3/2005



raamatud
KITS JA PDER KUI MRGUANNE

Viimastel kuudel pole olnudki metsaomanikega sellist kohtumist, kus poleks kordagi jutuks tulnud ulukikahjustused. Kahjustused on ks neid teemasid, mis praegu Metsalehes kne all numbrist numbrisse. Mistagi ei ki jutt mne noore puu smisest, vaid kahjustusest, kus istutatud metsakultuurist on ra sdud kolmandik vi pool vi isegi on linud metsloomade nahka kik taimed. Tnavu on kultuurides suur sja olnud ka hiir, aga philised muretekitajad on metskits ja pder.
Metsaomanikud leiavad, et metskitse ja pdra arvukus Eestis on kohati linud le selle piiri, kus on vimalik normaalne metsakasvatus: omanik teeb uue metsa rajamiseks kulutusi, aga kasu ei saa sellest tema jreltulevad plved, vaid pder ja kits ning omanike arvates ka jahimehed.
Riik saab omanike kest phe selle eest, et on kehtestanud nende arvates ebaiglase jahiseaduse.
Juba liigub metsaomanike seas mte, et nad peaksid saama kaasa rkida, kui jahimehed teevad ulukiloendust ja kui mratakse kttimisnorme. Asjal on aga veel ks klg, mis viks korda minna Eesti avalikule arvamusele. Ulukikahjustuste juttude taga on ju avaliku arvamuse jaoks tiesti uus metsaomanik. Mitte see stereotpne kuju, kes ainult raiub, vaid see, kes istutab, uut metsa rajab ja seda kasvatada tahab. See viks olla mrguanne, mis iseloomustab erametsanduse muutunud ngu. Isegi natuke imelik, et seda on nii vhe mrgatud.



Viio Aitsam, Maalehe Metsalehe toimetaja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet