Lendlus algab siis, kui pevane hutemperatuur on 13 kraadi (Martikainen, 2000). Okaspuu-puidurask on tmmu-puiduraskiga vga sarnane, kuid sagedasem ja arvukam liik. Ta on tmmu-puiduraskist veidi hilisem: tema lendlus algab, kui husooja on 15 kraadi.
Puiduraskite sigimispaigaks on vrsked okaspuuknnud, nrgestatud vi hiljuti surnud seisvad puud ja igasugune toores koorega okaspuumaterjal (palgid, tvejupid, tormimurru puud jne.). Emasmardikas kaevandab kigud sgavale puitu ja viib endaga kaasa seeneeosed (nn. ambroosiaseened). Nendest areneb kiguseintel must seeneniidistik, mis on toiduks tukudele. Seetttu pole tukudel vaja toitumiseks nrida pikki kike. Puiduraskite haudepilt koosneb pikkadest sgavale puitu ulatuvatest, algul risti, hiljem piki aastarngaid kulgevatest emakikudest ning nendega risti olevatest lhikestest tugukikudest (nn. redelkigud). Koore pinnal on nha ohtralt valget nripuru, mis katab kuhjakestena 12-millimeetrise lbimduga musti sisenemisavasid. Ainuksi nripuru valge vrvus nitab, et tegemist on puitu kaevandavate raskitega. Erinevalt puiduraskeist on koore- ja ssiraskite nripuru pruun, kuna nende smakigud kulgevad koores.
Kahte sarnast okaspuid asustavat puiduraski liiki hakati eristama sna hiljuti (vt. Muona, 1994; Voolma, 1996). Okaspuu-puidurask, kelle keha pikkus on 2,73,5 millimeetrit, on meil vga tavaline. Ta vib elada igas metsas, kus leidub okaspuumaterjali vi okaspuuknde. Tmmu-puiduraskit leidub koos eelmisega, kuid ta ei ole nii arvukas. Ta on veidi suurem ja jssakam. Tema keha pikkus on 34 millimeetrit. See liik lendleb kevadel varem ning asustab eelkige tve tkapoolset osa. Kuna viimasel aastakmnel on Eestis suurenenud okaspuude raiemaht, on puiduraskite sigimistingimused vga soodsad ning nende arvukus meie metsades suur.

SSIRASKID ASUSTAVAD MNNIPALKE
Metsamaterjali kvaliteeti mjutavad tugevasti ka ssiraskid. Need on vikessirask (Tomicus minor), kes asustab mnnipalke hukesekoorelises tveosas, ning suur-ssirask (Tomicus piniperda), kes tegutseb paksukoorelises tkaosas. Nende kigud kulgevad kll ksnes koores ega ulatu sgavale puitu, kuid nad kannavad endaga kaasa puidusinetust tekitavaid seeni. Eriti kiirelt levib puidusinetus vike-ssiraski asustatud mnnipalkidel, sest tema risti tve kulgevad kigud likuvad rohkem puidu pealispinda kui suur-ssiraski paksus koores kulgevad pikikigud. Sinetusseente jrel levib puidumdanik. Sellised palgid ei pea saunaseinas kindlasti sadat aastat vastu. Mlemad ssiraskid on meil vga sagedased ning puiduraskite jrel hed varajasemad lendlejad. Neid vib palgivirnadel nha juba aprillikuus. Vike-ssirask on suur-ssiraskist enamasti siiski ndalajagu hilisem.
Kuid on veel ks varakevadine raskiliik. See on vike-kdurask (Hylurgops palliatus). Ka tema lendleb aprillis. Ent ta ei ohusta pris vrsket metsamaterjali, nagu puidu- ja ssiraskid. Tema haudepaikadeks on juba varem metsa seisma jetud okaspuumaterjal vi eelmisel aastal teiste raskite asustatud tved.



Kaljo Voolma, EPM metsandusliku uurimisinstituudi vanemteadur

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet