4/2004



Nuandeid metsaomanikele
Nuandeid metsaomanikele igusaktide kohta

Metsaseaduses pole kirjas kaugeltki kik igusnuded, mida metsaomanikul on vaja teada. Artikkel annab levaate olulistest igusaktidest, millega iga metsaomanik peaks kursis olema.

KUI METSATEATIS ON JETUD ESITAMATA, POLE METSAKASUTAJA TITNUD OMA KOHUSTUST
Vestlustes metsaomanike ja viketalupidajatega on selgunud, et ldjoontes on neile teada lageraie, harvendusraie ja sanitaarraie thendus. On metsaomanikke, kes proovivad teadlikult vi siis teabevhesuse tttu majandada metsa ilma metsaspetsialistide abi ning nuanneteta, lhtudes metsa takseerkirjeldusest ja soovitatavatest raieliikidest. Mni omanik kuulutab, et oma mets, teen mis tahan, ega esita metsateatist keskkonnateenistusele. Tepoolest, metsateatist ei pea esitama, kui raiutakse tuulekahjustatud puid, kui neid on alla viie protsendi metsaeraldise tagavarast vi kui raiuda iga hektari kohta kuni kolm tihumeetrit puitu. Kuid tuleb arvesse vtta, et raiutava puidu ldkogus ei tohi kinnistu kohta letada 15 tihumeetrit aastas. Kui kavandatav metsaraie on ulatuslikum, tuleb omanikul vi omaniku esindajal asukohajrgsele keskkonnateenistusele esitada nuetekohane metsateatis, mille blanketi saab tita piirkonna metsaspetsialisti juures. Teatise saab edastada allkirja vastu vi saata hiljem thtkirjana. Raiet tohib alustada alles siis, kui keskkonnateenistusest on metsateatis tagasi saadud: seda on kontrollinud metsaspetsialist. Selle metsateatisega lubatud raieid tohib teha he aasta jooksul, alates ajast, mil teatis on ktte saadud. Siiski ei peeta raiet kohe ebaseaduslikuks, kui metsateatist pole esitatud, kuid sel juhul on metsa kasutaja jtnud oma kohustuse titmata. Aga kui raiega on tehtud kahju keskkonnale, tlgendatakse olukorda teistmoodi

MIDA PEAKS TEADMA RAIEIGUSE VRANDAMISE LEPINGUST JA METSAMATERJALI VEO EESKIRJADEST?
Metsateatise esitajal on omakorda vimalus metsaraieigus vrandada, kuid sellestki toimingust tuleb vrandajal kahe ndala jooksul prast raieiguse vrandamist ehk raieiguse ostu-mgi lepingu slmimist teavitada asukohajrgset keskkonnateenistust. Metsamaterjali ostja aga on kohustatud esitama metsamaterjali omandamise teatise kvartalile jrgneva kuu 10. kuupevaks metsamaterjali vrandaja elu- vi asukohajrgsele maksuametile. Andmed, mis peavad olema kirjas raieiguse vrandamise lepingus, on esitatud kasvava metsa raieiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjades. Raieiguse vrandamise lepingu alusel vib ka maa tagastamise ja erastamise igustatud subjekt teha tasuta hooldusraiet ja raiuda piirisihte; tpsemat teavet selle kohta annab igusvastaselt vrandatud maal hooldusraiete ja piirisihtide raiumise igusaktidega kehtestatud kord.
Metsamaterjali vedaja peaks teadma jrgmist. Praeguse metsaseaduse jrgi on metsamaterjal maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment. Metsamaterjali veo eeskirjadest lhtuvalt peab metsamaterjali vedajal olema metsamaterjali veol kaasas materjali kogust ja kuuluvust tendav veoseleht. Kui metsamaterjali veetakse vljaspool metsamaterjali omaniku kinnistut, peab veoseleht olema kaasas isegi siis, kui metsamaterjali ei transpordita teedel. Metsamaterjali veoks ei peeta halupuude ja vristatud puidu vedu.

PRAKTILISI NUANDEID RAIETE KAVANDAMISE JA TEGEMISE KOHTA
Mis on metsaseaduses ja metsakaitse eeskirjas olulisim, mida tuleks raieid kavandades arvestada? Lubatud on uuendus-, harvendus- ja valikraie. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Turberaie omakorda aga aegjrkseks, hil- ja veerraieks. Hooldusraiete hulka kuuluvad valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Lageraie korral ei raiuta seemnepuid, jrelkasvu, silikpuid ega bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid (viimaste le on arutletud kui ebaesteetiliste puude le). Lageraiega lagedaks raiutud ala vi raiesmiku krvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole mdunud, vib teha uue lageraie vhemalt 100 meetri kaugusele raiesmikust vi eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast. Minimaalsed liitumisajad (raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse): mnniga vi kvalehtpuudega (tamm, saar) looduslikul uuenemisel vi uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel vi uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Alla sajaaastaste mnni- ja kvalehtpuupuistute, kaheksakmneaastaste kuusikute ning seitsmekmneaastaste kaasikute lageraie on keelatud; erandjuhuks peetakse ekspertarvamuse phjal tehtavat lageraiet, juhul kui muude metsa majandamise vtetega (teiste raieliikidega) pole metsa seisundit vimalik parandada. Turberaiet ei lubata alla heksakmneaastastes mnni- ja kvalehtpuupuistutes, seitsmekmneaastastes kuusikutes ega kuuekmneaastastes kaasikutes; raiejrkude vahe peab olema vhemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Turberaie he raievttega vib vlja raiuda kuni 30% puistu tagavarast, arvestamata algveoteedelt raiutud puid (ei kohaldata viimase raiejrgu raiumisele). Aegjrkse raie korral raiutakse mets hajali paiknevate ksikpuudena 1020 aasta jooksul korduvate raiejrkudega.
Hilraie puhul raiutakse mets hiludena 2040 aasta jooksul korduvate raiejrkudena. Esimese raiejrguga vib raiuda kuni viis hilu hektari kohta, mille lbimt on kuni 30 meetrit. Veerraie korral raiutakse mets servast lageraiena 2040 aasta jooksul korduvate raiejrkudega, kuid lageraiet ei tohi teha alal, mis on laiem kui pool metsa keskmisest krgusest. Valgustusraiega kujundatakse puistu koosseis, mis on antud kasvukohale sobiv ja majanduslikult kige tasuvam. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille rinnasdiameeter on alla 6 cm. Harvendusraiet kavandades oleks soovitatav jrgida metsa rinnaspindala ja tiuse lubatud alammrasid. Harvendusraiel, nagu ka turberaiel, vib he raievttega vlja raiuda kuni 30% puistu tagavarast, arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Kuid samas ei tohi raiuda metsa hredamaks, kui seda lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja tiuse alammrad.
Kige enam ksimusi tekib ilmselt sanitaarraie kohta. Kokkuvtlikult: sanitaarraiet tehakse, et eemaldada metsast nakkusallikaks olevad vi kahjurite paljunemist soodustavad puud; sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas, juhul kui sanitaarraie alla kuuluvaid puid ei saa eemaldada mne muu metsaseaduses lubatud raiega. Valikraie eeldus on vljaraiutud vi vljalangenud puude pidev asendumine vi asendamine uutega. Teisisnu thendab see, et puistust raiutakse kpseid puid valikuliselt nnda, et puistu siliks.

IGUSAKTIDE STTED METSAIGUSRIKKUMISTE, EBASEADUSLIKE RAIETE JA KESKKONNAKAHJUDE KOHTA
Praeguse metsaseaduse alusel vetakse isikuid metsaigusrikkumiste eest vastutusele nelja kategooria jrgi: kui metsa, puid vi psaid on raiutud, hvitatud vi kahjustatud ebaseaduslikult; rikutud on metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise vi kaitse nudeid; metsateatis on jetud esitamata; pole seaduslikult tendatud kasvava metsa raieigust vi metsamaterjali leandmist ning metsa andmist raieks; htlasi on rikutud kontrollimise kohustust vi kasvava metsa raieiguse vi metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirju. Kiki neid nelja vastutusstet ksitletakse samamoodi nii fsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul, erinevad vaid trahvisummad. Peale selle tuleb arvesse vtta ka metsavargusi. Metsaigusrikkumisi menetletakse vrteo korras. Aga kui keskkonnale tekitatud kahju ulatub vhemalt 24 800 kroonini, algatatakse kriminaalmenetlus.
Ebaseaduslikuks metsaraieks vib lihtsustatult pidada raiet, mille kigus on rikutud seadust vi on raie tehtud keelatud kohas ja viisil. Neid juhtumeid menetleb keskkonnainspektsioon, ent kui metsamaterjal htlasi varastatakse, alustab menetlust politsei. Keskkonnakahju suuruse mrab keskkonnainspektsioon. Ebaseadusliku metsaraie tegijaid on mitmesuguseid: metsaomanik, subjekt vi erastaja vi siis metsavargad. Viimaste puhul lisandub ebaseaduslikule raiele ka metsamaterjali vargus.
Metsaigusnorme rikkudes vib kaasneda kahju keskkonnale: 1) mets raiutakse hredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala vi tiuse alammrad; ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast, raieviisist vi raieajast vi raiutakse kohas, kus see on keelatud; 2) hvitatakse vi kahjustatakse puid ja psaid vi metsakultuuri vi looduslikku uuendust, st. vigastatakse neid mehaaniliselt vi muudetakse kasvuolud ebasoodsaks; 3) kahjustatakse pinnast; 4) phjustatakse metsapleng; 5) risustatakse metsa; 6) jetakse koristamata raiekohad ja metsamaterjali laoplatsid. Metsaomanikud, kelle maal asetsevad veekogud, peaksid tutvuma ka looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate kitsendustega.
Ometigi on viimastel aastatel jrjest rohkem metsaomanikke, kes ei ole huvitatud saama metsast mitte ainult hekordset tulu, vaid korduvkasumit. Kuid see eeldab metsa mistlikku ning sstlikku majandamist. Heaks suundumuseks vib pidada sedagi, et paljud metsaomanikud on volitanud vi mnud raieiguse selles vallas pdevatele isikutele, kes lhtuvad metsaigusnormidest.



Katrin Prn, EPM metsandusteaduskonna magistrant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet