4/2002



Artiklid
PLLUMAJANDUSKONGRESSIL Tallinnas oli arutlusel Euroopa erametsandus

heskoos erametsas
Tnavu septembris peeti Tallinnas esinduslik Euroopa pllumajanduskongress. Selle raames tegutses thusalt metsanduse trhm, kes koostas resolutsiooni Peremetsandus loob aluse Euroopa metsade sstvaks majandamiseks. Resolutsioon sai tpne ja selge, sest enne kongressi oli tehtud tsist td ning igapidi vrreldud Balti riikide metsanduse praktikat Euroopa sajanditepikkuse arenguga. Eesti Erametsaliit alustas eeltid juba aasta tagasi, kui hakati tihedamalt suhtlema Euroopa Metsaomanike Konfderatsiooniga, tegema thusamat koostd Phjamaade metsaomanikega ning Lti ja Leedu erametsaorganisatsioonidega. Kongressil keskenduti Balti metsandusele, sest Kesk Euroopa metsaomanikele oli siin palju arusaamatut ja kahtlustratavat. Oluline sndmus oli ekskursioon Vardi metsahistusse ja Taavi Ehrpaisi peremetsatallu. Austria, Saksa, Belgia, Hispaania ja teiste riikide metsaomanikud said seal oma silmaga nha, milline neb vlja Eesti eramets. Vidi tdeda, et Eesti erametsades istutatakse metsa, hooldatakse noorendikke ja rakendatakse tulundusmetsa kujundamise vtteid. Meie erametsaomaniku uhkus on vriselupaigad, plispuud, kaunid loodusvaated. Metsas said selgemaks ka omanike probleemid Eestis.

Thendusrikas oli kik ASi Palktare. Noorkarjalaudast on Euroopa Liidu tollipoliitika abiga saanud puiduettevte, mis on toonud mahajetud hoonetesse uue elu. Veel kllaltki tagasihoidlikes tingimustes toodab firma palkmaju, mille vastu on Euroopas laialdane huvi. Hiljem visime veenduda, et paljud eelarvamused meie erametsanduse suhtes hajusid ekskursioonide kigus ning teineteisemistmine metsaomanike vahel paranes tunduvalt.

Erametsanduse valupunktid Eestis
Hoolimata kongressi tihedast ajagraafikust kuulati ra viis pikemat ettekannet Baltimaade metsandusest ning arendati diskussiooni kuue lhiettekande phjal. Teema ikka meile kigile oluline: kuidas arendada peremetsandust hinevates riikides.
Omanikukogemused ja seisukohad olid erisugused, samuti nagu metsadki ja nende ajalugu. Nhtavasti polegi nii lihtne leida phjamaise tulundusmetsa omaniku, Baieri kahehektarilise kodumetsaomaniku, Austria ruutkilomeetrise metsavalduse omaniku ja tulekahjuhirmus Portugali metsaomaniku huvide hisosa.
Kuid huvitaval kombel on sstev metsandus just see hisosa, mis aitab leida ksmeelt kigis teistes ksimustes.
Euroopa pllumajanduskongressi metsanduse trhm pras thelepanu mitmele teemale. Eelkige oli kne all metsaomand. Sajanditepikkune omandiiguse jrjepidevus on metsaomanikele petanud, et alati peab valitsema selgus: kes on omanik; mis tpselt moodustab tema omandi; millised on tpsed piirangud tema omandiigusele. On vaja kindlustunnet, et riik kaitseb omandit ebaseadusliku rnde vastu: omaniku vastutuse mr peab olema piiritletud, peab olema vimalus seda vastutust edasi kindlustada. Seetttu peavad kogu Eesti metsal olema selged omanikud. Maareformi lpuks ei saa olla maid, mida vidakse vrandada turu reeglite vastaselt, kuna see muudaks reeglistiku ebamraseks ja raskendaks arvestust metsaomandi vrtuse le.
Teine keskne teema oli sstev metsandus. Euroopa kogemus nitab, et peremetsandus on sstva metsanduse mootor. Saavutamaks sstvat metsandust, on seeprast vaja kiirendada ja korrastada erametsaomanike teket (meldud on eesktt fsilisi isikuid). Uued metsaomanikud, kes on enamasti saanud tagasi suguvsa metsad, vajavad siiski koolitust, haridust ja koostd. Euroopa Liidu erametsanduse organisatsioonid otsivad vimalusi, kuidas jagada oma kogemusi ja teadmisi kandidaatriikide erametsaomanikele. Sageli ei ole tegemist vaid puhtmetsandusliku hariduse ja koolitusega. Omanik vajab teadmisi ja oskusi omandi haldamise, kasutamise ja ksutamise kohta, et teda ei saaks ninapidi vedada vi et ta teadmatusest ise endale halbade nustajate tttu kahju ei teeks.
Arutluste kigus juti tdemusele, et erametsaomanikele tuleb tagada tpselt samavrsed vimalused sstliku ja tulutoova metsanduse arendamiseks, kui niteks riigi metsandusele. Tuleb hoiduda turu mjutamisest monopoli kaudu, erametsaomanikel peavad olema samavrsed rahastus- ja tjuvimalused.
Kui vrrelda kongressi thelepanu plvinud probleeme Eesti Riigikogus arutusel oleva metsanduse arengukavaga, mrkame vhe sarnast, ent palju erinevat. Metsaomandi staatus on endistviisi ebaselge. Riigimetsa sektorile luuakse veelgi eeliseid. igusakte ei korrigeerita mitte sihiga piiritleda tpsemalt omaniku igusi pigem on eesmrk anda ametnikele lisavimalusi karistada omanikku. Lpuks: selle asemel, et koolitada metsaomanikke ning soodustada omanike koostd, loodetakse ikka veel ametnikust nustajale, kes hoolimata heast tahtest ja teadmistest ei saa olla samavrne koolitajaga omanike endi organisatsioonist.



Jaak Herodes, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet