Eesti metsatööstuse käive koos mööbli- ja paberitootmisega on aastas ligi 14 miljardit krooni. See hõlmab umbes kümnendiku kogu tööstussektorist. Kolmandas kvartalis vähenes metsamajanduses toodetav lisaväärtus võrreldes läinud aasta sama ajaga ligi 15%. Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv usub, et kokkuvõttes on langus 2002. aastaga võrreldes umbes samas suurusjärgus.
Talijärve sõnul panid möödunud aasta tegevusele piduri kevadsuvine lindude pesitsemise aegne raierahu ja keskkonnaminister Villu Reiljani määrus. See muutis puude küpseks tunnistamise põhimõtteid: paremates kasvukohtades varem küpseks saavat metsa ei tohi enne raiuda.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimees Andres Onemar ütleb, et langus aasta teisel poolel oli igati ootuspärane. Kevadsuvist raierahu pole Onemari arvates õige pidada tootmismahtude alandajaks. Kui kevadel ja suvel on metsas üsna rahulik, siis selle võrra rohkem tööd tuleb teha sügisel ja talvel. Puitu võib ette varuda, siis saab küsida ka paremat hinda.
Paratamatult pole Eesti metsatööstusettevõtetel enam võimalik raiuda niisama palju kui varem. Üha rohkem puitu peab sisse vedama Venemaalt.
Kui 2002. aastal toodi Eestisse 600 000 tihumeetrit palki, siis mullu juba ligi miljon tihumeetrit.