|
 |
| Siit metsast |
|
Selgusid tänavused parimad talu metsade majandajad |
| Jäneda talupäevadel selgusid parimad talumetsa majandajad, keda olid tänamas erametsaliit ja talupidajate keskliit. Auhinnad olid hangitud tänu kolmele toetajale. |
RMK sai poole aastaga tulu 670 miljonit krooni |
| Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai tänavu esimesel poolaastal tulu 670,2 miljonit krooni ehk 75,9 miljonit krooni rohkem kui mullu samal ajal. Esimese kuue kuuga teenitu hõlmab 63,3% RMK selle aasta eelarvesse planeeritud tuludest. |
Metsatervenduse OÜ hoolitseb metsade järelkasvu eest |
| Metsatervenduse OÜ on kantud ettevõtlusregistrisse 1997. aastal. |
Mööblitootja Wermo sulges Antsla tootmistsehhi |
| Augustis lõpetas Võru mööblitootja AS Wermo Antsla tootmistsehhis mööbli valmistamise ning koondas sealsed 30 töötajat. Enamikule koondatutest anti võimalus Võrus jätkata, ligi pooled võtsid pakkumise vastu. |
Metsalangetajate karikavõistlustel võidutsesid sakslased |
| Otepääl peeti 16.–19. augustil rahvusvahelised metsalangetajate karikavõistlused ”Loggers Cup Otepää 2005”. |
Vabariigi valitsuses arutati Eesti ja Soome vahelist ühisrakendusprojekti kokkulepet |
| 1. septembril peetud valitsuse istungil kiideti nimetatud valitsuse kokkulepe heaks. |
Vineeritöötleja Technomar & Adrem teenis mullu 88 miljonit krooni |
| Vineeri ja spooni ostmise ning müügiga tegelev ja vineertooteid valmistav AS Technomar & Adrem teenis möödunud aastal 88 miljonit krooni kasumit. Aasta varem oli kasum 70 miljonit krooni. |
Küttepuud mullusest kaks korda kallimad |
| Kui küttepuude eest küsitakse praegu Eestis ülikõrget hinda, siis briketti saab mullusest isegi odavamalt. “Praegu on saada ainult halli leppa,” märkis Leili Soosalu Vändras küttepuid müüvast osaühingust Sallu J. |
|
| sealt metsast |
|
Slovakkias ründas metsalangetaja looduskaitsjat |
| 13. augustil ründas relvastatud metsalangetaja Slovakkias Kõrg- Tatrates illegaalse metsaraie vastu võitlevat looduskaitsjat Marek Dulekit. |
Norra metsaomanikud on Põhjamaades kõige vähem keskkonnahoidlikud |
| Värske uuringu andmeil on Norra metsaomanike hoiakud keskkonnasäästlikkuse suhtes tunduvalt negatiivsemad kui teistes Põhjamaades, vahendab Norra rahvusringhääling NRK. Keskkonna- ja ökoteaduste ülikooli professori Arild Vatni eestvõttel uuriti kokku 350 metsaomaniku suhtumist keskonnahoidlikusse metsamajandusesse Norras, Rootsis ja Soomes. |
Amasoonia vihmametsad võivad hävingust pääseda |
| Brasiilia valitsus teatas, et Amasoonia metsade raiumine on aastaga vähenenud poole võrra: 18 000 ruutkilomeetrilt 9000 ruutkilomeetrile. Valitsus peab selle põhjuseks edukat poliitikat, eriti ebaseadusliku metsaraie piiramist. |
Streik Soome paberitööstuses halvas suvel puidukaubanduse |
| Ulatusliku streigi tõttu Soome paberitööstuses müüdi juunikuus puitu kaks korda vähem kui samal ajal möödunud aastal. Sellised andmed esitas Soome metsainstituut. |
Jaanuaritorm vähendab Läti riigimetsade kasumit |
| Tormi tekitatud olukord sundis riigimetsa majandajat AS-i Latvijas valsts mezhi vähendama selle aasta sissetuleku prognoosi 9,4 miljoni Läti lati ning kasumit 12,1 miljoni lati võrra – nii otsustati aktsionäride täiskoosolekul. ”Põhjuseks on tänavune 8. |
Tshehhimaal valmis Austria firma Mayr-Meinhof saetööstusettevõte |
| Tshehhi kirdeosas Paskovis on Austria saetööstusfirma Mayr- Meinhof saanud valmis uue saekaatri, mis on võimeline tootma miljon tihumeetrit saematerjali aastas. Samasse on plaanitud ka saematerjali jätkutöötlemine, muu hulgas kabulatehas (puidugraanulite tehas), mis hakkab ümber töötama saekaatri ja höövlitsehhi tootmisjääke. |
|
| artiklid |
|
Luua metsanduskool oskab arvestada tööandjate nõudmisi |
| Tööturu nõudmistele saab reageerida õppekavasid täiendades ja kutsestandardeid ajakohastades. Kolm aastat tagasi kooli vilistlaste hulgas tehtud küsitlus näitas, et Luua metsanduskooli lõpetanutest töötas 96,4 protsenti, kuigi 30 protsenti polnud hõivatud metsanduses. |
Puidu kasutamine ja eksport on suurenenud |
| Milline näib Eesti puidutoodang ja -kasutus, puidueksport ja -import rahvusvahelisel taustal? Kirjutis põhineb EPMÜ metsakorralduse osakonnas tehtud uurimustel. |
Balti riikide metsaomanikel erisugused õigused |
| Leedu keskkonnaministeeriumi metsaameti erametsade osakond on teinud Leedu, Läti ja Eesti erametsade haldamise riikliku reguleerimise võrdleva analüüsi, kus hinnati kõigi kolme riigi õigusaktide nõudeid ning finantsreguleerimist. Analüüsi tulemused on väärt laiemat tähelepanu. |
Ei ole midagi elavamat kui surnud puu |
| Viimasel aastakümnel on meie metsanduses üha enam diskuteeritud surnud puidu rolli üle metsades. Artiklis vaetakse, milline on lagupuidu tähtsus metsa ökosüsteemis, kuidas lagupuit tekib ja kuidas kulgeb tema edasine lagunemisprotsess. |
Kas Eesti metsades peaks olema rohkem õõnepuid? |
| Seest õõnsast puust tarbepuitu ei saa, kuid õõnepuudeta metsast kaovad paljud loomad. Alates 1998. |
Maarjakaski ohustavad mitmed imetaja- ja putukaliigid |
| Eestis on viimasel aastakümnel hakatud üha rohkem rajama maarjakase kultuure. Artiklis tutvustatakse, millised kahjurid istutatud puid ohustavad, ja antakse nõu, kuidas puid kahjustuste eest kaitsta. |
Ligi sajand Surju metsade majandamise kogemusi |
| Aastakümneid Surju metskonna metsaülemana töötanud autor jälgib Surju metskonna luitemetsade majandamist ja hooldamist alates metskonna loomisest 1920. aastal kuni praeguseni. |
Metskonna oma töölisi tuleks enam väärtustada |
| Milliseid töid teevad nüüdsel ajal metskonnas töölised? Missugused on oma tööjõu kasutamise eelised ja puudused? |
|
| Intervjuu |
|
Metsandusharidusele elatud elu |
29. augustil täitus üle sajandi üliõpilasi õpetanud ja veerand sajandit metsandusteaduskonna dekaani ametit pidanud Endel
Laasil 90 eluaastat. |
|
| raamatud |
|
METSASEADUSTEST EESTIS |
| Raamat on sarja ”Akadee milise Metsaseltsi toimetised” 22. väljaanne. |
AASTARAAMAT “METS 2004” |
| Keskkonnaminis teeriumi ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse välja antud 183-leheküljeline raamat annab värske ja põhjaliku ülevaate Eesti metsade seisundist. Teos koosneb põhiliselt rohketest diagrammidest; vaatluse all on Eesti metsavarud, metsamaa jaotumine ja selle muutused, puistute jaotumine puuliikide, pindala ja tagavara järgi, metsaomand, raied, metsauuendus, metsade seisund, metsatulekahjud, metsaõigusnormide rikkumine, jahindus ning keskkond. |
KITS JA PÕDER KUI MÄRGUANNE |
| Viimastel kuudel pole olnudki metsaomanikega sellist kohtumist, kus poleks kordagi jutuks tulnud ulukikahjustused. Kahjustused on üks neid teemasid, mis praegu Metsalehes kõne all numbrist numbrisse. |
|
|
|
|
