1/2004



artiklid
Hiiumaa metsaomanikel oma selts

Eesti kige metsasemas maakonnas tegutseb aktiivselt Hiiumaa metsaselts. Hiiumaal on mistetud, et histegevus vimaldab
metsaomanikel korda saata paljut, mis ksi oleks raske vi lausa vimatu. Artikkel annab levaate viie aasta jooksul tehtust.

VIKESE SAARE SUURED METSAD

Milline Eesti maakond on kige metsasem? Nii mnigi lugeja vib ehk llatuda, et see on Hiiumaa: tervelt 66% on kaetud metsaga. Metsamaad on saarel 67 000 hektarit, ligikaudu kaks kolmandikku sellest hlmavad erametsad.

Nagu kigil eestlastel, polnud ka hiidlastel ligi pool sajandit vimalik olla oma metsa peremees. Sestap olid paljude ndsete metsaomanike oskused ja teadmised kesised.
Kige igem oli lnki tita hiselt: ppida metsi majandama. Seeprast asutasimegi 21. augustil 1999 MT Hiiumaa Metsaselts. Praegu kuulub seltsi 46 metsaomanikku. Erinevalt mnest mandril tegutsevast metsaomanike organisatsioonist osaleb meie seltsi ts mitu Hiiumaa metsafirmat. Meie saar on ju nii pisike ja kik inimesed oma tegude ja vrtushinnangutega nii hsti tuttavad, et poleks ige jtta kedagi krvale ainult juriidilise staatuse jrgi. Saare vikeses kogukonnas on metsanduses tegutsevate inimeste suhted veidi teistsugused kui mandril. Pealinlastel oli seda raske mista. Meie liikmete hulgas on eri vanuses metsaomanikke, nii mehi kui ka naisi. Mni on saanud tagasi igusvastaselt vrandatud maad, mni on aga metsad ostnud. Kirju liikmeskonna tttu on palju eri seisukohti, kuidas metsi majandada.

PPEPEVADE TEMAATIKA ON OLNUD LAI
Aastate jooksul on Hiiumaa metsaselts korraldanud ppepevi kigile saare metsaomanikele. See on meie phitegevus. Kuid ainult heast tahtest ei piisa. Raha lheb ka vaja.
Meie seltsi arengule on thusalt kaasa aidanud Hiiumaa keskkonnateenistus, mis on rahastanud meie projekte. Viimastel aastatel oleme suhelnud otse Keskkonnainvesteeringute Keskusega. nneks on ka selle nukogu siiani toetanud meie Hiiumaa Erametsa projekte. Hiiumaa metsaselts on Eesti Erametsaliidu liige. See organisatsioon on samuti toetanud meie algatusi, ka rahaliselt. Head suhted on SA Erametsakeskusega, kellega koosts juavad hiidlastest metsaomanikeni nii noore metsa hoolduse toetused kui ka muu abi.
ppepevade teemaring on aastate jooksul olnud vga lai. Hiiumaa vanades metsades leidub vrtuslikke looduskooslusi. Korraldasime vriselupaikade ppepeva andmaks metsaomanikele teada, et raie alternatiivina vib tulu tuua hoopis kompensatsioon metsa silitamise eest lepingu alusel. htlasi on maaomanikel vimalik taotleda mitut laadi maahooldustoetusi. Tuleb vaid endale selgeks teha, millised on tingimused ja mida peavad looduskaitsjad vrtuslikuks. Sel alal on olnud hea koost biosfri kaitsealaga. Maaparandus, maksuseadused, maamtmine ja metsakorraldus on samuti olnud meie seltsi ppepevade teema. Kevaditi oleme korraldanud ppepevi metsakultuuride rajamise ja hooldamise ning noorendike hooldamise kohta. Ikka leidub neid, kelle jaoks see teema tundub uudne ja avastamisvrne.
Meie ppepevadel on metsaomanikke harinud nii kohaliku keskkonnateenistuse spetsialistid ja nustajad kui ka teised Hiiumaa kutselised metsamehed ja looduskaitsjad. Peale selle oleme kutsunud esinema asjatundjaid Tartust. Nemad on meid harinud ulukibioloogia, metsakaitse ning metsanduse konoomika alal.

RAIETD, PUIDU MK JA INTERNET
Loomulikult tuleb metsaomanikke juhendada ka raietdel, sest sealt tuleb ju phitulu. Hiiumaa erametsad on oma tagavara poolest Eesti keskmisest tunduvalt nigelamad. Puitu saab philiselt ma vaid oma saarel, sest mandrile on mttetu ma: parvlaeva transport on kallis. Kuid hsti tehtud raie tagab siingi korraliku tulu.
Vhemalt hes valdkonnas on meie saare metsaomanike elu olnud mrksa lihtsam kui mandriinimestel: meil pole peaaegu ldse metsavargusi. Varastatud puitu on ju raske minema toimetada. Varasematel aastatel on siiski ka Hiiumaal kinud mehi, kes on proovinud vheste teadmistega metsaomanikke veenda, et nad oma metsa just neile mksid. Peibutisena on nad lubanud vabastust maksudest ja muud ihaldatavat ning vahel ka kahjuks heauskseid kliente leidnud. Et mitte petta saada, peavad metsaomanikud tundma seadusi ja teadma, mida peab sisaldama puidumgi vi teekasutuse leping. Sel phjusel oleme korraldanud metsaomanikule juriidilisi ppepevi. Asendamatut abi on andnud erametsandusele phendunud jurist, praegune Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Jaanus Aun.
Metsarikas Hiiumaa on Eesti maakondade seas esirinnas ka Internetikasutuse poolest. Meie seltsi liikmetel oli vimalik lbida arvutikasutuse algpe. Seetttu on nd hiidlastele lahti terve maailma metsandustarkused. Seltsiliikmed vahetavad infot philiselt Interneti kaudu. Hiidlased on taibanud, et see on kige odavam ja kiirem viis teavitada paljusid inimesi. 2001. aastast alates on meil ka oma koduleheklg: www.metsaselts. hiiumaa.ee
Ehkki arvuti abil on kogu maailm kodus kes, ei asenda see tielikult siiski oma silmaga vrsil nhtut. Seeprast on Hiiumaa metsaseltsi liikmed aastaid kinud hiselt Tartus metsamessil. Mdunud aastal kisime klas Kullamaa- Loodna metsahistul. Selliste situde ajal saame omavahelgi paljud asjad selgeks rkida: praam on hiidlaste jaoks parimaid suhtlus- ja vestluskohti.

ABI PALJUDELT ORGANISATSIOONIDELT
Metsade sertifitseerimine on Hiiumaa metsaseltsi ppepevade teema olnud mitmel aastal. On kaalutud vimalust sertifitseerida metsi hiselt seltsi kaudu. 2002. aastal selgitas SA Erametsakeskus rahvuslikku metsasertifitseerimise skeemi tkindlust just Hiiumaa metsaseltsi abil. Nd ootame vimalust taotleda sertifikaati. Loodetavasti saavad peatselt paljud Eesti erametsaomanikud seda taotleda.
2003. aastal vimaldas Eesti Erametsaliidu projekt Metsaomanike organisatsiooni institutsionaalse vimekuse suurendamine meil korda saata kaks thtsat asja. Kigepealt: he metsaomaniku maale ta polnud veel seltsiga liitunud rajasime noore metsa hooldamise nidisala. Tahtsime nidata, et organisatsiooni kuuludes on metsaomanikul vimalik saada tuge, mida ta muidu ei saaks. htlasi juhtisime thelepanu tsiasjale, et metsas tuleb teha tid, mis praegu ei anna tulu, kuid tulevikule meldes on need vga vajalikud. hel nidisalal korraldasime ndalase vahega kaks ppepeva. Vljappinud metsamehe tehtud hooldustde jrel oli pilt metsas hoopis teine. Kuusekultuur oli rajatud veel kolhoosi ajal. Seega oli viimane aeg seal midagi ette vtta. Kui sellised alad jvad hoolduseta, siis ei ole tulevikus seal okaspuumetsa loota: kiirekasvulised lehtpuud lmmatavad kuused ra.
Pllumajanduslikooli ttajatelt tellisime uuringu selgitamaks vlja Hiiumaa metsaseltsi liikmete metsauuendustde mahtu, tulevikuplaane ja ootusi organisatsiooni suhtes. Telefoniksitlusele vastas 28 inimest ja nendest pooled olid valmis oma puitu mma hiselt. Ent valdav oli siiski skeptiline suhtumine hise puidumgi vimalustesse. histegevuse vormi peeti sobivaks metsakultiveerimistdel ja koolitustegevuses.
Mdunud aasta sgisel alustasime lbirkimisi kolme saarel tegutseva jahiseltsiga. Eesmrk on slmida metsaomanikele sobivad jahirendilepingud. Loodame selle slmida kevadeks.
Sellel aastal tuleb vtta ksile hisprojekt Vormsi metsahistuga. See on KIK-i rahastatav projekt Metsakasvatuslike investeeringute tegemise soodustamine metsakindlustuste edendamise kaudu.
Meie seltsi tegevusel aitavad hoogu sees hoida ka koosviibimised, kus saab omavahel vabalt ja meeldivalt suhelda. Jaanuaris oleme alati kokku saanud uusaastapeol.
Hiiumaa metsaselts on tegutsenud sna thusalt ja mitmeklgselt. Loodetavasti oleme igustanud oma olemasolu. Meie philisteks taotlusteks on, et Hiiumaa erametsades valitseksid sstliku metsanduse phimtted ja oleksid kaitstud erametsaomanike igused.



Aira Toss, MT Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet