4/2002



Artiklid
METSAPOLIITIKA on seotud laiahaardelise protsessidega Euroopas

Et langetada igeid otsuseid Eesti metsapoliitika kohta, peab muu hulgas olema hsti kursis ka mujal Euroopas toimuvaga. Metsanduse olukord ja metsapoliitika on igas Euroopa riigis omanoline. Ent mingil mral on neid vimalik vrrelda ja ldistada. Riikide metsapoliitika kujunemist mjutab paljude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus.

Metsapoliitika areng oleneb suures osas metsavarudest
Euroopa pindalast on metsadega kaetud ligikaudu kolmandik. Metsasus ja sellest tulenev vimalus arendada vlja oma terviklik metsasektor ning katta vajadus puidu ja teiste metsasaaduste jrele kigub riigiti suuresti, kndides hest protsendist 74-ni. Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa ja muud metsamaad. Metsaga kaetud alade pindala moodustab niteks Soomes 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on see vastukaaluks Maltal vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%.
Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses, ehkki peaaegu kikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel mrkimisvrne osa metsadest. Phja-Euroopa riikides on metsadest saadav tulu vga oluline, seetttu majandavad seal riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused vi rihingud. Lne- ja Luna-Euroopas on esikohal metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, mille puhul metsast saadav majanduslik tulu on vhene. Sageli rahastatakse seal metsaomanikke riigi eelarvest.
Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt: ligikaudu he miljoni hektari vrra aastas (0,6% pindalast). Ligi 40% kogu metsauuendusest moodustab pindala jrgi arvestades looduslik uuenemine.
Enamikus Euroopa riikides ei ole inimtegevusest puutumata metsi. rg- vi plismetsailmelisi metsi leidub mrkimisvrselt vaid Skandinaavia maades ning Venemaal. Enamikus riikides on eri rezhiimiga kaitsemetsade osakaal 1035% kogu metsapindalast.
ldsus vib kia enamikus Euroopa metsades, olgu need riigi valduses vi eraomanduses.

Metsapoliitikat kujundab mitmete organisatsioonide tegevus
Kontinendi kui terviku metsapoliitika kujundamisel on kige olulisemad Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid koos konverentside vaheajal toimuvate kontaktrhma t- ja ekspertnupidamistega. Thtis, kuigi viimasel aastakmnel peamiselt jlgiv rolli, on olnud RO toitlus- ja pllumajandusorganisatsioonil. Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on olulised ka Euroopa Liidu metsapoliitikat ksitlevad dokumendid. Euroopa Liidul endal pole metsapoliitika raamdokumenti. Metsandusprobleeme on ksitletud EL-i keskkonna, energeetika, maaelu arengu jt. dokumentides, samuti Euroopa Liidu 1998. aastal valminud metsandusstrateegias. Kahjuks on see strateegia praeguseks sna aegunud, mitmed seal viidatud mrused on kaotanud oma kehtivuse vi on neid muudetud.
Euroopa Liidu metsasektori arengut puudutavad direktiivid ja mrused ei kujunda niivrd metsapoliitikat, kuivrd reguleerivad eelkige selle elluviimist.
Euroopa Liidu juures tegutseb alaline metsanduskomitee, mis koguneb tavaliselt kaks-kolm korda aastas. Tema peamised lesanded on jrgmised: 1) anda nu, reguleerida ja juhtida eriomaste metsandusmeetmete kasutust; 2) jrelevalve metsandusabinude vi liidu poliitika raames algatatud maaelu arengu, keskkonnakaitse vi teadusuuringute le; 3) vahetada infot liikmesriikide ja komisjoni vahel ning koosklastada rahvusvahelisi metsandusksimusi.
Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverentsid on seni peetud 1990. a. Strasbourgis, 1993. a. Helsingis ja 1998. a. Lissabonis.
2003. aasta kevadel toimub Viinis neljas konverents, kus rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide valitsuste esindajad annavad levaate, mil moel on riikide metsapoliitika ning maailma organisatsioonide tegevus aastatel 19982002 arendanud sstvat metsandust (programmid, infossteemid, toetusskeemid jne.).

Viini metsakaitsekonverentsi phitemaatika
Jrgmine ministrite konverents peetakse 2003. aasta 28.30. aprillil Viinis. Eksperdid on ette valmistanud Viini deklaratsiooni, selle lisad ning mitu eelnu allkirjastamiseks eraldi resolutsioonidena.
Need dokumendid pole kll riikidele iguslikult siduvad, kuid samas sisaldavad nad ldpoliitilisi arengusuundi ja mitmeid riikide kohustusi, mida ei saa jtta thelepanuta.
Seni ette valmistatud lisade eelnud sisaldavad: 1) seisukohavttu rahvuslike metsandusprogrammide kohta; 2) soovitusi, kuidas parandada sstva metsanduse kriteeriume ja indikaatoreid; 3) hoiu- ja kaitsemetsade uut klassifikatsiooni.
Eraldi vetakse konverentsil vaatluse alla olulised ksikteemad: 1) metsade bioloogiline mitmekesisus, 2) metsamajanduse tulukus, 3) kliimamuutus ja metsade sstev majandamine, 4) metsade sstva majandamise kultuuriline aspekt.

Arutlustel esitatud seisukohad
Globaliseerumine ja Euroopa metsandus. Paratamatult avaldab globaliseerumine ha enam mju ka metsandustegevusele. Euroopa ministrite metsakaitseprotsessi vaadeldakse selles kontekstis kui ht osa globaalsest sstva metsanduse arendamise ja tagamise ssteemist, kui nidet sstva metsanduse eduka rakenduse kohta, vrreldes Aasia, Ladina- Ameerika ja eriti Aafrika metsade sageli rvelliku majandamisega. Euroopa paistab silma hea riikidevahelise koostga metsasektoris, hsti vljaarendatud sstva metsanduse kriteeriumide ja nitajate ssteemiga ning originaalse metsakaitsealade klassifikatsiooni ja vrgustikuga. Mrkimist vrib htne arusaam rahvuslike metsandusprogrammide printsiipidest ja elementidest. Kiki neid seisukohti kajastavad Viini konverentsil vastu vetavad dokumendid.
Teiste majandusvaldkondade ha suurenev mju. Metsad ja metsandus on paljude huvirhmade keskmes. Pllumajandus, tstus, energeetika, rahandus jt. mjutavad ha rohkem metsandust oma poliitika, arengukavade ja finantsskeemidega. htaegu otsustavad metsade sstva majandamise ja thusama metsanduse abinude le sageli teised sektorid ja rahvusvaheline kapital.
See eeldab koostd eri valdkondade vahel, mis omakorda loob vajaduse teha kindlaks vtmesektorid ja kaardistada mjuskeemid. Metsanduseksperdid peaksid oma poliitikat ja arengukavu koostades kaasama kindlasti teiste alade esindajaid, htlasi osalema nii sageli kui vimalik teiste sektorite poliitika ja arengukavade vljattamisel.
Metsandustegevuse mitmekesistumine. Puidukasutuse krval hindavad riikide igusaktid ja metsandusprogrammid samavrra metsa kasutamist keskkonna ja looduse kaitseks, rolli ssinikuringes, inimeste puhkealana jm. Metsaaladel, kus omandivormist olenemata leidub kaitset vajavaid metsakooslusi vi ksikobjekte, on looduskaitse kujunemas esmathtsaks. Samas on metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse tasakaalustatud metsapoliitika kui terviku seisukohalt siiski vaid ks sstva metsanduse philli. Tuleb tunnistada, et sstva metsanduse vtmeksimus ning metsandusega seotud huvirhmade konfliktsete huvide slmpunkt on nii viisi, aja kui ka hulga poolest sobiv puidukasutus.
Rahvuslikud metsandusprogrammid. Metsapoliitikas on thtsal kohal rahvuslikud metsandusprogrammid. Nende phjal kavandatakse ja viiakse ellu sstvat metsade majandamist riiklikul ja regionaalsel tasandil.
Metsandusprogrammid koostatakse enamasti riikides, kus on tugev metsasektor. Niteks viimasel paaril aastal on uued metsanduse arengu dokumendid valminud Soomes ja Saksamaal. Samas on mitu viksema metsasusega Lne- ja Luna-Euroopa riiki, nagu Holland ja Hispaania, kus metsade phifunktsioon on keskkonna kaitse, kinnistanud ka metsapoliitika phiseisukohad keskkonna-, samuti maaeluarengu poliitikas vi mujal.
Metsanduse tulukus. ks otsustav kriteerium sstva metsanduse viiside ja vahendite valikul on tulukus. Maksukoormus, metsakasutuse keskkonnapiirangud, tju kallinemine jt. tegurid vhendavad metsamajanduse tulukust ja metsaomandi tootlust. Metsandusjuhid peavad oma otsuseid langetama pidevalt muutuvas olukorras. Karmistunud tingimuste tttu tuleb nii era- kui ka riigisektoris hineda vi koonduda, kontsentreeruda, laiendada tegevust, spetsialiseeruda ja otsida tulusaid nie vms.
Metsauuendus. Raiutud vi metsakahjustuste tagajrjel hukkunud metsaosad tuleb uuendada. Siingi pole leitud ksmeelt. Maailma looduse fond on rhutanud vajadust suurendada looduslikult uuenenud metsade, sealhulgas segaja lehtmetsade osathtsust. Vastukaaluks sellele on niteks Hispaania ja Portugali esindajad korduvalt toonitanud, et kui seal ei uuendata metsa kultiveerimise teel, ei uuene ta ldse. Kaasnevad prdumatud keskkonnamuutused, mis phjustavad erosiooni, mitmes kontinentaalses piirkonnas isegi krbestumist. Ainus tulus moodus on seal kiirekasvuliste eksootliikide eukalptid, paplid kasvatamine tselluloosi tarbeks, sest neid vib raiuda sna noorelt. Mitmetes Phja-Euroopa riikides suhtutakse aga sedalaadi metsanduslikku suunda kllaltki kriitiliselt.
Puidu- ja puittoodete kasutuse soodustamine. Korduvalt on rhutatud puidu kui tooraine ning energiaallika looduslhedust ja taastuvust, vrreldes keskkonda saastavate ja mittetaastuvate fossiilsete ktuste, metalli ja plastidega. Seetttu ongi vaja propageerida puidu kasutust.
Lpuks olgu eldud, et seni on kolme konverentsi kigus alla kirjutatud kokku 12-le resolutsioonile. Protsessi jtkamisel oleks uute deklaratiivsete seisukohtade vastuvtu krval vajalik prata tsist thelepanu ka senistes dokumentides fikseeritud kohustuste titmisele ning hinnang anda rakendatud metsapoliitiliste meetmete tulemuslikkuse ja efektiivsuse kohta.



Kalle Karoles, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet