Üks Tallinna lähedal elav mees, kelle praegune kodu on planeeritud pealinna laienduse sisse, otsustas linna eest pageda ja ostis endale maad koos vanade kolhoosiaegsete hoonetega. Paika, mille kohta üteldakse pärapõrgu. Kool on seal ammu kaotatud, kauplus suletud, pool küla tühjaks jäänud.
Mees tahab hakata kasvatama hobuseid, istutama metsa, värskendama rohumaid, rajama alleesid. Kõigepealt peab aga kohendama ühe vanadest hoonetest perele elamuks.
See kõik on veel ees, maade omanikuks sai ta alles 3. mail. Täpselt kuu aega hiljem oli tal ukse taga postimees tähitud kirjaga. Keskkonnainspektsioon teatas, et ta on oma uues elupaigas, hiljuti ostetud maadel, toime pannud väärteo.
Kiri teatas kohustusest ilmuda otsemaid inspektsiooni. Kui ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist. Väärtegu seisneb vee reostamises kümme aastat laokil olnud väetisehoidlaga, mis ta ostetud maadel asub.
Maade erastamisel polnud pahateost siiani juttu olnud. Nüüd, veel enne kui ta oma unistusi ellu viima hakkab, on tal võimalus tunda end kurjurina, kes peab hakkama tõestama oma süütust.
Mõnevõrra analoogne olukord on Läänemaa mehe Teet Kuusemaaga, kellest kirjutas märtsi Metsaleht, ja kellele võib-olla paljud metsaomanikud tulevikus tänu võlgnevad. Kuusemaade pere on nimelt, nagu paljud teised, erastanud endale metsamaad, saades alles hiljem teada, et nendes metsades ei tohi looduskaitsepiirangute tõttu midagi teha.
Kuna seadustega kätte antud võimalus vahetada looduskaitsepiiranguga maatükk piiranguteta maa vastu päris elus ei kehti, nagu Teet Kuusemaa kogemus näitab, on ta nüüd riigi maaameti kohtusse kaevanud. Et tõestada oma seaduslikke õigusi. Võimalik kohtulahend võib avada tee ka teistele maaomanikele, kes riigi poolelt kuulevad maavahetusvõimalusest, aga vahetada ikka ei saa.
Eesti riik on kärme piirama ja karistama, aga see, et inimese heaks midagi tehtaks, et asjad laabuks, nagu normaalses riigis võiks, justkui ei ole moes.
Kas asi on poliitilistes valikutes? Või, nagu pakub juuni Metsalehes Eesti võimsaima pankrotikogemusega metsaärimees Mart Erik, lihtsalt riigi tegutsemisarguses?