4/2004



Siit metsast

Tutvustati uut pllumajandusmaa metsastamise toetust
25. novembril peetud pllumajanduse ja maaelu arengu nukogu istungil anti levaade uuest pllumajandusmaade metsastamise toetusest, mille eesmrk on vhendada pllumajanduslikust kasutusest vlja jnud ja pllumajanduseks vhem sobivate maade osakaalu.
  • Loe lähemalt...

  • Ilvesejaht algas 1. detsembril
    Ilveste arvukus oli viimase saja aasta (vi isegi veel pikema perioodi) suurim aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998.
  • Loe lähemalt...

  • Visa vastasseis Palukla Hiieme prast kestab
    Palukla Hiiemgi (tuntud ka kui Reevi- ja Taaralepa mgi) asub ajaloolise Harjumaa Rapla kihelkonnas, kehtiva haldusjaotuse jrgi Rapla maakonna Kehtna valla Palukla klas. Aastaid on maakonna omavalitsus ja maausulised olnud eri meelt selles, kas lubada Hiieme jalamile ja selle Reevime osale spordi- ja puhkekeskus.
  • Loe lähemalt...

  • Metsamehed ja koloogid arutlesid sstva metsanduse le
    Oktoobri lpus peeti Tallinnas ELF-i korraldatud konverents Sstev metsandus, kus rgiti nii metsade sertifitseerimisest kui ka metsameeste ja bioloogide maailmavaate vastuolust. Seminari esimene osa ksitles peaasjalikult metsade sertifitseerimist.
  • Loe lähemalt...

  • Vikesed saekaatrid vaevlevad raskustes
    Metsatstuskontsernid ja palginappus vivad lhiaastatel vlja suretada suure osa Jrvamaa paarikmnest vikesest saekaatrist. Jrvamaa firma Invester O juhataja Jri Hiienurme teada on viimastel aastatel suletud palju vikseid saekaatreid.
  • Loe lähemalt...

  • Juhtiv rasketehnika turustaja AS Thom Tehnika vahetab nime
    AS-i Thom Tehnika teatel on Eestis tegutseval AS-il Thom Tehnika ja teiste Thomesto Machine Agencies Groupi firmadel 2005. aasta veebruarist uus ja hine rinimi INTRAC.
  • Loe lähemalt...

  • Heitlus metsamajanduskava nude kehtestamise le jtkub
    Metsaseaduse jrgi vis metsaomanik alates 2005. aasta 1.
  • Loe lähemalt...

  • Sagadis neb paremaid pilaste koostatud metsateemalisi vljaandeid
    Sagadi looduskoolis saab 1.-17. detsembril tutvuda pilastde konkursi Rm ja mure metsast tdega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt metsast

    Klausner ehitab Saksamaale suure saetstusettevtte
    Saksamaa saematerjali ja puitplaatide suurtootja Klausner ehitab Saksamaa idaossa Dresdenist 80 km ida poole Kodersdorfi lhedale uue suure saetstusettevtte. Klausner on sellesse investeerinud 4045 milj.
  • Loe lähemalt...

  • Venemaal uuendati tunamullu ligi miljon hektarit metsa
    2002. aastal uuendati Venemaa loodusvarade ministeeriumi hallatavates metsades 825 000 hektarit metsa.
  • Loe lähemalt...

  • Brasiilia saavutas edu vihmametsade kaitsel
    Brasiilia valitsus ilmutas kindlameelset vastuseisu kuritegelikele metsaraiujaile ning vimukaile soja- ja lihaparuneile, luues Amazonase jgikonda kaks ulatuslikku metsakaitseala. Keskkonnakaitsjate hinnangul peaks valitsuse tegevus tublisti pidurdama maailmale liolulise metsa hvingut.
    Kokku veti kaitse alla kaks miljonit hektarit metsa.
  • Loe lähemalt...

  • Baltic Pulp on raootaval seisukohal
    Ltisse rajatava sulfaattselluloosi tehase ehitusprojekti autor AS Baltic Pulp otsustas mitte vaidlustada Lti keskkonnaministeeriumi otsust, millega faktiliselt on keelatud ehitada tselluloositehas Soome investorite pakutud tootmistehnoloogia alusel.
    Juba kevadel otsustas Lti keskkonnamju hindamise broo, et tselluloositehas vib mjustada Lti keskkonda. Broo lppotsuses on mrgitud, et tselluloosi ei ole lubatud toota Soome investori Metsliitto pakutud ECF- vi kloorgaasi valgendusmeetodiga.
  • Loe lähemalt...

  • Soome looduskaitsjad taunivad raiet metsakaitsealade lheduses
    Kodanikehendused Soome looduskaitseliit, Pirkanmaa looduskaitsering, loodusliit ja Greenpeacei Soome haru avaldasid sel ndalal meelt metsaraie vastu Parkanos. Keskkonnakaitsjate hinnangul on raie vastuolus Luna- Soome metsakaitse-eeskirjadega.
  • Loe lähemalt...

  • Baltimaade ja Venemaa saeveskid on kruvinud puidu hinna les
    Euroopa Liidu laienemine ei toonud kaasa kardetud puidu hinnalangust Lnemere piirkonnas ning seda ohtu ei ole ka lhitulevikus, tles Soome Pellervo majandusuuringute instituudi PTT uuringute juht Ritva Toivonen. Paberipuidu hind psib lhiaastatel madal, aga aastakmne lpus on vimalik hinnatus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Quo vadis, Eesti mets?
    Mdunud kmnendil raiuti Eestis hoogsalt metsa. Ei ole karta, et mets pris otsa lppeks.
  • Loe lähemalt...

  • Maailma metsavarud ei kahane enam endise kiirusega
    Terviklikku pilti maailma metsadest ja nende muutustest on rmiselt raske kokku panna. Eri allikatest ja eri meetoditel kogutud andmeid ei ole kerge krvutada.
  • Loe lähemalt...

  • Plusspuude prilikke kasvuomadusi saab selgitada jrglaskatsetega
    Et kasvatada kvaliteetseid tulevikupuistuid, tuleb kultiveerimiseks kasutatav seeme varuda heade prilike kasvuomadustega
    puudelt: nii pranduvad need ka jreltulijatele. Aga kuidas hinnata emapuude sobivust?
  • Loe lähemalt...

  • unapuu Eestis ja mujal
    unapuu on ks thtsamaid viljapuid maailmas. Samas on unapuuliike sna keeruline piiritleda.
  • Loe lähemalt...

  • Metsa looduskaitsebioloogia ks looduskaitseteaduse harusid
    Viimase kolmekmne aasta jooksul on looduskaitseteadus teinud lbi tormilise arengu. Ka Eestis on selles vallas palju uut.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Nuandeid metsaomanikele

    Nuandeid metsaomanikele igusaktide kohta
    Metsaseaduses pole kirjas kaugeltki kik igusnuded, mida metsaomanikul on vaja teada. Artikkel annab levaate olulistest igusaktidest, millega iga metsaomanik peaks kursis olema.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud

    LUGEMISPALU METSAELUST JA JAHINDUSEST
    Endis-Eesti elu-olu II
    Teine, tiendatud ja parandatud trkk
    Koostaja Oskar Loorits
    Toimetaja Mall Hiieme
    Eesti Kirjandusmuuseum andis 2004. aastal vlja mahuka teose: Oskar Looritsa 481-lehekljelise raamatu, mida julgeksin nimetada eesti metsafolkloori piibliks.
  • Loe lähemalt...

  • METSAALMANAHH 2004
    Koostaja Toivo Meikar
    Toimetaja Ivar Etverk
    Eesti Metsaseltsi 86-lehekljeline vljaanne koosneb kirevatest kildudest: 2004. aasta metsandussndmustest, mlestustest ja tagasivaadetest varasemate aegade kohta.
  • Loe lähemalt...

  • KAHE METSA RIIK
    Peale selle, et olevat kaks Eestit, on olemas ka kaks metsa: ks neist on maainimeste ja teine linnastunud inimeste mets. htede jaoks on ta elukeskkonna loomulik osa ja teistele kaotatud asi.
  • Loe lähemalt...

  • PROFESSOR OSKAR DANIEL
    Elu ja T
    Koostaja Heino Kasesalu
    Toimetaja Ivar Etverk
    Teos (172 lk.) kuulub sarja Eesti metsanduse suurmehed. Tutvustatakse eesti metsanduse isaks tituleeritud mehe elukiku, teadustegevust ja metsandushariduse edendamist.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet