|
 |
| Siit metsast |
|
Tutvustati uut põllumajandusmaa metsastamise toetust |
| 25. novembril peetud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil anti ülevaade uuest põllumajandusmaade metsastamise toetusest, mille eesmärk on vähendada põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud ja põllumajanduseks vähem sobivate maade osakaalu. |
Ilvesejaht algas 1. detsembril |
| Ilveste arvukus oli viimase saja aasta (või isegi veel pikema perioodi) suurim aastatel 1996–1997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. |
Visa vastasseis Paluküla Hiiemäe pärast kestab |
| Paluküla Hiiemägi (tuntud ka kui Reevi- ja Taaralepa mägi) asub ajaloolise Harjumaa Rapla kihelkonnas, kehtiva haldusjaotuse järgi Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla külas. Aastaid on maakonna omavalitsus ja maausulised olnud eri meelt selles, kas lubada Hiiemäe jalamile ja selle Reevimäe osale spordi- ja puhkekeskus. |
Metsamehed ja ökoloogid arutlesid säästva metsanduse üle |
| Oktoobri lõpus peeti Tallinnas ELF-i korraldatud konverents “Säästev metsandus”, kus räägiti nii metsade sertifitseerimisest kui ka metsameeste ja bioloogide maailmavaate vastuolust. Seminari esimene osa käsitles peaasjalikult metsade sertifitseerimist. |
Väikesed saekaatrid vaevlevad raskustes |
| Metsatööstuskontsernid ja palginappus võivad lähiaastatel välja suretada suure osa Järvamaa paarikümnest väikesest saekaatrist. Järvamaa firma Invester OÜ juhataja Jüri Hiienurme teada on viimastel aastatel suletud palju väikseid saekaatreid. |
Juhtiv rasketehnika turustaja AS Thom Tehnika vahetab nime |
| AS-i Thom Tehnika teatel on Eestis tegutseval AS-il Thom Tehnika ja teiste Thomesto Machine Agencies Groupi firmadel 2005. aasta veebruarist uus ja ühine ärinimi INTRAC. |
Heitlus metsamajanduskava nõude kehtestamise üle jätkub |
| Metsaseaduse järgi võis metsaomanik alates 2005. aasta 1. |
Sagadis näeb paremaid õpilaste koostatud metsateemalisi väljaandeid |
| Sagadi looduskoolis saab 1.-17. detsembril tutvuda õpilastööde konkursi “Rõõm ja mure metsast” töödega. |
|
| Sealt metsast |
|
Klausner ehitab Saksamaale suure saetööstusettevõtte |
| Saksamaa saematerjali ja puitplaatide suurtootja Klausner ehitab Saksamaa idaossa Dresdenist 80 km ida poole Kodersdorfi lähedale uue suure saetööstusettevõtte. Klausner on sellesse investeerinud 40–45 milj. |
Venemaal uuendati tunamullu ligi miljon hektarit metsa |
| 2002. aastal uuendati Venemaa loodusvarade ministeeriumi hallatavates metsades 825 000 hektarit metsa. |
Brasiilia saavutas edu vihmametsade kaitsel |
Brasiilia valitsus ilmutas kindlameelset vastuseisu kuritegelikele metsaraiujaile ning võimukaile soja- ja lihaparuneile, luues Amazonase jõgikonda kaks ulatuslikku metsakaitseala. Keskkonnakaitsjate hinnangul peaks valitsuse tegevus tublisti pidurdama maailmale üliolulise metsa hävingut.
Kokku võeti kaitse alla kaks miljonit hektarit metsa. |
Baltic Pulp on äraootaval seisukohal |
Lätisse rajatava sulfaattselluloosi tehase ehitusprojekti autor AS Baltic Pulp otsustas mitte vaidlustada Läti keskkonnaministeeriumi otsust, millega faktiliselt on keelatud ehitada tselluloositehas Soome investorite pakutud tootmistehnoloogia alusel.
Juba kevadel otsustas Läti keskkonnamõju hindamise büroo, et tselluloositehas võib mõjustada Läti keskkonda. Büroo lõppotsuses on märgitud, et tselluloosi ei ole lubatud toota Soome investori Metsäliitto pakutud ECF- või kloorgaasi valgendusmeetodiga. |
Soome looduskaitsjad taunivad raiet metsakaitsealade läheduses |
| Kodanikeühendused Soome looduskaitseliit, Pirkanmaa looduskaitsering, loodusliit ja Greenpeace’i Soome haru avaldasid sel nädalal meelt metsaraie vastu Parkanos. Keskkonnakaitsjate hinnangul on raie vastuolus Lõuna- Soome metsakaitse-eeskirjadega. |
Baltimaade ja Venemaa saeveskid on kruvinud puidu hinna üles |
| Euroopa Liidu laienemine ei toonud kaasa kardetud puidu hinnalangust Läänemere piirkonnas ning seda ohtu ei ole ka lähitulevikus, ütles Soome Pellervo majandusuuringute instituudi PTT uuringute juht Ritva Toivonen. Paberipuidu hind püsib lähiaastatel madal, aga aastakümne lõpus on võimalik hinnatõus. |
|
| Artiklid |
|
Quo vadis, Eesti mets? |
| Möödunud kümnendil raiuti Eestis hoogsalt metsa. Ei ole karta, et mets päris otsa lõppeks. |
Maailma metsavarud ei kahane enam endise kiirusega |
| Terviklikku pilti maailma metsadest ja nende muutustest on äärmiselt raske kokku panna. Eri allikatest ja eri meetoditel kogutud andmeid ei ole kerge kõrvutada. |
Plusspuude pärilikke kasvuomadusi saab selgitada järglaskatsetega |
Et kasvatada kvaliteetseid tulevikupuistuid, tuleb kultiveerimiseks kasutatav seeme varuda heade pärilike kasvuomadustega
puudelt: nii päranduvad need ka järeltulijatele. Aga kuidas hinnata emapuude sobivust? |
Õunapuu Eestis ja mujal |
| Õunapuu on üks tähtsamaid viljapuid maailmas. Samas on õunapuuliike üsna keeruline piiritleda. |
Metsa looduskaitsebioloogia –üks looduskaitseteaduse harusid |
| Viimase kolmekümne aasta jooksul on looduskaitseteadus teinud läbi tormilise arengu. Ka Eestis on selles vallas palju uut. |
|
| Nõuandeid metsaomanikele |
|
Nõuandeid metsaomanikele õigusaktide kohta |
| Metsaseaduses pole kirjas kaugeltki kõik õigusnõuded, mida metsaomanikul on vaja teada. Artikkel annab ülevaate olulistest õigusaktidest, millega iga metsaomanik peaks kursis olema. |
|
| Raamatud |
|
LUGEMISPALU METSAELUST JA JAHINDUSEST |
Endis-Eesti elu-olu II
Teine, täiendatud ja parandatud trükk
Koostaja Oskar Loorits
Toimetaja Mall Hiiemäe
Eesti Kirjandusmuuseum andis 2004. aastal välja mahuka teose: Oskar Looritsa 481-leheküljelise raamatu, mida julgeksin nimetada eesti metsafolkloori piibliks. |
METSAALMANAHH 2004 |
Koostaja Toivo Meikar
Toimetaja Ivar Etverk
Eesti Metsaseltsi 86-leheküljeline väljaanne koosneb kirevatest kildudest: 2004. aasta metsandussündmustest, mälestustest ja tagasivaadetest varasemate aegade kohta. |
KAHE METSA RIIK |
| Peale selle, et olevat kaks Eestit, on olemas ka kaks metsa: üks neist on maainimeste ja teine linnastunud inimeste mets. Ühtede jaoks on ta elukeskkonna loomulik osa ja teistele kaotatud asi. |
PROFESSOR OSKAR DANIEL |
Elu ja Töö
Koostaja Heino Kasesalu
Toimetaja Ivar Etverk
Teos (172 lk.) kuulub sarja “Eesti metsanduse suurmehed”. Tutvustatakse eesti metsanduse isaks tituleeritud mehe elukäiku, teadustegevust ja metsandushariduse edendamist. |
|
|
|
|
