Eesti kõige metsasemas maakonnas tegutseb aktiivselt Hiiumaa metsaselts. Hiiumaal on mõistetud, et ühistegevus võimaldab
metsaomanikel korda saata paljut, mis üksi oleks raske või lausa võimatu. Artikkel annab ülevaate viie aasta jooksul tehtust.

VÄIKESE SAARE SUURED METSAD

Milline Eesti maakond on kõige metsasem? Nii mõnigi lugeja võib ehk üllatuda, et see on Hiiumaa: tervelt 66% on kaetud metsaga. Metsamaad on saarel 67 000 hektarit, ligikaudu kaks kolmandikku sellest hõlmavad erametsad.

Nagu kõigil eestlastel, polnud ka hiidlastel ligi pool sajandit võimalik olla oma metsa peremees. Sestap olid paljude nüüdsete metsaomanike oskused ja teadmised kesised.
Kõige õigem oli lünki täita ühiselt: õppida metsi majandama. Seepärast asutasimegi 21. augustil 1999 MTÜ Hiiumaa Metsaselts. Praegu kuulub seltsi 46 metsaomanikku. Erinevalt mõnest mandril tegutsevast metsaomanike organisatsioonist osaleb meie seltsi töös mitu Hiiumaa metsafirmat. Meie saar on ju nii pisike ja kõik inimesed oma tegude ja väärtushinnangutega nii hästi tuttavad, et poleks õige jätta kedagi kõrvale ainult juriidilise staatuse järgi. Saare väikeses kogukonnas on metsanduses tegutsevate inimeste suhted veidi teistsugused kui mandril. Pealinlastel oli seda raske mõista. Meie liikmete hulgas on eri vanuses metsaomanikke, nii mehi kui ka naisi. Mõni on saanud tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad, mõni on aga metsad ostnud. Kirju liikmeskonna tõttu on palju eri seisukohti, kuidas metsi majandada.

ÕPPEPÄEVADE TEMAATIKA ON OLNUD LAI
Aastate jooksul on Hiiumaa metsaselts korraldanud õppepäevi kõigile saare metsaomanikele. See on meie põhitegevus. Kuid ainult heast tahtest ei piisa. Raha läheb ka vaja.
Meie seltsi arengule on tõhusalt kaasa aidanud Hiiumaa keskkonnateenistus, mis on rahastanud meie projekte. Viimastel aastatel oleme suhelnud otse Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Õnneks on ka selle nõukogu siiani toetanud meie “Hiiumaa Erametsa” projekte. Hiiumaa metsaselts on Eesti Erametsaliidu liige. See organisatsioon on samuti toetanud meie algatusi, ka rahaliselt. Head suhted on SA Erametsakeskusega, kellega koostöös jõuavad hiidlastest metsaomanikeni nii noore metsa hoolduse toetused kui ka muu abi.
Õppepäevade teemaring on aastate jooksul olnud väga lai. Hiiumaa vanades metsades leidub väärtuslikke looduskooslusi. Korraldasime vääriselupaikade õppepäeva andmaks metsaomanikele teada, et raie alternatiivina võib tulu tuua hoopis kompensatsioon metsa säilitamise eest lepingu alusel. Ühtlasi on maaomanikel võimalik taotleda mitut laadi maahooldustoetusi. Tuleb vaid endale selgeks teha, millised on tingimused ja mida peavad looduskaitsjad väärtuslikuks. Sel alal on olnud hea koostöö biosfääri kaitsealaga. Maaparandus, maksuseadused, maamõõtmine ja metsakorraldus on samuti olnud meie seltsi õppepäevade teema. Kevaditi oleme korraldanud õppepäevi metsakultuuride rajamise ja hooldamise ning noorendike hooldamise kohta. Ikka leidub neid, kelle jaoks see teema tundub uudne ja avastamisväärne.
Meie õppepäevadel on metsaomanikke harinud nii kohaliku keskkonnateenistuse spetsialistid ja nõustajad kui ka teised Hiiumaa kutselised metsamehed ja looduskaitsjad. Peale selle oleme kutsunud esinema asjatundjaid Tartust. Nemad on meid harinud ulukibioloogia, metsakaitse ning metsanduse ökonoomika alal.

RAIETÖÖD, PUIDU MÜÜK JA INTERNET
Loomulikult tuleb metsaomanikke juhendada ka raietöödel, sest sealt tuleb ju põhitulu. Hiiumaa erametsad on oma tagavara poolest Eesti keskmisest tunduvalt nigelamad. Puitu saab põhiliselt müüa vaid oma saarel, sest mandrile on mõttetu müüa: parvlaeva transport on kallis. Kuid hästi tehtud raie tagab siingi korraliku tulu.
Vähemalt ühes valdkonnas on meie saare metsaomanike elu olnud märksa lihtsam kui mandriinimestel: meil pole peaaegu üldse metsavargusi. Varastatud puitu on ju raske minema toimetada. Varasematel aastatel on siiski ka Hiiumaal käinud mehi, kes on proovinud väheste teadmistega metsaomanikke veenda, et nad oma metsa just neile müüksid. Peibutisena on nad lubanud vabastust maksudest ja muud ihaldatavat ning vahel ka kahjuks heauskseid kliente leidnud. Et mitte petta saada, peavad metsaomanikud tundma seadusi ja teadma, mida peab sisaldama puidumüügi või teekasutuse leping. Sel põhjusel oleme korraldanud metsaomanikule juriidilisi õppepäevi. Asendamatut abi on andnud erametsandusele pühendunud jurist, praegune Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Jaanus Aun.
Metsarikas Hiiumaa on Eesti maakondade seas esirinnas ka Internetikasutuse poolest. Meie seltsi liikmetel oli võimalik läbida arvutikasutuse algõpe. Seetõttu on nüüd hiidlastele lahti terve maailma metsandustarkused. Seltsiliikmed vahetavad infot põhiliselt Interneti kaudu. Hiidlased on taibanud, et see on kõige odavam ja kiirem viis teavitada paljusid inimesi. 2001. aastast alates on meil ka oma kodulehekülg: www.metsaselts. hiiumaa.ee
Ehkki arvuti abil on kogu maailm kodus käes, ei asenda see täielikult siiski oma silmaga võõrsil nähtut. Seepärast on Hiiumaa metsaseltsi liikmed aastaid käinud ühiselt Tartus metsamessil. Möödunud aastal käisime külas Kullamaa- Loodna metsaühistul. Selliste sõitude ajal saame omavahelgi paljud asjad selgeks rääkida: praam on hiidlaste jaoks parimaid suhtlus- ja vestluskohti.

ABI PALJUDELT ORGANISATSIOONIDELT
Metsade sertifitseerimine on Hiiumaa metsaseltsi õppepäevade teema olnud mitmel aastal. On kaalutud võimalust sertifitseerida metsi ühiselt seltsi kaudu. 2002. aastal selgitas SA Erametsakeskus rahvuslikku metsasertifitseerimise skeemi töökindlust just Hiiumaa metsaseltsi abil. Nüüd ootame võimalust taotleda sertifikaati. Loodetavasti saavad peatselt paljud Eesti erametsaomanikud seda taotleda.
2003. aastal võimaldas Eesti Erametsaliidu projekt “Metsaomanike organisatsiooni institutsionaalse võimekuse suurendamine” meil korda saata kaks tähtsat asja. Kõigepealt: ühe metsaomaniku maale – ta polnud veel seltsiga liitunud – rajasime noore metsa hooldamise näidisala. Tahtsime näidata, et organisatsiooni kuuludes on metsaomanikul võimalik saada tuge, mida ta muidu ei saaks. Ühtlasi juhtisime tähelepanu tõsiasjale, et metsas tuleb teha töid, mis praegu ei anna tulu, kuid tulevikule mõeldes on need väga vajalikud. Ühel näidisalal korraldasime nädalase vahega kaks õppepäeva. Väljaõppinud metsamehe tehtud hooldustööde järel oli pilt metsas hoopis teine. Kuusekultuur oli rajatud veel kolhoosi ajal. Seega oli viimane aeg seal midagi ette võtta. Kui sellised alad jäävad hoolduseta, siis ei ole tulevikus seal okaspuumetsa loota: kiirekasvulised lehtpuud lämmatavad kuused ära.
Põllumajandusülikooli töötajatelt tellisime uuringu selgitamaks välja Hiiumaa metsaseltsi liikmete metsauuendustööde mahtu, tulevikuplaane ja ootusi organisatsiooni suhtes. Telefoniküsitlusele vastas 28 inimest ja nendest pooled olid valmis oma puitu müüma ühiselt. Ent valdav oli siiski skeptiline suhtumine ühise puidumüügi võimalustesse. Ühistegevuse vormi peeti sobivaks metsakultiveerimistöödel ja koolitustegevuses.
Möödunud aasta sügisel alustasime läbirääkimisi kolme saarel tegutseva jahiseltsiga. Eesmärk on sõlmida metsaomanikele sobivad jahirendilepingud. Loodame selle sõlmida kevadeks.
Sellel aastal tuleb võtta käsile ühisprojekt Vormsi metsaühistuga. See on KIK-i rahastatav projekt “Metsakasvatuslike investeeringute tegemise soodustamine metsakindlustuste edendamise kaudu”.
Meie seltsi tegevusel aitavad hoogu sees hoida ka koosviibimised, kus saab omavahel vabalt ja meeldivalt suhelda. Jaanuaris oleme alati kokku saanud uusaastapeol.
Hiiumaa metsaselts on tegutsenud üsna tõhusalt ja mitmekülgselt. Loodetavasti oleme õigustanud oma olemasolu. Meie põhilisteks taotlusteks on, et Hiiumaa erametsades valitseksid säästliku metsanduse põhimõtted ja oleksid kaitstud erametsaomanike õigused.