|
 |
| artiklid |
|
Eesti kaitsealade haldus kaalukausil |
Eesti looduskaitsealade pindala on suurenenud ja hõlmab juba ligi 15% maismaa pindalast. Paraku pole pikka aega põhjalikult
vaetud kaitsealade struktuuri, põhilisi ülesandeid, haldust. |
Metsakorraldus vajab korraldamist |
Metsakorraldust on Eesti taasiseseisvuse esimesel aastakümnel raputanud mitmesugused reformid. Paistab, et nende käigus on
ununud metsakorralduse peamine eesmärk – tagada jätkusuutlik metsamajandus. |
Halli lepa paremad ajad on ees |
Eesti kõige kiirekasvulisem puuliik on hall lepp. Ehkki hall-lepikud on meie metsades levikult neljandal koha, on neid seni
kasutatud vähem, kui võiks. |
Reformide ring on tosina aastaga täis saanud |
Möödunud jõulude ajal näis, et ajalugu kordub. Taas, nagu tosina aasta eest, taheti metskondi liita ja võtta neilt ära õigus teha
oma metsades paljusid töid. |
Puidu- ja säsiüraskid – metsamehe kevadekuulutajad |
| Eesti ürasklastest kümmekond liiki on metsakahjurid. Kõige varajasemad lendlejad on puidu- ja säsiüraskid. |
Kas leitud pisiseen on haigustekitaja või mitte? |
Hiljaaegu leidis üks selle kirjutise autoreid, üliõpilane Tiia Drenkhan Eesti jaoks senitundmatu seeneliigi. Kas see tammelt leitud
seen on tammele kahjulik või mitte? |
Hiiumaa metsaomanikel oma selts |
Eesti kõige metsasemas maakonnas tegutseb aktiivselt Hiiumaa metsaselts. Hiiumaal on mõistetud, et ühistegevus võimaldab
metsaomanikel korda saata paljut, mis üksi oleks raske või lausa võimatu. |
Teel säästlikuma metsanduse poole |
SISSEJUHATUSEKS MEENUTAKS, MILLISED ON EESTI KUI PÕHJALA METSARIIGI METSAVARUD. MISSUGUSED MUUTUSED ON TOIMUNUD VIIMASE KÜMNENDI JOOKSUL, KUI EESTI ON OLNUD TAAS ISESEISEV?
Kui jälgida vaid tabeleid ja diagramme, võiks arvata, et meie metsad hakkasid pärast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, järsku tohutu hooga kasvama. |
|
| siit metsast |
|
Keskkonnaminister kohtus Eesti, Norra ja Soome koolimetsanduse arendajatega |
| 10.veebruaril kohtus keskkonnaminister Villu Reiljan kolme maa koolimetsanduse arendajatega. Kohtumisel osales ka Eesti haridusministeeriumi esindaja. |
RMK kandis riigieelarvesse 172 miljonit krooni metsatulu |
| RMK kandis 2003. aastal riigieelarvesse 172 miljonit krooni metsatulu: 15 miljonit krooni rohkem kui kinnitatud eelarves. |
Parimad metsandusartiklid 2003. aastal olid teemal “Hoia metsa, mitte iga puud” |
| Ajakiri Eesti Mets hindas tänavu taas mullu ajakirjas ilmunud artikleid. Parimateks tunnistati kaks artiklit, mis polemiseerisid suvenumbris teemal “Hoia metsa, mitte iga puud”. |
Rannu ja Puhja valla maaomanikud protestivad |
| Kümned Rannu ja Puhja valla maaomanikud on häiritud Alam- Pedja looduskaitseala laiendamise plaanidest, kuna neid pole sellega küllaldaselt kurssi viidud. Nad kardavad, et nende metsades keelatakse täielikult nii raied kui ka küttimine. |
Uus ebaseadusliku raie võte – pika puu taktika |
| Eestis on viimastel kuudel kogunud populaarsust uus ebaseadusliku raie võte: metsakinnistu müüakse maha ning ostu-müügi tehingu ajal langetatakse seal kõik puud. Keskkonnainspektorid nimetavad seda pika puu taktikaks. |
Metsavaraste katse üle Võrtsjärve palke vedada nurjus |
| Tartumaalt pärit metsavargad üritasid Suislepa lähedalt talumetsast lõigatud palke üle Võrtsjärve jää minema vedada, kuid jäid vahele. Varguse avastas Sula talu perepoeg Rain Paju. |
Eesti Metsatööstuse Liidu arvates põhjustasid metsatööstuse languse kevadsuvi raiete piirangud |
| Eesti metsatööstuse käive koos mööbli- ja paberitootmisega on aastas ligi 14 miljardit krooni. See hõlmab umbes kümnendiku kogu tööstussektorist. |
RMK-l uus peadirektor |
| RMK nõukogu nimetas oma 2. veebruaril peetud koosolekul RMK uueks peadirektoriks Ülo Viilupi, kes viimati töötas keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantslerina. |
|
| sealt metsast |
|
Rootsi metsade kaitse läheb maksma kümneid |
| Ajavahemikul 1999–2000 läheb metsade kaitse Rootsile maksma üle 50 miljardi krooni, selgitas hiljuti lõppenud uuring. Metsadest läheb kaitse alla kokku 1,2 miljonit hektarit. |
Greenpeace võitleb salaraiega Paapua Uus-Guineas |
| Uus-Meremaa politsei vahistas kolm keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace aktivisti, kes aheldasid end Aucklandis puidufirma LumberBank väravate külge. Enne vahistamist õnnestus aktivistidel hoida firmat mitu tundi suletuna. |
Lätis asutati metsandustalusid |
| Maailma Looduse Fondi (WWF) ja mööblifirma IKEA koostöös loodi Lätis neli uut metsandustalu, mis peavad nii Ida-Euroopale kui ka kogu maailmale tutvustama jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku metsanduse võimalusi. Näidistaludes hakatakse metsaomanikele korraldama tasuta seminare loodussäästlikust metsahaldusest ning FSC-sertimisest |
Läti saetööstus ostab Rootsi firmalt palke |
| Rootsi firma Wijkströms Timber veab Wismari saetööstusele Põhja-Saksamaal aastas 200 000 tihumeetrit palke. Üllatavalt on nüüd ka Lätis tekkinud nõudlus Rootsi palkide järele. |
Tshernobõli tseesium pole Soome loodusandidest |
| Ajalehe Aamulehti andmeil on Soome marjades, seentes ja põdralihas endiselt palju Tðernobõli tuumaõnnetusest pärit radioaktiivset tseesiumi. Ajalehe korraldatud eksperimendi käigus analüüsiti Soome radiatsiooniturvakeskuse laboris pohli, mustikaid, põdraliha ja riisikaid. |
|
| METSANÄDAL |
|
Tänavused suurüritused “Las jääda ükski mets” |
Aprillikuusse on kavandatud metsanädal, maikuusse miljoni puu istutamine ja
juulisse metsateemaline üldtantsupidu. Kuidas plaane tehti ja millised on
suurürituste kavad täpsemalt? |
Tänavuse metsanädala kava 12.-17. aprill 2004 |
ESMASPÄEV, 12. APRILL
Avapäeva konverents Räpina aianduskooli peahoones algusega kell 11. |
|
| Raamatud |
|
LEHIS – METSA- JA PARGIPUU |
| 30.jaanuaril korraldas Eesti Metsaselts Tartus metsahommiku. Seal esitleti kollektiivset monograafiat “Lehis – metsa- ja pargipuu”. |
VIDEOFILM “ELU LÄBI METSA” |
| Eesti Metsaseltsi tellimusel on Creare Stuudios valminud dokumentaalfilm “Elu läbi metsa”. Film kõneleb meie metsanduse suurkujust Heino Tederist. |
|
|
|
|
