|
 |
| Siit metsast |
|
Metsafirmade salalepped võivad mõjutada ka Eestit |
| Euroopa põhjamaade metsanduskontsernide kartelliskandaal puudutab paratamatult ka Eestit. Stora Enso ja Metsäliitto on ka Eesti puiduäris suurtegijad mitmesuguste puidu varumisfirmade ja puidutööstuste kaudu. |
AS Repo Vabrikud loodab toodangumahtu veelgi suurendada |
| AS-i Repo Vabrikud, mida esialgu tunti Püssi puitplaatide kombinaadi nime all, ostis mullu detsembris Shveitsi investeerimisfirma Sorbes AG. Poole aasta jooksul on ettevõte selle tulemusel suurendanud oma tootmismahtu ning eelmisel kuul toodeti rekordiliselt palju laastplaate. |
Söötis maadele kavandatakse energiametsi |
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljan arutasid initsiatiivrühma ettepanekut algatada Eestis energiametsade riiklik programm.
Kohtumisel vahetati peamiselt mõtteid energiavõsa kasvatamise võimalikkuse üle. Initsiatiivrühma hinnangul on Eestis olemas kõik eeldused selliste kultuuride kasutuselevõtuks lähima 5–10 aasta jooksul. |
Tallinna loomaaed ja RMK teevad koostööd |
Tallinna loomaaed ja RMK alustavad koostööd loodushariduse vallas, esimese sammuna avas
RMK loomaaias lastekaitsepäeva ürituste raames oma teabepunkti.
Loomaaia läänevärava juures ehk alpinaariumi ja elevandipuuri läheduses avatav RMK teabepunkt annab huvilistele infot liikumisvõimaluste kohta Eesti riigimetsas ja jagab soovitusi, kuidas seejuures loodust säästa. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on tegu RMK esimese teabepunktiga Tallinnas ning on sümboolne, et see asub just loomaaias. |
Istikuvargad käisid kolm korda Taali metskonnas |
Pärnumaal on kuuseistikute varguse ohvriks langenud Taali metskond, kust Põlendmaa külast viidi kolmel korral kokku ligemale 10 000 taime, kahju ulatub 10 000 kroonini. Nii Taali metsaülem Vello Nõmm kui ka piirkonna metsnik Ants Rahu tunnistavad: uskumatu lugu, mitte kunagi varem pole taimi varastatud.
Rahu koges oma neljakümne ametiaasta jooksul esimest korda istikute vargust.
Et vargad ei saaks ära viia viimaseidki taimi, mis rabakraavides ootel, pani Nõmm istutustööle võimalikult palju inimesi. |
Erametskond jagas tasuta istikuid |
| Hiiumaal jagati erametsaomanikele tasuta istikuid. Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss ütles, et metsaomanikud, kes on müünud puitu HM Puidukaubandusele ja Hiiu Metsa MV-le, saavad iga tihumeetri eest ühe kuusetaime. |
Järvamaa lapsed hoiavad metsa |
| 26. mail kogunes Järvamaal Kabala valda Tagametsa skaudilaagrisse ligi 500 Järvamaa koolide õpilast ja õpetajat, et teha kokkuvõtteid viis kuud kestnud projektist “Hoia metsa”. |
Lehtpuutöötlemise AS-i värsket egevjuht tuli Thulemast |
| Sylvesteri endistele omanikele kuuluva Lehtpuutöötlemise AS-i uue tegevjuhina asus tööle Toomas Tapupere. Seni töötas ta mööblifirma AS-i Thulema Kose tehases tootmisdirektorina. |
|
| Sealt metsast |
|
Vihmametsade Ühendus ja USAID arendavad Kesk-Ameerikas jätkusuutlikku majandust |
| Keskkonnaorganisatsioon Vihmametsade Ühendus asutas koos USA rahvusvahelise arengu agentuuriga (USAID) ühenduse Kesk-Ameerika ja Mehhiko jätkusuutlike toodete tutvustamiseks ja turustamiseks. Eeskätt tahab Sertifitseeritud Jätkusuutlike Toodete Ühendus aidata uutel turgudel läbi lüüa Kesk-Ameerika ja Mehhiko sertifitseeritud puidul, banaanidel ja kohvil. |
Põhjala metsafirmasid kahtlustatakse kartelli loomises |
| Soome metsafirma UPM-Kymmene ülestunnistused konkurentsireeglite rikkumise kohta põhjustasid maikuu lõpupäevil Põhjala suurtes metsanduskontsernides ootamatud läbiotsimised. Konkurentsiametnike kõnepruugis koidikureidiks nimetatud äkkrünnakuid korraldati Soomes, mitmes Euroopa riigis ja ka Ameerika Ühendriikides. |
Bambusevõsad varjavad haruldasi liike |
| ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) algatusel tehtud uurimistööst selgub, et pooled 1200 maailma bambusevõsades elavatest selgroogsetest loomaliikidest on ulatusliku võsade hävingu tõttu ohtu sattunud. Suurimas ohus on paljud niigi üliharuldased ja tundlikud liigid, nagu leemurid, hiidpandad ja mägigorillad, ja paljud pisiimetajad, kelle elu oleneb täielikult bambuse olemasolust. |
Euroopa Liidu metsaomanikud ja -tööstus koonduvad |
| Alates 1998. aastast koostatakse Euroopa Liidus ühtset metsandusstrateegiat. |
Ulukid pöörduvad Tshehhimaa metsadesse tagasi |
| Kohalikud loomauurijad kinnitavad, et põder, hunt ja kobras on pärast pikka pausi Tshehhimaal tagasi. Põtru võib praegu kohata Lõuna- ja Ida-Böömimaal. |
Keskkonnakaitsjad on algatanud uue kampaania Kanada metsa kaitseks |
| Keskkonnaorganisatsioonid Metsa eetika, Loodusvarade Kait senõukogu, Vihmametsa Te gevusvõrgustik ja Greenpeace’i Kanada haru on algatanud rahvusvahelise kampaania pööramaks üldsuse tähelepanu metsandusfirmade vastuolulisele ja hävitavale tegevusele Kanada parasvöötme metsas. Organisatsioonid kutsusid 500 ettevõtet üles mitte kasutama puitu ja tselluloosi, mille tootmine hävitab viimase iidse metsa Põhja-Ameerikas. |
|
| artiklid |
|
Metsanädala raskuskese kandus pealinnast mujale |
METSANÄDAL “LAS JÄÄDA ÜKSKI METS” AVATI 12. APRILLIL RÄPINAS
Avatseremoonia koos konverentsiga peeti 12. |
Pärandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile |
| Mööda metsi liikudes satume tihti varasema inimkultuuri jälgedele. Lembitu Tarang ja Rein Kaljuvee Läänemaalt on välja töötanud pärandkultuuriobjektide inventeerimise metoodika Eesti metsade jaoks. |
Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mõjutama Eesti metsandust |
| Pärast 1. maid on Euroopa Liidul hulk uusi liikmesriike. |
Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis |
| Euroopas ja Põhja-Ameerikas on eurojaapani lehist kasvatatud juba sadakond aastat. Eestis on selle liigi vanimad puud üle poole sajandi vanused. |
Metsaraiete tehnoloogia on uuenenud |
Artiklis jätkatakse nüüdisaegsete raietehnoloogiate tutvustamist, millega tehti algust Eesti Metsa möödunud aasta viimases numbris.
|
Programm “Eesti elab metsast” tahab arendada dialoogi |
| Metsatööstuse Liit on käivitanud programmi “Eesti elab metsast”. Programmi tunnuslause on “Tee metsa”. |
RMK loodusmajad toovad looduse lähemale |
| RMK on rajanud mitmeid õpperadu ning loodusmaju, mille juures paiknevad teabepunktid. Üks loodusmaja asub Tallinnast vaid tunnise autosõidu kaugusel. |
Metsaomaniku muremõtteid |
Erametsaomaniku maine Eestis on tihti teenimatult halb. Artiklis valgustatakse, missuguseid probleeme tekib metsaomanikul igapäevaelus ning milline on Eesti erametsanduse minevik ja tulevik nende pilgu läbi.
|
Maarjakase selts on korraldanud näitusi ja seminare |
| Maarjamaal on tõenäoliselt juba üsna vähe neid, kes poleks midagi kuulnud või lugenud maarja- ehk karjala kasest. Loodetavasti on siin oma osa olnud ka maarjakase seltsil, kelle liikmeskonda kuulub nüüd juba tublisti üle saja inimese. |
Park metsameeste auks Valgamaal |
| Eestis leidub huvitava ja väärika ajalooga parke, mille praegune olukord ja saatus on segane. Üks sääraseid on nimeliste tammede park Valgamaal. |
Eesti metsanduslikule kõrgkihile pani aluse Peterburi Metsainstituut |
Eesti Vabariigi alguspäevil tuli Tsaari-Venemaa aegne metsaametnike kaader asendada omamaisega. Pädevatest metsaametnikest
tunti suurt puudust. |
Sada aastat metsandusdoktor Bernhard Halleri sünnist |
| Bernhard Haller oli üks alla poolest tosinast eesti metsateadlasest, kes omandas enne 1940. aastat doktorikraadi Tartu ülikoolis. |
Metsaistutustalgud kui eestluse märk |
| Tänavuste metsaistutustalgutega rajati sadu hektareid metsa. Ühine töö liitis rahvast. |
|
| Raamatud |
|
BERNHARD ALEXANDER TUISKVERE |
| Metsanädalaks ilmunud raamat jätkab sarja “Eesti metsanduse suurmehed”. 166-leheküljeline kõvakaaneline üllitis on Eesti Metsaseltsi väljaanne. |
HARVESTING URBAN TIMBER: A COMPLETE GUIDE |
200 lk.
Linden Publishing,
2003
Hind: 363 kr. |
JÄRVSELJA PÕLISMETS |
| Raamatu on andnud välja Eesti metsaselts. Teos hõlmab 192 lehekülge. |
PÕLLUMAADE METSASTAMINE |
| Suureformaadiline 83-leheküljeline teos on ilmunud keskkon na ministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse välja andena. See on mõeldud põllumaade metsastamise metoodilise juhendina eelkõige erametsaomanikele. |
LUUA METSANDUSKOOL ARTIKLID JA UURIMUSED III |
107 lk.
Metsanädalaks ilmunud Luua metsanduskooli kolmas artiklite ja uurimuste kogumik, kus pool kirjutistest on valminud kooli lõpetajate lõputööde põhjal. |
TAGURPIDI ASJAD |
| Üks Tallinna lähedal elav mees, kelle praegune kodu on planeeritud pealinna laienduse sisse, otsustas linna eest pageda ja ostis endale maad koos vanade kolhoosiaegsete hoonetega. Paika, mille kohta üteldakse pärapõrgu. |
|
| In memoriam |
|
Metsandusaadete kandja Vello-Taivo Denks |
Vello-Taivo Denks
06.08.1936– 02.06.2004 Jaanikuu teisel päeval lahkus ootamatult meie hulgast Vello- Taivo Denks. Mitmekülgset, väsimatut metsa- ja loodusemeest, koolimetskondade ning looduse õpperadade rajajat tunti metsandusringkondades kõikjal üle Eesti.
Vello Denks sündis 6. |
|
|
|
|
