Metsaseaduses pole kirjas kaugeltki kõik õigusnõuded, mida metsaomanikul on vaja teada. Artikkel annab ülevaate olulistest õigusaktidest, millega iga metsaomanik peaks kursis olema.

KUI METSATEATIS ON JÄETUD ESITAMATA, POLE METSAKASUTAJA TÄITNUD OMA KOHUSTUST
Vestlustes metsaomanike ja väiketalupidajatega on selgunud, et üldjoontes on neile teada lageraie, harvendusraie ja sanitaarraie tähendus. On metsaomanikke, kes proovivad teadlikult või siis teabevähesuse tõttu majandada metsa ilma metsaspetsialistide abi ning nõuanneteta, lähtudes metsa takseerkirjeldusest ja soovitatavatest raieliikidest. Mõni omanik kuulutab, et oma mets, teen mis tahan, ega esita metsateatist keskkonnateenistusele. Tõepoolest, metsateatist ei pea esitama, kui raiutakse tuulekahjustatud puid, kui neid on alla viie protsendi metsaeraldise tagavarast või kui raiuda iga hektari kohta kuni kolm tihumeetrit puitu. Kuid tuleb arvesse võtta, et raiutava puidu üldkogus ei tohi kinnistu kohta ületada 15 tihumeetrit aastas. Kui kavandatav metsaraie on ulatuslikum, tuleb omanikul või omaniku esindajal asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitada nõuetekohane metsateatis, mille blanketi saab täita piirkonna metsaspetsialisti juures. Teatise saab edastada allkirja vastu või saata hiljem tähtkirjana. Raiet tohib alustada alles siis, kui keskkonnateenistusest on metsateatis tagasi saadud: seda on kontrollinud metsaspetsialist. Selle metsateatisega lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul, alates ajast, mil teatis on kätte saadud. Siiski ei peeta raiet kohe ebaseaduslikuks, kui metsateatist pole esitatud, kuid sel juhul on metsa kasutaja jätnud oma kohustuse täitmata. Aga kui raiega on tehtud kahju keskkonnale, tõlgendatakse olukorda teistmoodi

MIDA PEAKS TEADMA RAIEÕIGUSE VÕÕRANDAMISE LEPINGUST JA METSAMATERJALI VEO EESKIRJADEST?
Metsateatise esitajal on omakorda võimalus metsaraieõigus võõrandada, kuid sellestki toimingust tuleb võõrandajal kahe nädala jooksul pärast raieõiguse võõrandamist ehk raieõiguse ostu-müügi lepingu sõlmimist teavitada asukohajärgset keskkonnateenistust. Metsamaterjali ostja aga on kohustatud esitama metsamaterjali omandamise teatise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks metsamaterjali võõrandaja elu- või asukohajärgsele maksuametile. Andmed, mis peavad olema kirjas raieõiguse võõrandamise lepingus, on esitatud kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjades. Raieõiguse võõrandamise lepingu alusel võib ka maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjekt teha tasuta hooldusraiet ja raiuda piirisihte; täpsemat teavet selle kohta annab õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraiete ja piirisihtide raiumise õigusaktidega kehtestatud kord.
Metsamaterjali vedaja peaks teadma järgmist. Praeguse metsaseaduse järgi on metsamaterjal maharaiutud puu ja sellest valmistatud puidusortiment. Metsamaterjali veo eeskirjadest lähtuvalt peab metsamaterjali vedajal olema metsamaterjali veol kaasas materjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Kui metsamaterjali veetakse väljaspool metsamaterjali omaniku kinnistut, peab veoseleht olema kaasas isegi siis, kui metsamaterjali ei transpordita teedel. Metsamaterjali veoks ei peeta halupuude ja vääristatud puidu vedu.

PRAKTILISI NÕUANDEID RAIETE KAVANDAMISE JA TEGEMISE KOHTA
Mis on metsaseaduses ja metsakaitse eeskirjas olulisim, mida tuleks raieid kavandades arvestada? Lubatud on uuendus-, harvendus- ja valikraie. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Turberaie omakorda aga aegjärkseks, häil- ja veerraieks. Hooldusraiete hulka kuuluvad valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Lageraie korral ei raiuta seemnepuid, järelkasvu, säilikpuid ega bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid (viimaste üle on arutletud kui ebaesteetiliste puude üle). Lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole möödunud, võib teha uue lageraie vähemalt 100 meetri kaugusele raiesmikust või eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast. Minimaalsed liitumisajad (raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse): männiga või kõvalehtpuudega (tamm, saar) looduslikul uuenemisel või uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Alla sajaaastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud; erandjuhuks peetakse ekspertarvamuse põhjal tehtavat lageraiet, juhul kui muude metsa majandamise võtetega (teiste raieliikidega) pole metsa seisundit võimalik parandada. Turberaiet ei lubata alla üheksakümneaastastes männi- ja kõvalehtpuupuistutes, seitsmekümneaastastes kuusikutes ega kuuekümneaastastes kaasikutes; raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Turberaie ühe raievõttega võib välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast, arvestamata algveoteedelt raiutud puid (ei kohaldata viimase raiejärgu raiumisele). Aegjärkse raie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuudena 10–20 aasta jooksul korduvate raiejärkudega.
Häilraie puhul raiutakse mets häiludena 20–40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Esimese raiejärguga võib raiuda kuni viis häilu hektari kohta, mille läbimõõt on kuni 30 meetrit. Veerraie korral raiutakse mets servast lageraiena 20–40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega, kuid lageraiet ei tohi teha alal, mis on laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest. Valgustusraiega kujundatakse puistu koosseis, mis on antud kasvukohale sobiv ja majanduslikult kõige tasuvam. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille rinnasdiameeter on alla 6 cm. Harvendusraiet kavandades oleks soovitatav järgida metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid. Harvendusraiel, nagu ka turberaiel, võib ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast, arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Kuid samas ei tohi raiuda metsa hõredamaks, kui seda lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad.
Kõige enam küsimusi tekib ilmselt sanitaarraie kohta. Kokkuvõtlikult: sanitaarraiet tehakse, et eemaldada metsast nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad puud; sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsas, juhul kui sanitaarraie alla kuuluvaid puid ei saa eemaldada mõne muu metsaseaduses lubatud raiega. Valikraie eeldus on väljaraiutud või väljalangenud puude pidev asendumine või asendamine uutega. Teisisõnu tähendab see, et puistust raiutakse küpseid puid valikuliselt nõnda, et puistu säiliks.

ÕIGUSAKTIDE SÄTTED METSAÕIGUSRIKKUMISTE, EBASEADUSLIKE RAIETE JA KESKKONNAKAHJUDE KOHTA
Praeguse metsaseaduse alusel võetakse isikuid metsaõigusrikkumiste eest vastutusele nelja kategooria järgi: kui metsa, puid või põõsaid on raiutud, hävitatud või kahjustatud ebaseaduslikult; rikutud on metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või kaitse nõudeid; metsateatis on jäetud esitamata; pole seaduslikult tõendatud kasvava metsa raieõigust või metsamaterjali üleandmist ning metsa andmist raieks; ühtlasi on rikutud kontrollimise kohustust või kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirju. Kõiki neid nelja vastutussätet käsitletakse samamoodi nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul, erinevad vaid trahvisummad. Peale selle tuleb arvesse võtta ka metsavargusi. Metsaõigusrikkumisi menetletakse väärteo korras. Aga kui keskkonnale tekitatud kahju ulatub vähemalt 24 800 kroonini, algatatakse kriminaalmenetlus.
Ebaseaduslikuks metsaraieks võib lihtsustatult pidada raiet, mille käigus on rikutud seadust või on raie tehtud keelatud kohas ja viisil. Neid juhtumeid menetleb keskkonnainspektsioon, ent kui metsamaterjal ühtlasi varastatakse, alustab menetlust politsei. Keskkonnakahju suuruse määrab keskkonnainspektsioon. Ebaseadusliku metsaraie tegijaid on mitmesuguseid: metsaomanik, subjekt või erastaja või siis metsavargad. Viimaste puhul lisandub ebaseaduslikule raiele ka metsamaterjali vargus.
Metsaõigusnorme rikkudes võib kaasneda kahju keskkonnale: 1) mets raiutakse hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad; ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast, raieviisist või raieajast või raiutakse kohas, kus see on keelatud; 2) hävitatakse või kahjustatakse puid ja põõsaid või metsakultuuri või looduslikku uuendust, st. vigastatakse neid mehaaniliselt või muudetakse kasvuolud ebasoodsaks; 3) kahjustatakse pinnast; 4) põhjustatakse metsapõleng; 5) risustatakse metsa; 6) jäetakse koristamata raiekohad ja metsamaterjali laoplatsid. Metsaomanikud, kelle maal asetsevad veekogud, peaksid tutvuma ka looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevate kitsendustega.
Ometigi on viimastel aastatel järjest rohkem metsaomanikke, kes ei ole huvitatud saama metsast mitte ainult ühekordset tulu, vaid korduvkasumit. Kuid see eeldab metsa mõistlikku ning säästlikku majandamist. Heaks suundumuseks võib pidada sedagi, et paljud metsaomanikud on volitanud või müünud raieõiguse selles vallas pädevatele isikutele, kes lähtuvad metsaõigusnormidest.