4/2002



Artiklid
Kaks ajaloolist METSARAAMATUT

Kahel metsandusloo seisukohalt olulisel raamatul on sel aastal omamoodi thtpevad.
Alexander Ltkensi Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada oli esimene eestikeelne raamat metsandusest. Tnavu titub teose autori snnist 160 aastat. Aleksander Lindebergi Metsa-asjandus ksitleb
ksimusi,millest paljud on aktuaalsed praeguseni. Raamatu ilmumisest mdub tnavu
90 aastat.

Alexander Ltkens ja tema aeg
Esimesed kirjutised Eesti metsandusest ilmusid 18. sajandi lpuaastail. Enamasti olid need saksakeelsed. Elavamaks muutus metsandustrkiste vljaandmine 19. sajandi teisel poolel, siis publitseeriti arvukalt ka venekeelseid artikleid. Sajandi viimasel veerandil hakkas ilmuma ka eestikeelset metsanduskirjandust. Esimene nende hulgas oli Alexander Ltkensi raamat Juhatus metsavahtidele, mis ngi trkivalgust 1884. aastal. Mned aastad hiljem ilmusid Martin Maurachi Metsaasjandus (1893) ja Joseph Wolff- Lindenbergi Metsakasvatamine ja selle tkulu (1899). Kahest viimasest raamatust on Eesti Metsa veergudel juba juttu olnud (1993 nr. 56; 1999 nr. 11). Seekord vaatleme lhemalt Ltkensi teost, samuti 1912. a. ilmunud Lindebergi raamatut Metsa-asjandus.
Alexander Ltkens sndis 24. augustil 1842 (vkj.) Tveri kubermangus pllumehe pojana. Keskhariduse omandas ta Tartus Aleksander I gmnaasiumis, metsandust ppis Saksamaal Tharandi metsaakadeemias. Ttas pikemat aega Tartumaal metsalemana. Peale Liivimaa oli tema hooldada ka Pihkva ja Vitebski kubermangu metsi. Ltkens tegeles aktiivselt paljude metsandusksimustega, ta oli tegev Liivimaa ldkasulikus ja konoomilises Sotsieteedis ning Balti Metsaseltsis. Ta on avaldanud mitmeid kirjutisi metsanduse kohta sotsieteedi hlekandjas Baltische Wochenschrift. Alexander Ltkens suri 22. aprillil 1898 Tartumaal Suure-Konguta misas ja on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.
Tema trkis avaldatud metsanduskirjutiste temaatika on vga mitmekesine. Nii on ta ksitlenud metsa uuendamist, hooldusraieid, metsakaitset, samuti arvustanud metsandusraamatuid. 1880. a. trkiti Tartus tema koostatud saksakeelne jahikalender. Kige olulisemaks Alexander Ltkensi kirjatks tuleb pidada 1884. a. ilmunud raamatut Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada.

Metsavaht valvaku metsa ja kontrolligu hooldusraiete tpsust
Vikeseformaadilise raamatu maht on 84 leheklge, trkitud Tartus Laakmanni raamatu- ja kivitrkikojas. Eessnas mrgib autor, et sageli pakuvad inimesed ennast metsavahina tle, samas pole neil aga teadmisi metsavahi tkohustuste ja vajalike oskuste kohta. Iga ametimehe puhul on peamine nue kohusetruu t, ainult siis on lemused rahul ja kaasinimesed peavad temast lugu. Ltkensi arvates nuab metsavahi amet truudust, ausust, ustavust ja julgust, teadmisi metsatde ja nende juhatamise kohta, agarust ning psivust. Ta on kik metsavahi kohustused lhidalt kirja pannud. Kui see raamatuke on kas vi vhesel mral aidanud kodumaa metsandust parandada ja edendada, siis on autori soov tidetud.
Raamat koosneb kolmest osast: metsade kaitse, metsatde levaatamine ja metsloomade kaitse ning jahipidamine. Mahuliselt on neist kige pikem teine osa. Metsakaitse puhul on vaadeldud neid punkte, mis on seotud metsavahi tlesannetega. Siia kuulub vahtkonna piiride tpne tundmine, metsa kaitsmine vimalike rikkumiste, eelkige puuvarguse eest. Puid rikuvad muu hulgas ka luua- ja vihaokste likamine ning kasemahla kogumine. Metsavaht peab hoolega jlgima, et metsas ei karjatataks omavoliliselt loomi ega tehtaks heina. Seevastu niteks heina niitmine kvartalisihtidelt on isegi kasulik, kuid selleks peab olema luba. Tiesti lubamatu on aga koguda metsakdu loomadele allapanuks. Alexander Ltkens vrdleb metsakdu kogumist sellega, kui pllult veetaks ra pealmine musta mulla kiht. sna phjalikult on raamatus ksitletud metsatulekahjusid ja nende kustutamist.
Teise osa alguses on mrgitud, et vajalik eeldus tid juhatada on juhataja oskus seda td ise teha. Seeprast peaks tulevane metsavaht he aasta jooksul tegema tubli metsalema juures kiki metsatid. Kuigi metsatd tunduvad esmapilgul lihtsatena, nuavad nad siiski suurt thelepanu ja ettevaatlikkust. Metsavaht peab jlgima, et kik metsas ttavad inimesed tidavad tema korraldusi: .. vastupanemist ei tohi ta sallida, ja kui keegi tema ksku ei kuula kohe vaja see metsast ra ajada. ks metsavahi oluline t on peakasutusraie korraldamine. Seda raiet peavad tavaliselt tegema alalised ppinud metsatlised, ainult harukorral vib raiumise usaldada puuostja ktte. Kigepealt tuleb raielangil ra mrkida seemnepuud, seejrel langetada nrgemad puud. Alles siis vib hakata tugevamaid puid maha vtma, kusjuures kasutada tuleb saagi. Kirvega tohib langetada ainult latte, teibaid ja hagu. Metsavaht peab hoolega valvama, et tlised htul koju minnes ei viiks kaasa tarbepuu tkke. Seeprast ei ole metsatlistel lubatud ka hobusega tl kia. Tunduvalt suurem vastutus lasub metsavahil hooldusraiete tegemisel: Palju raskemad kui metsa maha raiumise td on need, mis metsa kasvatamise ja kosutamise ehk ravitsemise kohta kivad. Nagu pllutl liig paks klv ksikute kasvude kosumist takistab ning viimati saagile kahju saadab, nnda on ka metsaga lugu. Alexander Ltkens analsib hooldusraiete kasulikkust ja mainib, et nii saadakse metsast le 30% rohkem tooki. htlasi manitseb ta, et hooldusraieid tuleb tingimata teha igesti. Seeprast peab metsavaht ise selle t metsalema juures hsti selgeks ppima. Kui tehakse hooldusraieid, peab metsavaht vimalikult palju kohal olema. Kui tal tekib mingi kahtlus raiutavate puude iges valikus, siis jtku ta t parem seisma.

Raamatupidamine kolme raamatuga. Metsloomade kaitse salakttide eest
Metsakultiveerimise osas on pikemalt ksitletud mnni ja kuuse klvi ning istutamist. Kasutada vib nii tisklvi, ribaklvi kui ka lapiklvi. Viimasel juhul valmistatakse he ruutjala suurused platsid, kuhu seeme klitakse.
Klviks vib kasutada nii seemneid kui ka kbisid, mis laotakse maa peale. he riia vakamaa kohta arvestatakse 67 vakka kbisid vi 33,5 naela puhastatud seemet.
Kuuse klvi puhul peetagu maatkk kolm aastat vilja all, kusjuures viimane vili olgu kaer. Kuuse seeme klvatakse kaera krde vi hreda kaeraklvi peale.
Mnni istutamisel soovitab Ltkens istutada paljasjuureliste he- ja kaheaastaste seemikutega ning vanemaid taimi mullapangaga (s.o. mullapalliga), kusjuures taimede vahekaugus on 34 jalga: Mnna taimed, mis vanemad on kui kaks aastat on pangata juba vastikud istutamiseks.
Kuuse puhul on enam levinud paljasjuureliste taimede istutamine nn. juuretorgi abil ja mullapalliga istutamine. Raske mulla puhul on autori arvates ks suurim viga liiga sgavale istutamine. Kuuske vib istutada nii kevadel kui ka sgisel, taimede soovitatav vahekaugus on 33,5 jalga. Lhidalt on raamatus ksitletud ka taimeaedade rajamist ja puuseemnete kogumist. Peale kuuse- ja mnniseemnete ksitletakse tammetrude, vahtra, jalaka, saare, prna, kase ja sanglepa seemnete kogumist, silitamist ja klvi.
Raamatu teise osa lpus on lhidalt vaadeldud ka metsavahi raamatupidamist. Metsavaht peab iga ndala lpul kandma vastavasse raamatusse andmed kigi metsas tehtud tde kohta, kus vetakse arvele lesttatud metsamaterjal. Teise raamatusse mrgitakse kik metsast vlja veetud materjalid. Nende kahe raamatu jrgi saab alati selgeks teha metsas oleva lesttatud materjali koguse. Kolmandas raamatus tuleb registreerida metsale tekitatud kahju. Sinna tuleb kanda nende isikute nimed, kes on eksinud metsa- vi jahiseaduse vastu, ja milles eksimine seisneb. Neid raamatuid peab metsavaht kord ndalas oma lemusele nitama.
Raamatu kolmas osa ksitleb metsloomade kaitset ning jahipidamist: Metsloomade kaitsmine on metsa tallituses olijate ning teenijate kohus ja seisab nende kes ning nemad peavad htlasi ka jahimehed olema. Nende nudmiste titmiseks on vaja, et metsavaht ka ktt on ja nimelt nii, et ta mitte ainult pssi laadida ja lahti lasta ei oska ..
Suurimaks ulukite vaenlaseks peab Alexander Ltkens salaktti, keda raamatus nimetatakse linnuvargaks. Metslinnu all mistetakse aga kiki jahiloomi ja -linde. Nende vaenlased on ka rvloomad ja -linnud, koduloomadest aga hulkuvad koerad ja kassid.
Niipea kui metsavaht ht pauku kuuleb, on tema kohus nii ruttu ja tasa kui vimalik kti ligi pda saada, tema kest jahithte nuda ning kui tal srast on ette nidata, temaga kaasas kia. Pole aga ktil luba vi volithte mitte ette nidata, siis peab metsavaht kohe tema kest pssi ning lastud linnu ra vtma ning sedamaid oma lemate ktte muretsema. Rvloomade ja -lindude hvitamiseks peab metsavaht alati laetud pssi kaasas kandma ja selleks otstarbeks pssirohtu mitte kokku hoidma. Metsavaht peab hoidma ka vikseid laululindusid, eriti neid, kes pesitsevad puunsustes.
Raamatu lpus on loetletud metsavahi tlesanded kuude kaupa. Suure osa sellest hlmavad ulukihoolde td. Esitatud on veel oksapuulattide ja palkide mahutabelid. Viimasel lehekljel on toodud thtsamate metsapuude seemnete joonised, mida raamatu autor nimetab kujudeks.
Kokkuvtteks vib elda, et mitmed selles le saja aasta tagasi ilmunud raamatukeses esitatud seisukohad kehtivad ka tnapeval. Raamat oli meldud metsavahtidele. Praegu on see ametikoht kaotatud. Kolmsada aastat peeti metsavahti Eestis vajalikuks, nd leiti ta olevat mittevajalik. Kuivrd seda sammu saab igeks pidada, nitab tulevik.

Raamat Metsa-asjandus kneleb ka metsa vaimsetest vrtustest
heksakmmend aastat tagasi 1912. aastal ilmus Tallinnas Teaduse kirjastusel Aleksander Lindebergi raamat Metsa- asjandus. Selle kogumaht on 48 leheklge; lpus on hel lehekljel toodud palkide mahutabel ja kahel lehekljel tabelina thtsamate puuliikide mned metsakasvatuslikud omadused. Raamatu alguses on ksitletud sna pikalt metsa mju inimesele, kusjuures tehakse vahet metsast saadava vaimse ja materiaalse tulu vahel: mbrus mjub vga suurelt ja tuntavalt inimese vaimu ja meeleolu peale. Rusuvat mju avaldab see maakoht, kus metsa nhtaval pole. Loodus nib viklane ja liiga kitsi, isegi vaenuline olevat ja sellesarnast laadi kannab suurem osa mbruskonna elanikkudest. - Selle vastu tervitab metsasaludega nnistatud maakoht meid ja meie teda titsa isesuguste tundmustega, lendava, julgustava ja vaimustava muljendiga, seda enam, mida lopsakam taimekasv; ja teasi on, et mlema maakoha elanikkude laad, iseloom, karakter ksteisest mrksalt lahku lheb, ja nimelt metsarikka maakoha kasuks.
Autori arvates ei saa metsa vaimset mju mbruskonnale kll rahaliselt hinnata ega arvudega vljendada, kuid see ei ole viksem metsast saadavast materiaalsest tulust. Pikesevalguse toimel hapnikku tootes mjub mets kosutavalt ka mbruskonna elanike tervisele. Materiaalset tulu saab rajatavast metsast alles pika aja mdudes, tavaliselt kasutab seda jrgmine plvkond. Seeprast edenebki autori arvates uue metsa asutamine visalt.
Nnda ei tohiks see aga edasi kesta ja tulevaid plvesi ei peaks vljakannatamata seisukorda saatma. Nnda ei saa neil mitte ksinda meelt-lendav metsa mju puuduma, vaid veel raskemalt rusub neid praegu veel etteaimamata suur metsasaaduste puudus ja juetud on nemad ise endid aitama, sest ks plv inimesi ei suuda selles asjas oma heaks midagi teha. Praegune plv ei tohiks metsaasjanduses nii rvlooma sarnaselt talitada, et ta eelmistelt plvedelt metsana saadud prandust tarvitades oma jreltulevate plvede heaks midagi suuremat selles asjas teha ei taha.
Autor mrgib, et eestlaste kodumaa on loodusolude poolest metsakasvatuseks sna soodne. Statistilistel andmetel on metsasus siin piisavalt suur. Enamik Eestimaa metsi on aga vikesearvulise suurmaaomanike seisuse valduses ja see muudab olukorra ebanormaalseks. Elanike suuremat osa hvardab edaspidi metsapuudus. Raamatus on lhidalt vaadeldud metsakasutuse ajaloolist kujunemist. Ligikaudu ks inimplv tagasi oli metsal Eestis ainult kohalik majanduslik thtsus, puitu kasutati peamiselt hoonete ehituseks ja ktteks. Pldude lheduses oli mets tliks, see kurnas ja varjas haritavat maad, andis varjupaika kahjulikele metsloomadele. Selleprast pti inimese elupaikade lheduses metsa vhendada.

Metsaomaniku ks kohustus on rajada uusi metsi
Kui talukohti hakati misatelt priseks ostma, siis esialgu mdi koos talumaadega ka metsa. Hiljem, kui metsasaadused leidsid tee turgudele, loobusid misad metsa mgist koos talukohtadega. Seetttu tusid tunduvalt ka metsamaterjalide hinnad. Autor nendib, et kohati on viimase kahekmne aasta jooksul kttepuude hind tusnud le 500%. Selleprast peaksid kik maaomanikud mtlema uue metsa rajamisele.
Lindeberg on mratlenud metsa ja puu miste jrgmiselt: Metsaks nimetatakse suuremat hulka puid, mis tihedalt ksteise ligi kasvamas. Nnda kudas mets paljude puude kogu, nnda on iga ksik puu paljude ksikute rakukeste kogu.
Lhemalt on ksitletud puu anatoomilist ehitust, vaadeldud puu tve, koore, juurte ja lehtede osathtsust, samuti puude paljunemist. Edasi jrgneb juba metsakasvatuslike tde kirjeldus: seemnete kogumine, taimeaia ja puukooli rajamine, metsa klv ja istutamine. Kirjeldatakse kiilumise phimtet ja labidaauku istutamist. Iga istutatud taime krvale soovitatakse maasse la paari jala pikkune vai. See pidavat andma taimele vajalikku kaitset. Inimene ei astu siis taimele peale, sest istutuskoht on ratuntav, lind istub vaia otsa ja taime latv jb murdmata, kevadel sulab lumi vaia mbert varem. Klvi peetakse kige lihtsamaks ja kige odavamaks kultiveerimisviisiks; ainult liiga kuivas pinnases ja tugeva rohukasvuga maal ei ole see sobiv. Endise pllumaa puhul soovitatakse klvata kattevilja alla, knnustikus aga ksitsi haritud vagudesse vi lappidele. he metsakultiveerimise viisina on kirjeldatud vaiatamist, s.o. paplite ja pajude kultiveerimist vegetatiivsel teel. Autor mrgib, et kige edukamalt kasvavad umbes 810 jalga pikad ning 23-tollise lbimduga terved, judsa kasvuga puuosad. Vai on tarvis panna 23 jalga maa sisse ja kvasti kinni tampida.
Uue metsa rajamisel peetakse otstarbekaks kujundada segapuistud. Iga puuliigi juured tungivad maapinda eri sgavusega: nii saab paremini kasutada mulla toitaineid. Erisugused puuliigid saavad raiekpseks eri aegadel ja nii hakkab segapuistu varem toodangut andma.

Eri metsades tuleb rakendada erisuguseid hooldusvtteid
Noore metsa hooldamise osas on mrgitud, et seda tuleb karjatamise eest tingimata hoida seni, kuni puude ladvad pole enam loomadele kttesaadavad. Vanemas metsas pole aga karjatamine nii kahjulik, nagu seda sageli arvatakse. See vib metsale isegi teatud mral kasulik olla: nimelt vhendab karjatamine kahjulike putukate, nende rvikute ja hiirte arvu. Lammaste karjatamist okaspuumetsas viks isegi soovitada, lehtpuumetsas aga mitte. Suuremate loomade karjatamine madalajuurelises kuusemetsas on igal juhul kahjulik. Raamatus on ksitletud ka metsaplenguid ja nende kustutamist. Autor kirjeldab thtsamaid metsapuid (arvult 18), kusjuures iga liigi kohta on toodud peale eestikeelse veel saksa-, vene- ja ladinakeelne nimetus. Lhidalt on iseloomustatud nende metsakasvatuslikke omadusi ja majanduslikku kasutamist. Millegiprast on raamatus thtsamate metsapuude hulka arvatud ka sarapuu, toomingas, pihlakas ja kadakas. Vrpuuliikidest on ksitletud lehist (Larix), mida nimetatakse ka suvekuuseks, ja musta paplit (Populus nigra). Musta papli eestikeelne nimetus on raamatus paplepuu. Lhidalt vaadeldakse eri raieviise nende otstarbekust. Okaspuu raiestikele peetakse vajalikuks jtta seemnepuud, knnud aga ra koorida. Looduslikule uuendusele jtmise korral soovitatakse metsa raiuda kitsaste, 1030 slla laiuste ribadena. Harvendusraiet tohib teha ainult viljakama mullaga metsas. igeks raiumise ajaks peetakse ajavahemikku novembrist mrtsini, mil puu puhkab. Tarbepuud on tingimata vajalik koorida, kusjuures seda tuleb teha hiljemalt aprillikuus.
Lhidalt on vaadeldud ka metsahindamise phimtteid.
Raamatu lpus on rhutatud, et mets kui ldsuse omandus on seaduse erilise kaitse all. Metsa asutamise eest antakse rahalist toetust ja noore metsa all olev maa vabastatakse maksudest. Metsahvitajad ja metsavargad saavad karistada, liigselt metsa kasutavad metsaomanikud sunnitakse piiri pidama.
Aleksander Lindebergi raamat oli meldud philiselt vikepllumehe jaoks. Mitmed selles toodud phimtted on aktuaalsed ka tnapeval. Nii oleks vaja tsiselt kaaluda, kas Eesti praegused lisuured raiemahud on ikka igustatud. Kas see ei toimu tulevaste plvede arvel? Samuti tuleks intensiivse raiumise krval rohkem thelepanu prata uue metsa rajamisele.
Kuigi Metsa-asjandus pakub ndisajal peamiselt ajaloolist huvi, kuulub see siiski eestikeelse metsanduskirjanduse varasalve.



Heino Kasesalu, metsanduse ajaloo uurija

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet