4/2002

In Memoriam

Tkas metsamees EDUARD KLAOS 30.01.194422.11.2002
22.novembril lakkas tuksumast teeneka metsamehe Eduard Klaosi sda. Eduard oli rajaleidja ja rajahoidja.
  • Loe lähemalt...

  • Tulihingeline metsamees KALJO REBASSOO 01.12.192925.11.2002
    25.novembril 2002 lahkus meie keskelt prast rasket haigust tulihingeline erudeeritud metsa-, looduse- ja laulumees.
    Kaljo Rebassoo sndis 1.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sealt Metsast

    Metslehti on Soome suurim metsandusajaleht
    1.novembril kis Eesti Metsa vastutav toimetaja klas Soome suurimal metsandusajalehel Metslehti. Metslehti peatoimetaja Paavo Seppl snul on lehel 37 000 tellijat.
  • Loe lähemalt...

  • Kalevala metsad jetakse lpuks rahule
    Karjala kuberner kirjutas alla ettepanekule asutada Kalevala rahvuspark. Philiselt plismetsadega kaetud 74 400 hektari suurusest rahvuspargist saaks suuruselt kolmas kaitse all olev plismets Karjalas.
  • Loe lähemalt...

  • Tsitrusejkidega puitu kaitsma
    Baskimaa uurimiskeskus CIDEMCO on alustanud katseid toiduainetetstuses tsitrusviljade ttlemisel tekkivate jkidega, et kasutada neid puidu kaitseks kslofaagide eest.
    Kahjurite ja puiduhaiguste trjes on kige efektiivsem snteetiliste kemikaalide kasutamine, paraku toovad viimased sageli kaasa ohte inimesele ja keskkonnale.
  • Loe lähemalt...

  • Suurbritannia on Euroopa metsavaesemaid riike
    Keskkonnarhmituse Woodland Trust tehtud uurimusest selgub, et Euroopa metsavaesemate piirkondade hulka kuuluvad Inglismaa ja Phja- Iirimaa. Inglismaa territooriumist on puudega kaetud vaid 8 protsenti ja Phja-Iirimaast 6,1 protsenti.
    Keskkonnakaitsjate kinnitusel on Suurbritannia teiste Euroopa riikidega vrreldes sna lage.
  • Loe lähemalt...

  • Bioturvajad sdivad Soome geenipuudega
    Inimeste bioturvalisuse assotsiatsioon (Peoples Biosafety Association PBA) on sjajalal Soome geenitehnoloogia nukoguga, nudes viimaselt andmeid geenmuundatud puude katsetuspaikade kohta.
    Puude geneetiline modifitseerimine on olnud ks Soome geenitehnoloogide meelisteemasid.
  • Loe lähemalt...

  • Pool miljardit eurot metsamajandusele
    Euroopa Liit toetab metsamajandust aastas 500 miljoni euroga (7,8 miljardit krooni), mida makstakse maaelu arendamise fondidest.
    Suurim osa toetustest lheb pllumaade metsastamiseks. Maaomanik saab raha nii istutustdeks kui ka tulukaotuse eest.
  • Loe lähemalt...

  • EMAS-i juurutaja on ka Stora Enso
    Euroopa Komisjon nimetas 15 organisatsiooni kojuhtimise ja -audiitorkontrolli skeemi EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) juurutamise liidriteks. Nende hulgas oli ka Stora Enso, ks suurimaid metsatstusgruppe maailmas.
  • Loe lähemalt...

  • Soome Asko prib Phjala mblihiiuks
    Soome mblikett Asko avas oma teise kaupluse Rootsis Stockholmi lhistel, kaugem eesmrk on kmnendik turust ning teine koht Rootsi mbliturul.
    Strateegia neb ette rajada kauplused Rootsi suuremates linnades Malms ja Gteborgis ning liikuda siis edasi Norrasse. Taanis kib turuluure.
  • Loe lähemalt...

  • Ebaseaduslik metsaraie Kagu-Aasias ohustab koloogilist ja majanduslikku stabiilsust
    Ulatuslikud leujutused Indoneesias on sel aastal tapnud sadu inimesi, purustanud arvutu hulga kodusid, kahjustanud tuhandeid hektareid riisiplde. Indoneesia kindlustuskompaniid lausa upuvad kahjutasunuetesse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetja veerg

    Uuenev aastaring
    Uuenenud Eesti Mets on tis saanud esimese aastaringi. Mis on aastaga selgunud?
  • Loe lähemalt...
  •  

    Siit Metsast

    Rvraied Lahemaal on jtkunud
    Eelmises Eesti Metsas ilmunud Mihkel Tiksi kirjutises Knnupidu metsarvli raiesmikul on kirjeldatud rvraiet Lahemaal ja sellele jrgnenud protestiaktsiooni. Nd said samad sndmused ulatuslikuma jrje.
  • Loe lähemalt...

  • 2003. aasta metsandala moto: Mets hendab plvkondi
    5.novembril tuli esimest korda kokku 2003. aasta metsandala korraldustoimkond.
  • Loe lähemalt...

  • Mets sai puhtamaks
    Juba teist korda korraldasid mittetulundushing Timur ja riigimetsa majandaja RMK ndala kestnud leriigilise metsaaluste heakorrakampaania Mets puhtaks, mille eesmrk on tsta inimeste keskkonnateadlikkust ja kutsuda kiki les hoidma metsad puhtana.
    1.6. oktoobrini vldanud heakorra- ja koristuskampaania keskne pev oli laupev, 5.
  • Loe lähemalt...

  • Jahimajanduse osakonnal uus juht
    Alates 3. septembrist juhib RMK jahimajanduse osakonda Kalev Mnniste, senine osakonna juhataja Hannes Rei jtkab tema asetitjana.
  • Loe lähemalt...

  • Arhitektuurivistlus puidust metskonnahoone ehitamiseks
    Riigimetsa majandamise keskus (RMK), Eesti arhitektide liit (EAL) ja Eesti metsatstuse liit (EMTL) korraldasid avaliku arhitektuurivistluse leidmaks parim lahendus
    RMK Triigi metskonna hoonele,mille philine konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjal oleks puit.
    RMK metsamajanduse direktori Tavo
    Uuetalu snul tahab riigimetsa majandaja
    sellise konkursiga propageerida puidu kui taastuva ning keskkonnasstliku materjali kasutamist.
    Arhitektuurivistlust toetav EMTL propageerib puidu kasutamist selleks
    loodud Puuinfo programmi kaudu,mille lesanne on tagada puidu konkurentsivime
    paranemine vrdluses teiste
    ehitusmaterjalidega. Praegune olukord,
    kus isegi hepereelamutest vaid kolmandik on puidust, viitab vajadusele parandada puidu mainet kaunite ja hsti ehitatud puidust hoonete abil,tles EMTL asedirektor Mrt Riistop.
    Vidutd avalikustatakse detsembris.
  • Loe lähemalt...

  • 13 aastat Eesti Metsalipilaste Seltsi
    26.oktoobril kogunesid Eesti Metsalipilaste Seltsi tegev- ja vilistlasliikmed EPM peahoonesse, et thistada seltsi 13. aastapeva.
  • Loe lähemalt...

  • Soomlased rgitavad Eesti metsa ostma
    Metsamaad saab Eestist poole odavamalt
    kui Soomest, seevastu palgi hind on Soome hinnatasemega peaaegu vrdne. Ajakirja
    Kauppalehti Saldo andmetel on praegu Eestis metsa ostnud peale Soome metsafirmade ka kmned soomlased.
  • Loe lähemalt...

  • Metsatulekahjud lid rekordeid
    Sel aastal registreeriti riigi metsamaal 158 plengut, milles sai kokku kahjustada 1374 hektarit pinda. Kahjustada sai 65 hektarit kultuure ja 65 hektarit noorendikke ning 278 hektarit metsa latimetsast kuni kpse metsani, teatas RMK metsamajanduse osakonna analtik Silvi Vinkman.
  • Loe lähemalt...

  • Kunda tselluloositehasele roheline tee
    Kunda linnavalitsus vljastas 1. oktoobril aktsiaseltsile Estonian Cell ehitusloa rajada linna tselluloositehas.
  • Loe lähemalt...

  • Parimad saematerjali tootjad on Aegviidus
    ripeva koostatud Eesti saematerjali tootjate edetabelis sai tnavu esikoha mblitstuste kvaliteettoorainet valmistav Aegviidu Puit AS.
    Teise koha hivas saunaruumide siseviimistluseks haavamaterjali tootev Rakvere firma O Puider, kolmandaks tuli Eesti suuruselt viies saetstus, Npi Saeveski AS.
  • Loe lähemalt...

  • Baltimaade metsavarud tiskasutusse
    Baltimaade metsavarud vetakse viie aasta jooksul tielikku kasutusse, kui Stora Enso ja Soome metsaliidu investeeringuplaanid teostuvad. Stora Ensost saab aasta lpuks regiooni juhtiva saetstuse ja puiduhankefirma phiomanik, Soome metsaliit ja Sdra kavatsevad aga ehitada tselluloositehase Ltisse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Kuidas rajada julukuuse istandikke: NUANDEID JA KOGEMUSI
    Julupuu tuuakse tavaliselt oma kodumetsast vi ostetakse. Ostes on raske leida igati rahuldavat puud.
  • Loe lähemalt...

  • SADA AASTAT: muutused metsas ja meis
    Mitmed meie metsade ja metsanduse arengutendentsid avalduvad selgesti kaugemas perspektiivis vaadatuna. Metsade pindala on aastakmnetega pidevalt suurenenud ja liigiline koosseis muutunud lehtpuude kasuks.
  • Loe lähemalt...

  • Metsade looduslikkuse taastamine AITAB KAITSTA METSAKOOSLUSI
    Kllap tunduvad sellised vtted nagu lagupuidu tekitamine, plendike rajamine ning kuivenduskraavide sulgemine paljudele metsameestele esialgu arusaamatud. Metsade looduslikkust kavatsetakse Eestis taastada vaid vikesel pindalal; sobivaid vtteid kaalutakse enne phjalikult.
  • Loe lähemalt...

  • MIS ON SAANUD metsakaitsealadest?
    Metsakaitsealade vrgustiku projekti kigus valiti vlja alad, kus metsakooslusi kaitstakse rangelt. Selle tegevuse jtkuna on koostatud uusi kaitsealade eeskirju ja muudetud seniste kaitsealade kaitse-eeskirju.
  • Loe lähemalt...

  • METSAPOLIITIKA on seotud laiahaardelise protsessidega Euroopas
    Et langetada igeid otsuseid Eesti metsapoliitika kohta, peab muu hulgas olema hsti kursis ka mujal Euroopas toimuvaga. Metsanduse olukord ja metsapoliitika on igas Euroopa riigis omanoline.
  • Loe lähemalt...

  • Mida teha teersete METSADEGA?
    Teersed metsad kuuluvad enamasti tulundusmetsade, harvem kaitsemetsade hulka. Teeseadus ning Teede projekteerimise normid ja nuded vimaldavad ldistes huvides mrata ldplaneeringuga teersel kaitsevndil kasvav mets kaitsemetsaks.
  • Loe lähemalt...

  • TAMMIKUID viks Eestis rohkem kasvada
    Euroopas on tammikute kasvatamisel auvrsed traditsioonid. Eestis on seda puud seni kultiveeritud vhem, kui viks.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks ajaloolist METSARAAMATUT
    Kahel metsandusloo seisukohalt olulisel raamatul on sel aastal omamoodi thtpevad.
    Alexander Ltkensi Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada oli esimene eestikeelne raamat metsandusest. Tnavu titub teose autori snnist 160 aastat.
  • Loe lähemalt...

  • Metskond asustab riigimetsi ehk METSALEMA ARGIPEV
    Rohelise randiga mtsi ja uhket pagunitega kuube Ilumetsa metsalemal Kaarel
    Tiganikul pole. See-eest on Tiganikul harjumus ja oskus valitseda metskonda.
  • Loe lähemalt...

  • PLLUMAJANDUSKONGRESSIL Tallinnas oli arutlusel Euroopa erametsandus
    heskoos erametsas
    Tnavu septembris peeti Tallinnas esinduslik Euroopa pllumajanduskongress. Selle raames tegutses thusalt metsanduse trhm, kes koostas resolutsiooni Peremetsandus loob aluse Euroopa metsade sstvaks majandamiseks.
  • Loe lähemalt...
  •  


    15/11/2012
    23/04/2012
    23/04/2012
    02/04/2012
    19/04/2010
    19/04/2010
    18/12/2009



    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet