| artiklid |
 |
Luua metsanduskool oskab arvestada tööandjate nõudmisi |
| Tööturu nõudmistele saab reageerida õppekavasid täiendades ja kutsestandardeid ajakohastades. Kolm aastat tagasi kooli vilistlaste hulgas tehtud küsitlus näitas, et Luua metsanduskooli lõpetanutest töötas 96,4 protsenti, kuigi 30 protsenti polnud hõivatud metsanduses. |
Puidu kasutamine ja eksport on suurenenud |
| Milline näib Eesti puidutoodang ja -kasutus, puidueksport ja -import rahvusvahelisel taustal? Kirjutis põhineb EPMÜ metsakorralduse osakonnas tehtud uurimustel. |
Balti riikide metsaomanikel erisugused õigused |
| Leedu keskkonnaministeeriumi metsaameti erametsade osakond on teinud Leedu, Läti ja Eesti erametsade haldamise riikliku reguleerimise võrdleva analüüsi, kus hinnati kõigi kolme riigi õigusaktide nõudeid ning finantsreguleerimist. Analüüsi tulemused on väärt laiemat tähelepanu. |
Ei ole midagi elavamat kui surnud puu |
| Viimasel aastakümnel on meie metsanduses üha enam diskuteeritud surnud puidu rolli üle metsades. Artiklis vaetakse, milline on lagupuidu tähtsus metsa ökosüsteemis, kuidas lagupuit tekib ja kuidas kulgeb tema edasine lagunemisprotsess. |
Kas Eesti metsades peaks olema rohkem õõnepuid? |
| Seest õõnsast puust tarbepuitu ei saa, kuid õõnepuudeta metsast kaovad paljud loomad. Alates 1998. |
Maarjakaski ohustavad mitmed imetaja- ja putukaliigid |
| Eestis on viimasel aastakümnel hakatud üha rohkem rajama maarjakase kultuure. Artiklis tutvustatakse, millised kahjurid istutatud puid ohustavad, ja antakse nõu, kuidas puid kahjustuste eest kaitsta. |
Ligi sajand Surju metsade majandamise kogemusi |
| Aastakümneid Surju metskonna metsaülemana töötanud autor jälgib Surju metskonna luitemetsade majandamist ja hooldamist alates metskonna loomisest 1920. aastal kuni praeguseni. |
Metskonna oma töölisi tuleks enam väärtustada |
| Milliseid töid teevad nüüdsel ajal metskonnas töölised? Missugused on oma tööjõu kasutamise eelised ja puudused? |
|
