2/2004

artiklid
Metsaraiete tehnoloogia on uuenenud

Artiklis jätkatakse nüüdisaegsete raietehnoloogiate tutvustamist, millega tehti algust Eesti Metsa möödunud aasta viimases numbris.

HARVESTRITE KASUTAMINE UUENDUSRAIEL Praegusajal võimaldavad harvestrid raietöid täielikult mehhaniseerida. Kokkuveoteede vahekaugus uuendusraielangil oleneb puistu iseloomust ja masina noole ulatusest. Ajakohaste võimsate lageraieharvestrite noole ulatus on üle 10 meetri. Harilikult ei soovitata puid langetada noole maksimaalses ulatuspiirkonnas, sest jämedamate puude langetamisel võib see osutuda ohtlikuks masina konstruktsioonile ja stabiilsusele. Kokkuveoteede vahekaugus lageraielangil on tavaliselt 16–20 meetrit. Sellega on tagatud, et raiemasin saab kõik tööoperatsioonid teha kokkuveoteelt lahkumata. Puud laasitakse kokkuveotee kohal. Oksad kukuvad harvestri ette kokkuveoteele ja moodustavad rataste alla jäädes korraliku oksapadja masina ja metsapinnase vahel. Sama oksavalli mööda sõidab hiljem ka kokkuveotraktor.

Masin langetab esmalt need puud, mis kasvavad tema ees planeeritaval kokkuveoteel. Puud langetatakse kas vasakule või paremale. Harvestriga töötades langetatakse puud kokkuveoteega risti: nii saab puid hõlpsasti laasida tee kohal. Kokkuveoteest vasakul kasvavad puud langetatakse vasakule, laasitakse tee kohal ja sortimendid paigutatakse teest paremale hunnikutesse. Kokkuveoteest paremal kasvavad puud langetatakse paremale, laasitakse tee kohal ja sortimendid asetatakse teest vasakule. Virnad asetatakse enamasti risti kokkuveoteega.

HARVESTRID HARVENDUSRAIEL
Kasutatakse kas spetsiaalselt harvendusraiete tarbeks mõeldud harvestreid või universaalharvestreid. Kokkuveoteede vahekaugus peab olema üle 20 meetri. Tavaliselt on see 30–35 meetrit. Mida suurem kokkuveoteede vahekaugus suudetakse esimese harvendusraie ajal puistusse jätta, seda parem puistu kasvu seisukohalt, sest seda vähem puid raiutakse kokkuveoteid rajades. Samas, mida harvemalt kokkuveoteed puistusse planeeritakse, seda raskem on teha masinraiet ja seda suuremad on kasvavate puude kahjustused, st. mitmesugused vigastused. Samuti ei ulatu harvester kokkuveoteelt kõigi raiutavate puudeni.
Laias laastus võib esile tuua kolm moodust, kuidas kasutada harvestrit harvendusraiel.
Esimene variant eeldab harvestri operaatori ja saemehe koostööd. Harvestriga raiutakse sisse kokkuveotee ja mõlemalt poolt teed harvestri noole ulatusse jäävad puud. Need raiumisele kuuluvad puud, mis jäävad noole ulatusest välja, langetab saemees. Seejuures tuleb puu langetada risti kokkuveoteega, latv tee poole. Nii saab harvester, olles ise veoteel, haarata puul võrast ja lohistada ta teele. Seal harvester laasib ja järkab puud.
Teise variandi puhul sõidab harvester aeg-ajalt kokkuveoteelt maha, et töödelda vahetsoonis raiumisele kuuluvaid puid. Kui nooleulatusse jäänud puud vahetsoonis on töödeldud, tagurdab ta kokkuveoteele tagasi ja natuke eespool tsükkel kordub. Materjal asetatakse tee lähedusse, kust forvarderi nool ulatub kimpe haarama ja koormasse tõstma. Meetodit võib kasutada kuivema pinnase ja suurema raiekraadi korral.
Kolmanda variandi korral töötab harvester läbi kokkuveoteede vahetsooni, tulemata ise teele: liikudes kasvavate puude vahel rööbiti veoteedega. Materjal asetatakse nii, et teelt on võimalik kimbud koormasse tõsta. Sellist meetodit saab rakendada ka kuiva kõva pinnase või külmunud maa ning suure raiekraadi korral. Kolmandat kokkuveoteed kahe tee vahele ei teki, kuna harvester läbib ala kahe tee vahel ainult ühe korra.
Peale nende variantide tahan tutvustada võimalusi, mis sobiksid just meie väikemetsandusse harvendusraiete tarbeks. 2003. aasta veebruaris esitleti Põlvamaal Mooste lähedal kaugjuhtimisega metsalangetustraktorit Harveri, mida toodab Soome firma Oy RCM Harvester Ltd. See masin ongi mõeldud peamiselt harvendusraie jaoks. Oma olemuselt on masin harvarder. Ta langetab ja laasib puu, järkab sortimentideks otse koormakasti ning veab puidu suurema kokkuveotee äärde.
Masin on 1,9 meetrit lai, kaalub 3,9 tonni ja tuleb toime kuni 30-sentimeetrise lõikeläbimõõduga puude langetamisega. Masina ajam on 44 kW õhkjahutusega diiselmootor. Kõigi rataste ajamseade on hüdromootor ning iga ratas stabiliseerib iseseisvalt püstsuunas masina liikumist käituskiirusel. Rataste kliirensit saab reguleerida ka käsitsi, maksimaalne kliirens on üle 70 cm. Operaator liigub masina kõrval ja juhib masinat kaugjuhtimispuldi abil. Juhtsignaali ulatus on metsasel maastikul 100–150 m. Ühtlasi saab kaugjuhtimispuldiga salvestada mõõteseadise mällu eelnevalt valitud sortimentide mahu.
Harveri eelis on see, et esimesel harvendusel võib kokkuveoteed rajada 50–60-meetrise vahekaugusega, seega jääb rohkem puid kasvama hilisemateks raieteks. Ühe hektari kohta säästetakse kaks-kolm lahtiraiutud kokkuveoteed.
Raiudes liigub Harveri loogeldes kasvavate puude vahel risti kokkuveoteedega. Jõudes kokkuveoteele, kallutab ta koorma selle äärde hunnikusse ja võibki asuda uut koormat koguma. Masina väiksuse ja väikese massi tõttu on tallamiskahjustused minimaalsed või pole neid sügava lume korral üldse. Kui töömees on oskuslik, saavad kasvavad puud väga vähe viga. Oksad jäävad ühtlaselt metsa alla laiali.
Niisugust masinat on otstarbekas kasutada ühtlase struktuuriga puistus, kus pole liiga palju alusmetsa ja järelkasvupuid.
Skandinaavia maades on erametsanduses küllaltki levinud ka protsessorite tarvitamine. Oma olemuselt on protsessorid väikesed laasimis-järkamismasinad, mis agregaaditakse põllumajandustraktoriga ja käitatakse traktorilt. Enamasti pole nad mõeldud üle 30 cm diameetriga puude laasimiseks.
Kui kasutatakse protsessoreid, siis toimub langetamine mootorsaega. Kui on vaja, laasitakse ja järgatakse isegi üks või kaks tüvepalki mootorsaega. Seejärel vintsitakse tihedaoksaline võraosa protsessori juurde ja laasitakse-järgatakse juba masinaga.

KOKKUVEO TEHNOLOOGIA
Praegusajal toimub kogu kokkuvedu langilt vahelattu kas spetsiaalsete metsaveohaagistega põllumajandustraktori haakes või forvarderiga. Võimaluse korral püütakse küllalt suur osa raietööde mahust teha sügistalvel, mil pinnase kandevõime võimaldab külmumise ja lumikatte tõttu metsamaterjale kokku vedada soistel ning pehmetel pinnastel. Tuntud on rahvaütlus “Metsa ei vea mitte masin, vaid tee”. Pehme talve korral ning ka lumeta ajal on traktorkokkuvedu võimalik vaid siis, kui okstest ja latvadest on tehtud kõva kokkuveotee. Ka siis oleneb palju puistu iseloomust, näiteks sellest, kas tegu on kuusiku või kaasikuga. Lehtpuude oksad on peened ja pehme pinnase korral ei ole tee piisava tugevusega, et vastu pidada koormatud kokkuveotraktori korduvale ülesõidule.
Metsamaterjalide kokkuvedu võib alustada kas vahelaole lähemast või kaugemast otsast. Kaugemast otsast alustades langeb traktori maksimaalkoormus laole lähemal olevale kokkuveotee osale. Kui aga materjalide kogumist koormasse alustatakse kokkuveotee vahelaopoolses otsas ja liigutakse eemale, on masin kogu tagasisõidu aja maksimaalselt koormatud ja seega koormus kokkuveoteele suur pikema sõidumaa ulatuses.
Talveoludes on mõningatel juhtudel võimalik teha kokkuvedu raielangi mõlemasse serva, kui raielank ulatub üle kvartali ja kvartalisihte saab kasutada väljaveoteena.
Tavaliselt veetakse kõigepealt pikemad materjalid, kuid see ei pruugi alati nii olla. Kui pikkmaterjal on veetud, siis valib traktorist eri sortimentide arvukuse alusel sobiva järjestuse, milliseid materjale nüüd vedada. Olukorda vaagides leiab traktorist ise sortimentide valikul kõige ratsionaalsema järjekorra.
Kokkuveol ei ole alati tingimata vajalik ega või malik laadida ühesse koormasse ega vedada ainult ühte sorti menti. Olenevalt sortimentide arvukusest ja paiknemisest võib mõnel juhul osutuda otstarbekamaks laadida koormasse kahte või isegi kolme sortimenti. Harilikult on koormad puulii gilt ja pikkuselt erinevad, et neid saaks vahelaos eksi matult virnastada vältimaks sortimentide segiminekut.
Vajadus tõsta mitu sortimenti korraga koormasse tekib enamasti viimaste koormate veol – ee kokkuveo lõpeta misel.

HOBUKOKKUVEOST
Alternatiiv kokkuveomasinatele, eriti erametsanduses, on kasutada hobuseid. Hobukokkuvedu on küllaltki levinud Rootsis, aga ka Soomes, Austrias ja mujalgi. Nüüdisajal on väga levinud kerged kummiratastega rakendid, mida veab tavaliselt kaks hobust. Rakendile on monteeritud väike bensiinimootoriga mõnekilovatise võimsusega hüdrotõstuk, mis laadib puidu peale ja maha. Hobukokkuvedu on mõttekas eeskätt harvendusraiel: ei kahjustata pinnast ning kasvavad puud saavad väga vähe viga.
2002. aastal alustas Karula rahvuspargis tööd esimene hobuforvarder. Algataja oli AS-i Mets ja Puu töötaja Kalmer Kender. Hobuforvarder on ehitatud Eestis, ta kaalub 700 kg. Laaditakse 3,5-meetrise haardeulatusega hüdraulilise tõstukiga, mida käitab viiehobujõuline firma Briggs&Stratton bensiinimootor. Tegemist on kahehoburakendiga. Kahjuks katkes selle hobuforvarderi töö peatselt, kuna Karulas ei leitud inimest, kes olnuks nõus sellega töötama, ehkki pakuti küllalt head palka.

VAHELAOD METSARAIEL Vaheladudena võib kasutada raielangi sihiäärset ala, kui metsaveoautod pääsevad sinna ilma pinnast kahjustamata. Kui raielangi ääres on kitsam kraav, saab pikkmaterjali ladustada kraavi kohale. Et vähendada survet ja vältida kraa vipervede vigastamist, on soovitatav virnade otste alla panna samast sortimendist aluspuud. Ratastraktoritega saab materjalid vajaduse korral vedada ka kaugemale sihiäärsetesse kohtadesse ning teeäärsetesse kasvava metsa tühemikesse. Sel juhul ei tohi kahjustada kasvavaid puid.
Praegusajal on tavaline, et puiduvirnad on asetatud metsateede äärde, nii et veoauto seisab laadides teel. Moodus on iseenesest lihtne, kuid tagatud peab olema liiklusohutus laadimistööde ajal ja tee pinda ei tohi mingil moel kahjustada. Mitte kunagi ei tohi vaheladu teha elektriliinide äärde või mis veel hullem – alla.
Vahelaod jäävad ilmselt veel kauaks püsima, sest enamasti ei ole võimalik tööd nii korraldada, et forvarder laadib koorma otse metsaveoautole.

RAIELANGI KORISTAMINE RAIE JÄREL
Nõukogude metsanduses oli väga levinud moodus kasutada lõppraie lankidel okste kokkuriisumiseks oksareha. Sageli riisuti sellega peale okste kokku ka mättad ja alustaimestik. Praegu ei soovitata oksareha kasutada.
Kui oksi ei riisutud kokku oksarehaga, kanti need vallidesse või hunnikutesse käsitsi ning jäeti kõdunema või põletati.
Praegu on meil enim levinud raietööde tegemine Skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral pannakse oksad töö käigus oksavalli, hoolimata sellest, kas raiet tehakse käsitsi või harvestriga. Oksavalli peal sõidab harvester ja hiljem kokkuveotraktor. Korduva ülesõitmise tõttu surutakse oksavall kokku ja tihe oksapadi aitab vältida raskete masinate põhjustatud tallamiskahjustusi ja pehmematel pinnastel rööbaste teket.
Kui kokkuveoteede vahekaugus raielangil teeteljest teeteljeni on 20 meetrit, siis tähendab see seda, et oksavallialune kokkuveotee hõlmab ligikaudu 20% langi pindalast. Sellele osale langist ei saa kohe uut kultuuri rajada. Kinnitallatud ja pinnasega segunenud oksavall, mida masinarattad on osalt purustanud, kõduneb 5–6 aastaga ja tekkinud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed.

OKSTE, LATVADE JA NOORTE PUUDE KASUTUS BIOKÜTUSENA
Nüüdsel ajal tarvitatakse puitu kogu maailmas üha enam nii soojuse kui ka elektrienergia tootmiseks. See on mõistetav, sest fossiilsed kütused hakkavad ammenduma.
Kuna meil on ligikaudu pool metsamaadest liigniisked või pole neid kunagi kuivendatud, ei saa nendelt aladelt tõenäoliselt puitu varuda ilma oksapadjata. Ent poriga määrdunud ja masinate tallatud oksi pole õige kasutada biokütusena. Järelikult ei paku liigniisked alad biokütuse varumiseks kuigi palju võimalusi. Kõvematel pinnastel, kus pole ilmtingimata vaja teha kokkuveoteele oksapatja, võib oksad koguda langi äärde hunnikutesse. Seal võib toota hakkpuitu katlamajade tarbeks. Samuti sobib hakmete tootmiseks ideaalselt kraavide nõlvadel ja elektriliinide all kasvav ning ka valgustusraietel väljaraiutav mittelikviidne puit.
Skandinaavias kasutatakse teeäärsete kraavinõlvade, sihtide jt. alade puhastamiseks harvendusraie käigus harvestri noole otsa paigutatavat spetsiaalset lõikepead. Sellega lõigatakse noored puud maha ja kogutakse kimpudesse.
Maailmas kasutatakse okste kokkukorjamiseks ka oksapakkemeetodit. Oksad kogutakse langi äärde hunnikusse ja spetsiaalse oksapakkemasina abil pakitakse nad tihedalt. Eeliseks on sel puhul oksapakmete hõlbus vedu tavalise metsaveoautoga. Oksapakkemeetod kogub üha enam populaarsust Rootsis ja Soomes. Katlamajja jõudnud oksapakmed hakitakse hakkpuiduks ja katlasse jõuab kütus hakmetena. Eestisse pole oksapakkemasinad veel jõudnud.



Vahur Kurvits, EPMÜ metsatööstuse instituudi lektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: