Uuenenud Eesti Mets on täis saanud esimese aastaringi. Mis on aastaga selgunud? Eelkõige see, et uuendatud moel, nagu aasta algul lubatud, on võimalik ilmuda ning seda kavatsetakse jätkata. Ajakiri on näinud trükivalgust igal pööripäeval ja olnud varasemast tüsedam ning värvikam. Sõna on võtnud metsakasvatajad, -töösturid, -kaitsjad, -teadlased, erametsaomanikud ning muude metsaga seotud huvirühmade esindajad. Kuigi enamik neist on olnud mingi metsanduse valdkonna professionaalid, pole nende arvamused olnud kaugeltki ühtelangevad. Metsa puhul hakkab eriti selgelt silma tõsiasi, et igal huvirühmal võib olla oma tõde ning lõpliku tõe kujundab lugeja ise.
Mida on lugejad ja kaastöölised arvanud uuenenud Eesti Metsa kohta? Auväärne 82-aastane Järvamaa metsamees Viktor Kapp kirjutab: “Meie ajakiri Eesti Mets on lõpuks saanud nii sisult kui välimuselt sellise ilme, mida ammu oodati. Rahuldust võib tunda ennekõike selle üle, et ajakiri praegusel kujul pakub lugemisrõõmu iga astme metsamehele.” Viktor Kapp soovitab teha lugejate kirjade rubriigi. Endise kauaaegse Erastvere metsaülema Jaan Tiivoja meelest võiks Eesti Mets korrapäraselt valgustada koolinoorte metsandustegevust. Arvamusi ja ettepanekuid on tulnud teisigi. Kindlasti võtame üht-teist lugejate ettepanekutest arvesse.
Toimetuse poolelt vaadatuna tuleb paraku tunnistada, et kaastöid, mis jääksid sahtlisse paremaid aegu ootama, pole peaaegu olnud. Kõik, mis vähegi avaldamiskõlblik, on pärast tõsist toimetamist viimaks trükki läinud. Metsateadlastelt tuleb kaastöid päris rikkalikult. Kuid metsamehed-praktikud on olnud võrdlemisi kidakeelsed. Selle põhjusi vaeb siinses numbris Võru metskonna metsaülem Agu Palo. Rõõmu teeb, et Eesti Metsa jõulunumbris on praktikute kirjutisi rohkem kui varasemates. Eha Tetlov vahendab jõulukuuse istandiku rajamise tarkusi, Are Metsma kõneleb erametsakonsulendi kogemustest, Ilumetsa metsaülem Kaarel Tiganik valgustab metskonna argielu. Uute ideede pakkujana ärgitab kahtlemata paljusid kas pooldavaid või eitavaid seisukohti võtma Kaili Viilma artikkel “Metsade looduslikkuse taastamine aitab kaitsta metsakooslusi”.
Loodan, et metsameeste keelepaelad tuleval aastal veelgi rohkem lahti lähevad. Ka mis tahes kirjad ja arvamused eesti metsa kohta – olgu siis suure või väikse tähega – on teretulnud. Siiras tänu neile, kes siiani võtnud vaevaks Eesti Metsale kirjutada!