2/2004

Siit metsast

Metsafirmade salalepped vivad mjutada ka Eestit
Euroopa phjamaade metsanduskontsernide kartelliskandaal puudutab paratamatult ka Eestit. Stora Enso ja Metsliitto on ka Eesti puiduris suurtegijad mitmesuguste puidu varumisfirmade ja puidutstuste kaudu.
  • Loe lähemalt...

  • AS Repo Vabrikud loodab toodangumahtu veelgi suurendada
    AS-i Repo Vabrikud, mida esialgu tunti Pssi puitplaatide kombinaadi nime all, ostis mullu detsembris Shveitsi investeerimisfirma Sorbes AG. Poole aasta jooksul on ettevte selle tulemusel suurendanud oma tootmismahtu ning eelmisel kuul toodeti rekordiliselt palju laastplaate.
  • Loe lähemalt...

  • Stis maadele kavandatakse energiametsi
    Pllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljan arutasid initsiatiivrhma ettepanekut algatada Eestis energiametsade riiklik programm.
    Kohtumisel vahetati peamiselt mtteid energiavsa kasvatamise vimalikkuse le. Initsiatiivrhma hinnangul on Eestis olemas kik eeldused selliste kultuuride kasutuselevtuks lhima 510 aasta jooksul.
  • Loe lähemalt...

  • Tallinna loomaaed ja RMK teevad koostd
    Tallinna loomaaed ja RMK alustavad koostd loodushariduse vallas, esimese sammuna avas
    RMK loomaaias lastekaitsepeva rituste raames oma teabepunkti.
    Loomaaia lnevrava juures ehk alpinaariumi ja elevandipuuri lheduses avatav RMK teabepunkt annab huvilistele infot liikumisvimaluste kohta Eesti riigimetsas ja jagab soovitusi, kuidas seejuures loodust ssta. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo snul on tegu RMK esimese teabepunktiga Tallinnas ning on smboolne, et see asub just loomaaias.
  • Loe lähemalt...

  • Istikuvargad kisid kolm korda Taali metskonnas
    Prnumaal on kuuseistikute varguse ohvriks langenud Taali metskond, kust Plendmaa klast viidi kolmel korral kokku ligemale 10 000 taime, kahju ulatub 10 000 kroonini. Nii Taali metsalem Vello Nmm kui ka piirkonna metsnik Ants Rahu tunnistavad: uskumatu lugu, mitte kunagi varem pole taimi varastatud.
    Rahu koges oma neljakmne ametiaasta jooksul esimest korda istikute vargust.
    Et vargad ei saaks ra viia viimaseidki taimi, mis rabakraavides ootel, pani Nmm istutustle vimalikult palju inimesi.
  • Loe lähemalt...

  • Erametskond jagas tasuta istikuid
    Hiiumaal jagati erametsaomanikele tasuta istikuid. Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss tles, et metsaomanikud, kes on mnud puitu HM Puidukaubandusele ja Hiiu Metsa MV-le, saavad iga tihumeetri eest he kuusetaime.
  • Loe lähemalt...

  • Jrvamaa lapsed hoiavad metsa
    26. mail kogunes Jrvamaal Kabala valda Tagametsa skaudilaagrisse ligi 500 Jrvamaa koolide pilast ja petajat, et teha kokkuvtteid viis kuud kestnud projektist Hoia metsa.
  • Loe lähemalt...

  • Lehtpuuttlemise AS-i vrsket egevjuht tuli Thulemast
    Sylvesteri endistele omanikele kuuluva Lehtpuuttlemise AS-i uue tegevjuhina asus tle Toomas Tapupere. Seni ttas ta mblifirma AS-i Thulema Kose tehases tootmisdirektorina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Vihmametsade hendus ja USAID arendavad Kesk-Ameerikas jtkusuutlikku majandust
    Keskkonnaorganisatsioon Vihmametsade hendus asutas koos USA rahvusvahelise arengu agentuuriga (USAID) henduse Kesk-Ameerika ja Mehhiko jtkusuutlike toodete tutvustamiseks ja turustamiseks. Eesktt tahab Sertifitseeritud Jtkusuutlike Toodete hendus aidata uutel turgudel lbi la Kesk-Ameerika ja Mehhiko sertifitseeritud puidul, banaanidel ja kohvil.
  • Loe lähemalt...

  • Phjala metsafirmasid kahtlustatakse kartelli loomises
    Soome metsafirma UPM-Kymmene lestunnistused konkurentsireeglite rikkumise kohta phjustasid maikuu lpupevil Phjala suurtes metsanduskontsernides ootamatud lbiotsimised. Konkurentsiametnike knepruugis koidikureidiks nimetatud kkrnnakuid korraldati Soomes, mitmes Euroopa riigis ja ka Ameerika hendriikides.
  • Loe lähemalt...

  • Bambusevsad varjavad haruldasi liike
    RO keskkonnaprogrammi (UNEP) algatusel tehtud uurimistst selgub, et pooled 1200 maailma bambusevsades elavatest selgroogsetest loomaliikidest on ulatusliku vsade hvingu tttu ohtu sattunud. Suurimas ohus on paljud niigi liharuldased ja tundlikud liigid, nagu leemurid, hiidpandad ja mgigorillad, ja paljud pisiimetajad, kelle elu oleneb tielikult bambuse olemasolust.
  • Loe lähemalt...

  • Euroopa Liidu metsaomanikud ja -tstus koonduvad
    Alates 1998. aastast koostatakse Euroopa Liidus htset metsandusstrateegiat.
  • Loe lähemalt...

  • Ulukid prduvad Tshehhimaa metsadesse tagasi
    Kohalikud loomauurijad kinnitavad, et pder, hunt ja kobras on prast pikka pausi Tshehhimaal tagasi. Ptru vib praegu kohata Luna- ja Ida-Bmimaal.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnakaitsjad on algatanud uue kampaania Kanada metsa kaitseks
    Keskkonnaorganisatsioonid Metsa eetika, Loodusvarade Kait senukogu, Vihmametsa Te gevusvrgustik ja Greenpeacei Kanada haru on algatanud rahvusvahelise kampaania pramaks ldsuse thelepanu metsandusfirmade vastuolulisele ja hvitavale tegevusele Kanada parasvtme metsas. Organisatsioonid kutsusid 500 ettevtet les mitte kasutama puitu ja tselluloosi, mille tootmine hvitab viimase iidse metsa Phja-Ameerikas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Metsandala raskuskese kandus pealinnast mujale
    METSANDAL LAS JDA KSKI METS AVATI 12. APRILLIL RPINAS
    Avatseremoonia koos konverentsiga peeti 12.
  • Loe lähemalt...

  • Prandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile
    Mda metsi liikudes satume tihti varasema inimkultuuri jlgedele. Lembitu Tarang ja Rein Kaljuvee Lnemaalt on vlja ttanud prandkultuuriobjektide inventeerimise metoodika Eesti metsade jaoks.
  • Loe lähemalt...

  • Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mjutama Eesti metsandust
    Prast 1. maid on Euroopa Liidul hulk uusi liikmesriike.
  • Loe lähemalt...

  • Eurojaapani lehis kige kiirekasvulisem okaspuu Eestis
    Euroopas ja Phja-Ameerikas on eurojaapani lehist kasvatatud juba sadakond aastat. Eestis on selle liigi vanimad puud le poole sajandi vanused.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaraiete tehnoloogia on uuenenud
    Artiklis jtkatakse ndisaegsete raietehnoloogiate tutvustamist, millega tehti algust Eesti Metsa mdunud aasta viimases numbris.

  • Loe lähemalt...

  • Programm Eesti elab metsast tahab arendada dialoogi
    Metsatstuse Liit on kivitanud programmi Eesti elab metsast. Programmi tunnuslause on Tee metsa.
  • Loe lähemalt...

  • RMK loodusmajad toovad looduse lhemale
    RMK on rajanud mitmeid pperadu ning loodusmaju, mille juures paiknevad teabepunktid. ks loodusmaja asub Tallinnast vaid tunnise autosidu kaugusel.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaomaniku muremtteid
    Erametsaomaniku maine Eestis on tihti teenimatult halb. Artiklis valgustatakse, missuguseid probleeme tekib metsaomanikul igapevaelus ning milline on Eesti erametsanduse minevik ja tulevik nende pilgu lbi.
  • Loe lähemalt...

  • Maarjakase selts on korraldanud nitusi ja seminare
    Maarjamaal on tenoliselt juba sna vhe neid, kes poleks midagi kuulnud vi lugenud maarja- ehk karjala kasest. Loodetavasti on siin oma osa olnud ka maarjakase seltsil, kelle liikmeskonda kuulub nd juba tublisti le saja inimese.
  • Loe lähemalt...

  • Park metsameeste auks Valgamaal
    Eestis leidub huvitava ja vrika ajalooga parke, mille praegune olukord ja saatus on segane. ks sraseid on nimeliste tammede park Valgamaal.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti metsanduslikule krgkihile pani aluse Peterburi Metsainstituut
    Eesti Vabariigi alguspevil tuli Tsaari-Venemaa aegne metsaametnike kaader asendada omamaisega. Pdevatest metsaametnikest
    tunti suurt puudust.
  • Loe lähemalt...

  • Sada aastat metsandusdoktor Bernhard Halleri snnist
    Bernhard Haller oli ks alla poolest tosinast eesti metsateadlasest, kes omandas enne 1940. aastat doktorikraadi Tartu likoolis.
  • Loe lähemalt...

  • Metsaistutustalgud kui eestluse mrk
    Tnavuste metsaistutustalgutega rajati sadu hektareid metsa. hine t liitis rahvast.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    BERNHARD ALEXANDER TUISKVERE
    Metsandalaks ilmunud raamat jtkab sarja Eesti metsanduse suurmehed. 166-lehekljeline kvakaaneline llitis on Eesti Metsaseltsi vljaanne.
  • Loe lähemalt...

  • HARVESTING URBAN TIMBER: A COMPLETE GUIDE
    200 lk.
    Linden Publishing,
    2003
    Hind: 363 kr.
  • Loe lähemalt...

  • JRVSELJA PLISMETS
    Raamatu on andnud vlja Eesti metsaselts. Teos hlmab 192 leheklge.
  • Loe lähemalt...

  • PLLUMAADE METSASTAMINE
    Suureformaadiline 83-lehekljeline teos on ilmunud keskkon na ministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse vlja andena. See on meldud pllumaade metsastamise metoodilise juhendina eelkige erametsaomanikele.
  • Loe lähemalt...

  • LUUA METSANDUSKOOL ARTIKLID JA UURIMUSED III
    107 lk.

    Metsandalaks ilmunud Luua metsanduskooli kolmas artiklite ja uurimuste kogumik, kus pool kirjutistest on valminud kooli lpetajate lputde phjal.
  • Loe lähemalt...

  • TAGURPIDI ASJAD
    ks Tallinna lhedal elav mees, kelle praegune kodu on planeeritud pealinna laienduse sisse, otsustas linna eest pageda ja ostis endale maad koos vanade kolhoosiaegsete hoonetega. Paika, mille kohta teldakse praprgu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In memoriam

    Metsandusaadete kandja Vello-Taivo Denks
    Vello-Taivo Denks
    06.08.1936 02.06.2004

    Jaanikuu teisel peval lahkus ootamatult meie hulgast Vello- Taivo Denks. Mitmeklgset, vsimatut metsa- ja loodusemeest, koolimetskondade ning looduse pperadade rajajat tunti metsandusringkondades kikjal le Eesti.
    Vello Denks sndis 6.

  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: