Ilveste arvukus oli viimase saja aasta (või isegi veel pikema perioodi) suurim aastatel 1996–1997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal lasti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis. Sellest ajast peale on ilveste arvukus vähenenud, põhjuseks intensiivne küttimine ning arvatavasti ka üleasustusest tingitud toidubaasi puudus ja loodusliku suremuse suurenemine. Alates 2002. aastast kehtestatud küttimispiirangute mõjul (2002. a. kütiti 81 ja 2003. a. 82 ilvest) on ilveste arvukus viimasel paaril aastal taas suurenenud ning asurkonna seisundit võib hinnata väga heaks.
Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu leitud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus. Tavaline saak on metskits. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi on tema soovitatav arvukus Eestis vähemalt 500 isendit. Ilvesejaht algab 1. detsembril ja kestab veebruari lõpuni. Keelatud on lasta kutsikatega emailveseid, kuna talvel emata jäänud ilvesepojad ei suuda veel iseseisvalt hakkama saada. Algaval jahihooajal on Eestis lubatud küttida kõige rohkem 115 ilvest.