3/2005



Siit metsast

Selgusid tnavused parimad talu metsade majandajad
Jneda talupevadel selgusid parimad talumetsa majandajad, keda olid tnamas erametsaliit ja talupidajate keskliit. Auhinnad olid hangitud tnu kolmele toetajale.
  • Loe lähemalt...

  • RMK sai poole aastaga tulu 670 miljonit krooni
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai tnavu esimesel poolaastal tulu 670,2 miljonit krooni ehk 75,9 miljonit krooni rohkem kui mullu samal ajal. Esimese kuue kuuga teenitu hlmab 63,3% RMK selle aasta eelarvesse planeeritud tuludest.
  • Loe lähemalt...

  • Metsatervenduse O hoolitseb metsade jrelkasvu eest
    Metsatervenduse O on kantud ettevtlusregistrisse 1997. aastal.
  • Loe lähemalt...

  • Mblitootja Wermo sulges Antsla tootmistsehhi
    Augustis lpetas Vru mblitootja AS Wermo Antsla tootmistsehhis mbli valmistamise ning koondas sealsed 30 ttajat. Enamikule koondatutest anti vimalus Vrus jtkata, ligi pooled vtsid pakkumise vastu.
  • Loe lähemalt...

  • Metsalangetajate karikavistlustel vidutsesid sakslased
    Otepl peeti 16.19. augustil rahvusvahelised metsalangetajate karikavistlused Loggers Cup Otep 2005.
  • Loe lähemalt...

  • Vabariigi valitsuses arutati Eesti ja Soome vahelist hisrakendusprojekti kokkulepet
    1. septembril peetud valitsuse istungil kiideti nimetatud valitsuse kokkulepe heaks.
  • Loe lähemalt...

  • Vineerittleja Technomar & Adrem teenis mullu 88 miljonit krooni
    Vineeri ja spooni ostmise ning mgiga tegelev ja vineertooteid valmistav AS Technomar & Adrem teenis mdunud aastal 88 miljonit krooni kasumit. Aasta varem oli kasum 70 miljonit krooni.
  • Loe lähemalt...

  • Kttepuud mullusest kaks korda kallimad
    Kui kttepuude eest ksitakse praegu Eestis likrget hinda, siis briketti saab mullusest isegi odavamalt. Praegu on saada ainult halli leppa, mrkis Leili Soosalu Vndras kttepuid mvast osahingust Sallu J.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sealt metsast

    Slovakkias rndas metsalangetaja looduskaitsjat
    13. augustil rndas relvastatud metsalangetaja Slovakkias Krg- Tatrates illegaalse metsaraie vastu vitlevat looduskaitsjat Marek Dulekit.
  • Loe lähemalt...

  • Norra metsaomanikud on Phjamaades kige vhem keskkonnahoidlikud
    Vrske uuringu andmeil on Norra metsaomanike hoiakud keskkonnasstlikkuse suhtes tunduvalt negatiivsemad kui teistes Phjamaades, vahendab Norra rahvusringhling NRK. Keskkonna- ja koteaduste likooli professori Arild Vatni eestvttel uuriti kokku 350 metsaomaniku suhtumist keskonnahoidlikusse metsamajandusesse Norras, Rootsis ja Soomes.
  • Loe lähemalt...

  • Amasoonia vihmametsad vivad hvingust pseda
    Brasiilia valitsus teatas, et Amasoonia metsade raiumine on aastaga vhenenud poole vrra: 18 000 ruutkilomeetrilt 9000 ruutkilomeetrile. Valitsus peab selle phjuseks edukat poliitikat, eriti ebaseadusliku metsaraie piiramist.
  • Loe lähemalt...

  • Streik Soome paberitstuses halvas suvel puidukaubanduse
    Ulatusliku streigi tttu Soome paberitstuses mdi juunikuus puitu kaks korda vhem kui samal ajal mdunud aastal. Sellised andmed esitas Soome metsainstituut.
  • Loe lähemalt...

  • Jaanuaritorm vhendab Lti riigimetsade kasumit
    Tormi tekitatud olukord sundis riigimetsa majandajat AS-i Latvijas valsts mezhi vhendama selle aasta sissetuleku prognoosi 9,4 miljoni Lti lati ning kasumit 12,1 miljoni lati vrra nii otsustati aktsionride tiskoosolekul. Phjuseks on tnavune 8.
  • Loe lähemalt...

  • Tshehhimaal valmis Austria firma Mayr-Meinhof saetstusettevte
    Tshehhi kirdeosas Paskovis on Austria saetstusfirma Mayr- Meinhof saanud valmis uue saekaatri, mis on vimeline tootma miljon tihumeetrit saematerjali aastas. Samasse on plaanitud ka saematerjali jtkuttlemine, muu hulgas kabulatehas (puidugraanulite tehas), mis hakkab mber ttama saekaatri ja hvlitsehhi tootmisjke.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid

    Luua metsanduskool oskab arvestada tandjate nudmisi
    Tturu nudmistele saab reageerida ppekavasid tiendades ja kutsestandardeid ajakohastades. Kolm aastat tagasi kooli vilistlaste hulgas tehtud ksitlus nitas, et Luua metsanduskooli lpetanutest ttas 96,4 protsenti, kuigi 30 protsenti polnud hivatud metsanduses.
  • Loe lähemalt...

  • Puidu kasutamine ja eksport on suurenenud
    Milline nib Eesti puidutoodang ja -kasutus, puidueksport ja -import rahvusvahelisel taustal? Kirjutis phineb EPM metsakorralduse osakonnas tehtud uurimustel.
  • Loe lähemalt...

  • Balti riikide metsaomanikel erisugused igused
    Leedu keskkonnaministeeriumi metsaameti erametsade osakond on teinud Leedu, Lti ja Eesti erametsade haldamise riikliku reguleerimise vrdleva analsi, kus hinnati kigi kolme riigi igusaktide nudeid ning finantsreguleerimist. Analsi tulemused on vrt laiemat thelepanu.
  • Loe lähemalt...

  • Ei ole midagi elavamat kui surnud puu
    Viimasel aastakmnel on meie metsanduses ha enam diskuteeritud surnud puidu rolli le metsades. Artiklis vaetakse, milline on lagupuidu thtsus metsa kossteemis, kuidas lagupuit tekib ja kuidas kulgeb tema edasine lagunemisprotsess.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Eesti metsades peaks olema rohkem nepuid?
    Seest nsast puust tarbepuitu ei saa, kuid nepuudeta metsast kaovad paljud loomad. Alates 1998.
  • Loe lähemalt...

  • Maarjakaski ohustavad mitmed imetaja- ja putukaliigid
    Eestis on viimasel aastakmnel hakatud ha rohkem rajama maarjakase kultuure. Artiklis tutvustatakse, millised kahjurid istutatud puid ohustavad, ja antakse nu, kuidas puid kahjustuste eest kaitsta.
  • Loe lähemalt...

  • Ligi sajand Surju metsade majandamise kogemusi
    Aastakmneid Surju metskonna metsalemana ttanud autor jlgib Surju metskonna luitemetsade majandamist ja hooldamist alates metskonna loomisest 1920. aastal kuni praeguseni.
  • Loe lähemalt...

  • Metskonna oma tlisi tuleks enam vrtustada
    Milliseid tid teevad ndsel ajal metskonnas tlised? Missugused on oma tju kasutamise eelised ja puudused?
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu

    Metsandusharidusele elatud elu
    29. augustil titus le sajandi lipilasi petanud ja veerand sajandit metsandusteaduskonna dekaani ametit pidanud Endel
    Laasil 90 eluaastat.
  • Loe lähemalt...
  •  

    raamatud

    METSASEADUSTEST EESTIS
    Raamat on sarja Akadee milise Metsaseltsi toimetised 22. vljaanne.
  • Loe lähemalt...

  • AASTARAAMAT METS 2004
    Keskkonnaminis teeriumi ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse vlja antud 183-lehekljeline raamat annab vrske ja phjaliku levaate Eesti metsade seisundist. Teos koosneb philiselt rohketest diagrammidest; vaatluse all on Eesti metsavarud, metsamaa jaotumine ja selle muutused, puistute jaotumine puuliikide, pindala ja tagavara jrgi, metsaomand, raied, metsauuendus, metsade seisund, metsatulekahjud, metsaigusnormide rikkumine, jahindus ning keskkond.
  • Loe lähemalt...

  • KITS JA PDER KUI MRGUANNE
    Viimastel kuudel pole olnudki metsaomanikega sellist kohtumist, kus poleks kordagi jutuks tulnud ulukikahjustused. Kahjustused on ks neid teemasid, mis praegu Metsalehes kne all numbrist numbrisse.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet