3/2005



artiklid
Balti riikide metsaomanikel erisugused igused

Metsade ldpindalast hlmavad erametsad Ltis 45%, Eestis ligi 37% ja Leedus 33%.
Leedu keskkonnaministeeriumi metsaameti erametsade osakond on teinud Leedu, Lti ja Eesti erametsade haldamise riikliku reguleerimise vrdleva analsi, kus hinnati kigi kolme riigi igusaktide nudeid ning finantsreguleerimist. Analsi tulemused on vrt laiemat thelepanu.

LEEDUS METSAOMANIKKE KIGE ROHKEM, NENDE VALDUSED KIGE VIKSEMAD
Vrreldavast kolmest Balti riigist on Lti ja Eesti mrksa metsarikkamad kui Leedu. Metsade ldpindalast on Ltis erametsi 45%, Eestis umbes 37% ja Leedus 33%. Ltis on metsale omandiiguse taastamise protsess lpetatud ning nimetatud erametsade osakaal on psinud juba mitu aastat. Leedus on veel umbes 17% metsi reserveeritud omandiiguse taastamiseks, Eestis aga on maareformi reservis ligi neljandik metsi (ligikaudu 24%).
Metsaomanike arv on praegu suurim Leedus: ligi 236 000. Ltis on umbes 170 000 metsaomanikku, Eestis 50 000. Keskmine erametsavaldus on vikseim Leedus (4,6 ha). Kuid ka Ltis (7,5 ha) ja Eestis (1012 ha) on keskmine erametsavaldus liiga vike tagamaks intensiivset ja pidevat metsamajandust.
Kige vhem raiutakse aastas erametsa Leedus (umbes 2,7 mln. m3), kige rohkem Ltis (ligi 7,4 mln. m3). Tehes mberarvestuse helt hektarilt raiutava puidu kohta, on see arv Leedus umbes 4 m3/ha, Ltis koguni 5,6 m3/ha. Hoolimata raie suurest intensiivsusest Ltis, ei leta peamiste puuliikide puhul raie metsa juurdekasvu. Vaid haavikutes on see ligi kaks korda suurem kui juurdekasv. Ligi 80% raiutavast puidust on nii Lti kui ka Leedu erametsades saadud uuendusraietest. Kogu riigis raiutavast puidukogusest hlmab erametsadest saadav puit Leedus umbes 40%, Ltis 65%. Seega on erametsadel Balti riikide puiduturul thtis roll.

Metsaraie erametsas
EESMRGID SAMAD, NENDE SAAVUTAMINE ERINEV
Selles artiklis on vrdluseks valitud thtsaimad Leedu, Lti ja Eesti erametsade korraldust reglementeerivad igusaktid, s.o. nende maade metsaseadused. Leedus kehtib praegu 2001. aastal vastu vetud Leedu Vabariigi metsaseadus, milles on hiljem mningaid paragrahve muudetud, Ltis on 2000. aastal vastu vetud metsaseadus mnede vheoluliste muudatustega 2003. aastast, Eestis aga 1998. aastal vastu vetud ja hiljem osaliselt muudetud metsaseadus. Seega pole need kolm metsaseadust enam eriti vrsked igusaktid. Eestis valmistatakse praegu ette metsaseaduse uut redaktsiooni, kuid selle arutamine ja vastuvtmine vib kesta veel umbes aasta aega. Kigi kolme riigi metsaseaduses on deklareeritud samad thtsaimad eesmrgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, hesugused phiigused ja -kohustused kigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmrkide saavutamise teed on sna erinevad. Detailsema vrdluse aluseks on valitud seitse metsaseadusega reglementeeritud ala, mis on erametsaomanikele eriti thtsad: metsa miste mratlus, metsavalduse haldamine, metsas kimine, raie, metsa uuendus, -korraldus ja -kaitse.

METSA MISTE ON MRATLETUD ERI MOODI
Metsa miste on valitud vrdluseks, kuna just see nitab seaduse rakendusobjekti. Ilmneb, et kigis kolmes riigis on metsa defineeritud snagi erinevalt. Leedu ja Lti metsaseaduse jrgi saab niteks metsaks pidada 5 korda viksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse jrgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vhemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille krgus looduslikus kasvukohas kpses eas on vhemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud vi taimestiku kaotanud alad (raielangid, plengukohad). Pldudel, teertel, veekogude res, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderhmad, kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, ksikud puud ja psad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole mratluse jrgi mets. Lti Vabariigi metsaseaduse kohaselt on mets kossteem, kus valdavad on puud, mis vivad looduslikus kasvukohas saavutada krguse 7 meetrit, puuvrade liitus peab aga olema vhemalt 20%. Metsamaa on maa, kus kasvab mets ja kuhu kuulub metsa infrastruktuur seal asuvate metsalagendike ja soodega, mis paiknevad metsa sees vi piirnevad sellega. Metsaks ei peeta kuni 0,1-hektarisi puuderhmi, puuribasid laiusega kuni 20 meetrit, samuti viljapuuaedu, parke, kalmistuid ja puukoole. Eesti metsaseaduse jrgi on mets vhemalt 0,5-hektarine puittaimestiku kasvukoht, kus kasvavad vhemalt 1,3 meetri krgused puud ja puuvrade liitus on vhemalt 30%, vi mida majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks vi muudel metsaseadusega ette nhtud eesmrkidel. Metsaks ei peeta parke, haljasalasid, marja- ja viljapuuaedu, metsaistikute kasvualasid ega puukoole, arboreetumeid, raudteid, automagistraale, pldude kaitseribasid, mille laius ei leta 20 meetrit, metsaistandusi, psastikke ja veekogude kaitseribasid. Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad.

LTIS JA EESTIS PIIRANGUD METSAS KIJATELE
Metsa haldamise poolest on eriprane Leedu metsaseadus. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui see on vi jb jaotuse tagajrjel alla viie hektari. Lti ega Eesti metsaseaduses selliseid piiranguid pole. Kige liberaalsemad nuded erametsades viibijatele on stestatud Leedu Vabariigi metsaseaduses. Seal on kirjas, et erametsa omanikul pole igust keelata isikutel oma metsas kia, htlasi vib korjata vilju, ravimtaimi, phkleid, marju ja seeni. Samal ajal Lti Vabariigi metsaseaduse jrgi vib erametsa omanik keelata oma metsas kia, samuti keelata korjata marju, vilju, seeni, phkleid ja ravimtaimi. Srastest keeldudest peab metsaomanik teatama teabesiltidega. Ltis vib vabalt kia vaid riiklikes vi omavalitsustele kuuluvates metsades. Eesti metsaseaduse jrgi vib vabalt liikuda, korjata marju, seeni, phkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud vi mida metsaomanik pole thistanud. Huvitaval kombel vib omanik Eesti metsaseaduse kohaselt vtta maksu marjade, seente, phklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma metsas, kui ta on teinud kulutusi nende metsasaaduste produktiivsuse parandamiseks.

RAIE ON RANGELT REGLEMENTEERITUD
Kigi kolme riigi metsaseaduses on ette nhtud, et metsa vib raiuda ksnes vormikohase loa alusel, vlja arvatud teatud juhtudel. Leedu Vabariigi metsaseaduse jrgi on raie ja selle piirangud diferentseeritud metsarhmade jrgi (mis vastavad metsa funktsioonidele); maksimaalsed lubatavad lageraie langid on mratud eri metsarhmade kaupa (niteks majandamismetsas on see 8 ha). Seadus stestab ldistatult, et raiet ei tohi teha ilma ettenhtud korras vlja antud loata, kui igusaktide kohaselt on selline luba vajalik. htlasi on ette nhtud, kes annab vlja raielubasid. Kik ksikasjalikud reglementeeringud on esitatud vastavates igusaktides. Lti Vabariigi metsaseadus stestab kllalt tpselt need juhtumid, millal vib metsa raiuda uuendusraiega (kaasa arvatud uuendusraie minimaalse metsavanuse tabel, kus raievanus on diferentseeritud puude philiikide ja boniteedi jrgi) ja millistel juhtudel on vajalik riikliku metsateenistuse raieload. Samuti on kindlaks mratud, millal vib metsa langetada ilma loata. Huvitav on see, et uuendusraie on lubatud, kui puistu saavutab uuendusraie vanuse vi vastava ettenhtud rinnasdiameetri. Eesti metsaseaduses on detailselt ja eraldi reglementeeritud raieliigid ning nudmised nendele. Seaduses on ette nhtud maksimaalsed lubatavad lageraie ja raiesmike pindalad (niteks vastavalt 5 ha ja 100 aastat puistute korral, kus hakatakse uuendama okasja kvalehtpuid), samuti on mratud maksimaalne turberaie pindala 10 ha. Lageraie korral ei tule langile jtta mitte ksnes seemnepuud ja jrelkasv, vaid ka silikpuid ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid kogumahuga vhemalt 5 m3/ha, samuti on mratud minimaalne vanus lageraieks (mnni ja kvalehtpuude korral 100 aastat, kuuse jaoks 80 aastat, kasel 70 aastat). Ilma loata ei vi langetada mitte ainult tuulemurdu, lumemurdu (kui nende maht ei leta 5% kogu puistu mahust), vaid ka tarbepuitu 3 m3/ha aastas (mitte le 15 m3 aastas kogu metsavalduselt). Selline seaduseste loob metsa omanikule tingimused toota puitu majanduslikeks vajadusteks, ilma et oleks vaja taotleda lisalube ja arvestada piiranguid. Seaduses on ka nue metsaomanikule teatada kohalikule keskkonnakaitseteenistusele andmed ostja ja mdud puidu hulga kohta kahe ndala jooksul prast metsa langetamist vi langetamisiguse mmist. Lti ja Eesti metsaseadus reglementeerivad metsaraiet tunduvalt ksikasjalisemalt kui Leedu metsaseadus. Kuid ei Ltis ega Eestis ei diferentseerita metsa vanust uuendusraiel olenevalt metsa funktsionaalsest kasutusest, nagu see on Leedus. Peale selle on Eestis metsaomanikule antud vimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas.

METSAKORRALDUSKAVA EEST MAKSAVAD METSAOMANIKUD LTIS ISE, LEEDUS JA EESTIS MITTE
Kigi kolme riigi metsaseaduses on ette nhtud, et raiutud (vi muul phjusel hrenenud) mets tuleb uuendada kolme aasta jooksul prast raiet. Kuid vaid Eesti metsaseaduses on selgelt eldud, mida pidada uuendatud metsapindalaks (sel pindalal kasvab vhemalt 1200 puud/ha metsa puude peapuuliikidest, mille krgus on vhemalt 0,8 m ja mis kasvavad htlaselt jaotununa). Peale selle on Eesti metsaseaduses kohustus uuendada vaid le hehektarise pindalaga lageraiutud vi hukkunud metsapindu (Leedus tuleb uuendada lageraieala, mille pindala on le 0,1 ha ja kus vrade liituvus on alla 0,2). Huvitav on ka selline nanss, et kui Eesti metsaomanik ei uuenda metsa seitsme aasta jooksul prast raiet, korraldab keskkonnaministeerium metsa uuendamise metsaomaniku vahenditega. Leedu metsaseaduse alusel inventeerib riik kigi omandivormide metsi riigi raha eest. Metsakorraldusprojektid tehakse kikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest. Metsahaldajad vi -omanikud, kellele kuulub le 500 ha metsa, ei tohi letada aastaraie normi, teised aga peavad kinni pidama kmne aasta raienormist. Lti metsaseaduses on ette nhtud, et metsa omanik vi haldaja peab korraldama oma metsa inventeerimise ja tellima metsakorralduskava selle jaoks vhemalt kord kmne aasta jooksul. Inventeerimise andmete igsuse eest vastutab omanik vi haldaja ise. Eesti metsaseaduse kohaselt tehakse inventuuri ja metsakorralduskavu kikides metsades. Erametsade inventeerimise ja nende metsakorralduskavade eest tasub riik. Kuid metsaomanik vib ka omal algatusel ja oma raha eest tellida metsakorralduskava. Seega on kigi kolme riigi erametsades kohustuslik koostada korralduskavu, kuid nende rahastamine on lahendatud kllaltki erinevalt.

METSAKAITSE ON OMANIKU MURE Kigis kolmes metsaseaduses on ette nhtud, et metsakaitse eest erametsas vastutavad metsa omanikud. Vaid Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et ka erametsades kehtib ldriiklik metsakaitse tuletrjevahendite ssteem, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete trjeks. Lti metsaseaduse jrgi peavad metsaomanikud jlgima metsa seisundit ja teatama riiklikule metsateenistusele metsakahjustustest. Eriti suurte kahjuri- vi haiguskollete korral vib ministrite kabineti otsusega keelata vi peatada kik raied, vlja arvatud sanitaarraie, mida tehakse kujunenud olukorra krvaldamiseks. Tuleb mrkida, et sanitaarvajaduse korral, selleks et kaotada kiiresti tuulemurd vi korda teha tulekahjust kannatada saanud ala, vib puid langetada riikliku metsateenistuse spetsialisti suulisel loal. Kontroll tehakse alles prast ala korrastamist. Siis antakse ka vlja kirjalik luba ehk kinnitus igustatud raie kohta. Eesti metsaseadus neb ette, et eraomanduses olevas metsas peab metsakaitse korraldama omanik ise.

METSAOMANIKULE NIB OLEVAT KIGE SOODSAM EESTI SEADUS
ldistatult vib mrkida, et Lti ja Eesti metsaseadus on suurema mahuga, phjalikumad ja reglementeerivad palju detailsemalt metsakorraldust ja -kasutust, ka erametsades, kui Leedu metsaseadus. Leedus on suur osa nudeid esitatud seaduse rakendusaktides. Hinnates neid seadusi valitud seitsmest aspektist (metsa miste mratlus, metsa haldamine, metsas kimine, raie, metsa uuendus, -korraldus ja -kaitse), on nha, et metsaomanikule on kige ebasoodsam Leedu Vabariigi metsaseadus. Erametsa omanikule on soodsaim Eesti metsaseadus, kuigi seda on rangemaks muudetud kohustuslike raielubade vajaduse poolest. Artikkel ei pretendeeri vga ammendavale ja detailsele analsile, kuid ka siin esitatud vrdlustest piisab veendumaks, et samu eesmrke vib saavutada isemoodi ja samu ksimusi vib kllalt edukalt lahendada eri viisil. Otsides teid tiustamaks Leedu erametsamajandust, tuleks sagedamini silmas pidada naabrite (praktilisi) kogemusi.



Nerijus Kupstaitis, Leedu keskkonnaministeeriumi metsaameti erametsade osakonna juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet