|
 |
| Siit Metsast |
|
Röövraied Lahemaal on jätkunud |
| Eelmises Eesti Metsas ilmunud Mihkel Tiksi kirjutises “Kännupidu metsaröövli raiesmikul” on kirjeldatud röövraiet Lahemaal ja sellele järgnenud protestiaktsiooni. Nüüd said samad sündmused ulatuslikuma järje. |
2003. aasta metsanädala moto: “Mets ühendab põlvkondi” |
| 5.novembril tuli esimest korda kokku 2003. aasta metsanädala korraldustoimkond. |
Mets sai puhtamaks |
Juba teist korda korraldasid mittetulundusühing Timur ja riigimetsa majandaja RMK nädala kestnud üleriigilise metsaaluste heakorrakampaania “Mets puhtaks”, mille eesmärk on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja kutsuda kõiki üles hoidma metsad puhtana.
1.–6. oktoobrini väldanud heakorra- ja koristuskampaania keskne päev oli laupäev, 5. |
Jahimajanduse osakonnal uus juht |
| Alates 3. septembrist juhib RMK jahimajanduse osakonda Kalev Männiste, senine osakonna juhataja Hannes Rei jätkab tema asetäitjana. |
Arhitektuurivõistlus puidust metskonnahoone ehitamiseks |
Riigimetsa majandamise keskus (RMK), Eesti arhitektide liit (EAL) ja Eesti metsatööstuse liit (EMTL) korraldasid avaliku arhitektuurivõistluse leidmaks parim lahendus
RMK Triigi metskonna hoonele,mille põhiline konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjal oleks puit.
RMK metsamajanduse direktori Tavo
Uuetalu sõnul tahab riigimetsa majandaja
sellise konkursiga propageerida puidu kui taastuva ning keskkonnasäästliku materjali kasutamist.
Arhitektuurivõistlust toetav EMTL propageerib puidu kasutamist selleks
loodud “Puuinfo” programmi kaudu,mille ülesanne on tagada puidu konkurentsivõime
paranemine võrdluses teiste
ehitusmaterjalidega. “Praegune olukord,
kus isegi ühepereelamutest vaid kolmandik on puidust, viitab vajadusele parandada puidu mainet kaunite ja hästi ehitatud puidust hoonete abil,”ütles EMTL asedirektor Märt Riistop.
Võidutööd avalikustatakse detsembris.
|
13 aastat Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi |
| 26.oktoobril kogunesid Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi tegev- ja vilistlasliikmed EPMÜ peahoonesse, et tähistada seltsi 13. aastapäeva. |
Soomlased ärgitavad Eesti metsa ostma |
Metsamaad saab Eestist poole odavamalt
kui Soomest, seevastu palgi hind on Soome hinnatasemega peaaegu võrdne. Ajakirja
Kauppalehti Saldo andmetel on praegu Eestis metsa ostnud peale Soome metsafirmade ka kümned soomlased. |
Metsatulekahjud lõid rekordeid |
| Sel aastal registreeriti riigi metsamaal 158 põlengut, milles sai kokku kahjustada 1374 hektarit pinda. “Kahjustada sai 65 hektarit kultuure ja 65 hektarit noorendikke ning 278 hektarit metsa latimetsast kuni küpse metsani,” teatas RMK metsamajanduse osakonna analüütik Silvi Vinkman. |
Kunda tselluloositehasele roheline tee |
| Kunda linnavalitsus väljastas 1. oktoobril aktsiaseltsile Estonian Cell ehitusloa rajada linna tselluloositehas. |
Parimad saematerjali tootjad on Aegviidus |
Äripäeva koostatud Eesti saematerjali tootjate edetabelis sai tänavu esikoha mööblitööstuste kvaliteettoorainet valmistav Aegviidu Puit AS.
Teise koha hõivas saunaruumide siseviimistluseks haavamaterjali tootev Rakvere firma OÜ Puider, kolmandaks tuli Eesti suuruselt viies saetööstus, Näpi Saeveski AS. |
Baltimaade metsavarud täiskasutusse |
| Baltimaade metsavarud võetakse viie aasta jooksul täielikku kasutusse, kui Stora Enso ja Soome metsaliidu investeeringuplaanid teostuvad. Stora Ensost saab aasta lõpuks regiooni juhtiva saetööstuse ja puiduhankefirma põhiomanik, Soome metsaliit ja Södra kavatsevad aga ehitada tselluloositehase Lätisse. |
|
| Artiklid |
|
Kuidas rajada jõulukuuse istandikke: NÕUANDEID JA KOGEMUSI |
| Jõulupuu tuuakse tavaliselt oma kodumetsast või ostetakse. Ostes on raske leida igati rahuldavat puud. |
SADA AASTAT: muutused metsas ja meis |
| Mitmed meie metsade ja metsanduse arengutendentsid avalduvad selgesti kaugemas perspektiivis vaadatuna. Metsade pindala on aastakümnetega pidevalt suurenenud ja liigiline koosseis muutunud lehtpuude kasuks. |
Metsade looduslikkuse taastamine AITAB KAITSTA METSAKOOSLUSI |
| Küllap tunduvad sellised võtted nagu lagupuidu tekitamine, põlendike rajamine ning kuivenduskraavide sulgemine paljudele metsameestele esialgu arusaamatud. Metsade looduslikkust kavatsetakse Eestis taastada vaid väikesel pindalal; sobivaid võtteid kaalutakse enne põhjalikult. |
MIS ON SAANUD metsakaitsealadest? |
| Metsakaitsealade võrgustiku projekti käigus valiti välja alad, kus metsakooslusi kaitstakse rangelt. Selle tegevuse jätkuna on koostatud uusi kaitsealade eeskirju ja muudetud seniste kaitsealade kaitse-eeskirju. |
METSAPOLIITIKA on seotud laiahaardelise protsessidega Euroopas |
| Et langetada õigeid otsuseid Eesti metsapoliitika kohta, peab muu hulgas olema hästi kursis ka mujal Euroopas toimuvaga. Metsanduse olukord ja metsapoliitika on igas Euroopa riigis omanäoline. |
Mida teha teeäärsete METSADEGA? |
| Teeäärsed metsad kuuluvad enamasti tulundusmetsade, harvem kaitsemetsade hulka. Teeseadus ning “Teede projekteerimise normid ja nõuded” võimaldavad üldistes huvides määrata üldplaneeringuga teeäärsel kaitsevööndil kasvav mets kaitsemetsaks. |
TAMMIKUID võiks Eestis rohkem kasvada |
| Euroopas on tammikute kasvatamisel auväärsed traditsioonid. Eestis on seda puud seni kultiveeritud vähem, kui võiks. |
Kaks ajaloolist METSARAAMATUT |
Kahel metsandusloo seisukohalt olulisel raamatul on sel aastal omamoodi tähtpäevad.
Alexander Lütkensi “Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada” oli esimene eestikeelne raamat metsandusest. Tänavu täitub teose autori sünnist 160 aastat. |
Metskond asustab riigimetsi ehk METSAÜLEMA ARGIPÄEV |
Rohelise randiga mütsi ja uhket pagunitega kuube Ilumetsa metsaülemal Kaarel
Tiganikul pole. See-eest on Tiganikul harjumus ja oskus valitseda metskonda. |
PÕLLUMAJANDUSKONGRESSIL Tallinnas oli arutlusel Euroopa erametsandus |
Üheskoos erametsas
Tänavu septembris peeti Tallinnas esinduslik Euroopa põllumajanduskongress. Selle raames tegutses tõhusalt metsanduse töörühm, kes koostas resolutsiooni “Peremetsandus loob aluse Euroopa metsade säästvaks majandamiseks”. |
|
| In Memoriam |
|
Töökas metsamees EDUARD KLAOS 30.01.1944–22.11.2002 |
| 22.novembril lakkas tuksumast teeneka metsamehe Eduard Klaosi süda. Eduard oli rajaleidja ja rajahoidja. |
Tulihingeline metsamees KALJO REBASSOO 01.12.1929–25.11.2002 |
25.novembril 2002 lahkus meie keskelt pärast rasket haigust tulihingeline erudeeritud metsa-, looduse- ja laulumees.
Kaljo Rebassoo sündis 1. |
|
| Sealt Metsast |
|
Metsälehti on Soome suurim metsandusajaleht |
| 1.novembril käis Eesti Metsa vastutav toimetaja külas Soome suurimal metsandusajalehel Metsälehti. Metsälehti peatoimetaja Paavo Seppälä sõnul on lehel 37 000 tellijat. |
Kalevala metsad jäetakse lõpuks rahule |
| Karjala kuberner kirjutas alla ettepanekule asutada Kalevala rahvuspark. Põhiliselt põlismetsadega kaetud 74 400 hektari suurusest rahvuspargist saaks suuruselt kolmas kaitse all olev põlismets Karjalas. |
Tsitrusejääkidega puitu kaitsma |
Baskimaa uurimiskeskus CIDEMCO on alustanud katseid toiduainetetööstuses tsitrusviljade töötlemisel tekkivate jääkidega, et kasutada neid puidu kaitseks ksülofaagide eest.
Kahjurite ja puiduhaiguste tõrjes on kõige efektiivsem sünteetiliste kemikaalide kasutamine, paraku toovad viimased sageli kaasa ohte inimesele ja keskkonnale. |
Suurbritannia on Euroopa metsavaesemaid riike |
Keskkonnarühmituse Woodland Trust tehtud uurimusest selgub, et Euroopa metsavaesemate piirkondade hulka kuuluvad Inglismaa ja Põhja- Iirimaa. Inglismaa territooriumist on puudega kaetud vaid 8 protsenti ja Põhja-Iirimaast 6,1 protsenti.
Keskkonnakaitsjate kinnitusel on Suurbritannia teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna lage. |
Bioturvajad sõdivad Soome geenipuudega |
Inimeste bioturvalisuse assotsiatsioon (Peoples’ Biosafety Association – PBA) on sõjajalal Soome geenitehnoloogia nõukoguga, nõudes viimaselt andmeid geenmuundatud puude katsetuspaikade kohta.
Puude geneetiline modifitseerimine on olnud üks Soome geenitehnoloogide meelisteemasid. |
Pool miljardit eurot metsamajandusele |
Euroopa Liit toetab metsamajandust aastas 500 miljoni euroga (7,8 miljardit krooni), mida makstakse maaelu arendamise fondidest.
Suurim osa toetustest läheb põllumaade metsastamiseks. Maaomanik saab raha nii istutustöödeks kui ka tulukaotuse eest. |
EMAS-i juurutaja on ka Stora Enso |
| Euroopa Komisjon nimetas 15 organisatsiooni ökojuhtimise ja -audiitorkontrolli skeemi EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) juurutamise liidriteks. Nende hulgas oli ka Stora Enso, üks suurimaid metsatööstusgruppe maailmas. |
Soome Asko pürib Põhjala mööblihiiuks |
Soome mööblikett Asko avas oma teise kaupluse Rootsis Stockholmi lähistel, kaugem eesmärk on kümnendik turust ning teine koht Rootsi mööbliturul.
Strateegia näeb ette rajada kauplused Rootsi suuremates linnades Malmös ja Göteborgis ning liikuda siis edasi Norrasse. Taanis käib turuluure. |
Ebaseaduslik metsaraie Kagu-Aasias ohustab ökoloogilist ja majanduslikku stabiilsust |
| Ulatuslikud üleujutused Indoneesias on sel aastal tapnud sadu inimesi, purustanud arvutu hulga kodusid, kahjustanud tuhandeid hektareid riisipõlde. Indoneesia kindlustuskompaniid lausa upuvad kahjutasunõuetesse. |
|
| Toimetja veerg |
|
Uuenev aastaring |
| Uuenenud Eesti Mets on täis saanud esimese aastaringi. Mis on aastaga selgunud? |
|
|
|
|
