| artiklid |
 |
Metsanädala raskuskese kandus pealinnast mujale |
METSANÄDAL “LAS JÄÄDA ÜKSKI METS” AVATI 12. APRILLIL RÄPINAS
Avatseremoonia koos konverentsiga peeti 12. |
Pärandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile |
| Mööda metsi liikudes satume tihti varasema inimkultuuri jälgedele. Lembitu Tarang ja Rein Kaljuvee Läänemaalt on välja töötanud pärandkultuuriobjektide inventeerimise metoodika Eesti metsade jaoks. |
Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mõjutama Eesti metsandust |
| Pärast 1. maid on Euroopa Liidul hulk uusi liikmesriike. |
Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis |
| Euroopas ja Põhja-Ameerikas on eurojaapani lehist kasvatatud juba sadakond aastat. Eestis on selle liigi vanimad puud üle poole sajandi vanused. |
Metsaraiete tehnoloogia on uuenenud |
Artiklis jätkatakse nüüdisaegsete raietehnoloogiate tutvustamist, millega tehti algust Eesti Metsa möödunud aasta viimases numbris.
|
Programm “Eesti elab metsast” tahab arendada dialoogi |
| Metsatööstuse Liit on käivitanud programmi “Eesti elab metsast”. Programmi tunnuslause on “Tee metsa”. |
RMK loodusmajad toovad looduse lähemale |
| RMK on rajanud mitmeid õpperadu ning loodusmaju, mille juures paiknevad teabepunktid. Üks loodusmaja asub Tallinnast vaid tunnise autosõidu kaugusel. |
Metsaomaniku muremõtteid |
Erametsaomaniku maine Eestis on tihti teenimatult halb. Artiklis valgustatakse, missuguseid probleeme tekib metsaomanikul igapäevaelus ning milline on Eesti erametsanduse minevik ja tulevik nende pilgu läbi.
|
Maarjakase selts on korraldanud näitusi ja seminare |
| Maarjamaal on tõenäoliselt juba üsna vähe neid, kes poleks midagi kuulnud või lugenud maarja- ehk karjala kasest. Loodetavasti on siin oma osa olnud ka maarjakase seltsil, kelle liikmeskonda kuulub nüüd juba tublisti üle saja inimese. |
Park metsameeste auks Valgamaal |
| Eestis leidub huvitava ja väärika ajalooga parke, mille praegune olukord ja saatus on segane. Üks sääraseid on nimeliste tammede park Valgamaal. |
Eesti metsanduslikule kõrgkihile pani aluse Peterburi Metsainstituut |
Eesti Vabariigi alguspäevil tuli Tsaari-Venemaa aegne metsaametnike kaader asendada omamaisega. Pädevatest metsaametnikest
tunti suurt puudust. |
Sada aastat metsandusdoktor Bernhard Halleri sünnist |
| Bernhard Haller oli üks alla poolest tosinast eesti metsateadlasest, kes omandas enne 1940. aastat doktorikraadi Tartu ülikoolis. |
Metsaistutustalgud kui eestluse märk |
| Tänavuste metsaistutustalgutega rajati sadu hektareid metsa. Ühine töö liitis rahvast. |
|
