| artiklid |
 |
Eesti kaitsealade haldus kaalukausil |
Eesti looduskaitsealade pindala on suurenenud ja hõlmab juba ligi 15% maismaa pindalast. Paraku pole pikka aega põhjalikult
vaetud kaitsealade struktuuri, põhilisi ülesandeid, haldust. |
Metsakorraldus vajab korraldamist |
Metsakorraldust on Eesti taasiseseisvuse esimesel aastakümnel raputanud mitmesugused reformid. Paistab, et nende käigus on
ununud metsakorralduse peamine eesmärk – tagada jätkusuutlik metsamajandus. |
Halli lepa paremad ajad on ees |
Eesti kõige kiirekasvulisem puuliik on hall lepp. Ehkki hall-lepikud on meie metsades levikult neljandal koha, on neid seni
kasutatud vähem, kui võiks. |
Reformide ring on tosina aastaga täis saanud |
Möödunud jõulude ajal näis, et ajalugu kordub. Taas, nagu tosina aasta eest, taheti metskondi liita ja võtta neilt ära õigus teha
oma metsades paljusid töid. |
Puidu- ja säsiüraskid – metsamehe kevadekuulutajad |
| Eesti ürasklastest kümmekond liiki on metsakahjurid. Kõige varajasemad lendlejad on puidu- ja säsiüraskid. |
Kas leitud pisiseen on haigustekitaja või mitte? |
Hiljaaegu leidis üks selle kirjutise autoreid, üliõpilane Tiia Drenkhan Eesti jaoks senitundmatu seeneliigi. Kas see tammelt leitud
seen on tammele kahjulik või mitte? |
Hiiumaa metsaomanikel oma selts |
Eesti kõige metsasemas maakonnas tegutseb aktiivselt Hiiumaa metsaselts. Hiiumaal on mõistetud, et ühistegevus võimaldab
metsaomanikel korda saata paljut, mis üksi oleks raske või lausa võimatu. |
Teel säästlikuma metsanduse poole |
SISSEJUHATUSEKS MEENUTAKS, MILLISED ON EESTI KUI PÕHJALA METSARIIGI METSAVARUD. MISSUGUSED MUUTUSED ON TOIMUNUD VIIMASE KÜMNENDI JOOKSUL, KUI EESTI ON OLNUD TAAS ISESEISEV?
Kui jälgida vaid tabeleid ja diagramme, võiks arvata, et meie metsad hakkasid pärast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, järsku tohutu hooga kasvama. |
|
