Keskkonnaminister Villu Reiljan (paremal) pingutamas koos teiste istutajatega, et suure

Tänavuse metsanädala deviis oli “Mets muutub ja muudab”. Nädal kuulutati avatuks seekordses metsapealinnas Kundas. Üks kaalukaimaid üritusi oli nädala lõpul peetud visioonikonverents Tartus. Nende vahele mahtus hulk kirevaid sündmusi.

KÕIGEPEALT MAAMESS JA METSAMUUSEUMI TAASAVAMINE Maamess peeti Tartus 20.–22. aprillil. Varasematel aastatel sattus see metsanädala raamesse, nüüd aga toimus ligi kaks nädalat enne metsanädala algust. Ometi oli mess oluline kevadine metsandusüritus. Maamessi peetakse Baltimaade tunnustatuimaks maateemaliseks messiks, kus on alati jõuliselt esindatud ka metsandussektor. Seegi kord võis maamessil näha enamiku suuremate metsandusorganisatsioonide esindusi. Tutvustati metsakasvatust, -tööstust, RMK-d, erametsandust, metsandusharidust ja paljut muud. Tuhanded huvilised said parema ülevaate uutest metsatöö- ja puidutöötlemismasinatest. Erilist elevust näisid tekitavat halulõhkumismasinad. Küllap seetõttu, et küttepuude hind on nüüdseks nii kõrgele kerkinud, et lubab küttepuude valmistamisega korralikku tulu teenida. Tavakohaselt peeti langetajate-laasijate mitmevõistlus “Kevadkarikas 2006”. Seekord said kõik kolm esikohta külalisvõistlejad Soomest.
21. aprillil peeti Tartu maaülikooli aulas metsandusseminar. Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane tutvustas seal metsa mitmekülgse kasutuse tegevuskava aastani 2010. Seejärel andis pärandkultuuri objektide kasutamisest puhkemajanduse mitmekesistamisel ülevaate selle valdkonna üks eestvedajaid Eestis Lembitu Tarang. Sisukalt jutustas isiklike kogemuste najal metsamarjade kasvatamisest kultuuris Toomas Jaadla. Seminari lõpetas magistrant Leno Seppa ettekanne erametsaomanike huvist metsa mitmekülgse kasutamise vastu. Ettekanne toetus Tartumaa metsaomanike äsjasele küsitlusele.
Metsamuuseum avati Sagadis taas 28. aprillil. Avati uus hoone ja ekspositsioon Sagadi mõisa kunagises aidas-tõllakuuris. Eesti ainsa metsamuuseumi 19-aastases ajaloos oli see õigupoolest juba kolmas avamine: esimene kord 1987. aastal Sagadi mõisa peahoones, teine 1996. aastal mõisa uuesti ülesehitatud ringtallis. Nüüdne muuseum asub endise aida-tõllakuuri kahel korrusel. Alumisel korrusel on muuseumi pood, näituse- ja fondiruumid ning olmekamber, üleval avar saal püsiekspositsiooni tarvis ja fondiruumid.
Alumise korruse näitusesaalis avati Avo Seidelbergi fotonäitus “Roheline maakond”, ülemises saalis aga viitteist puud tutvustav näitus “Puudest algab mets”. Moekalt tekstiilil esitatud ekspositsiooni on kujundanud Helle Väärsi. Tulevikus on plaanis praegune näitus asendada püsiekspositsiooniga.

AVAAKORD KUNDAS
“Eile väärtusetud puuliigid on tõusmas täna hinda. Kui eelnenud aastatel peeti haaba väheväärtuslikuks ja suurem osa sellest müüdi plaaditehastele või küttepuiduks, siis suurinvesteering Kundas on tõstnud haava uude väärtusklassi. Sama võib ees oodata ka lepapuud, kui võidukäiku teevad väikesed elektri- ja soojatootmisjaamad ning niinimetatud puidubensiin,“ lausus metsanädala avamisel 8. mail Kundas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Samas anti metsapealinna tiitel eelmise aasta tiitlikandjalt Kilingi-Nõmmelt tänavusele – Kunda linnale. Vabariigi president koos keskkonnaminister Villu Reiljani ja kaaskonnaga istutasid kesklinna haljasalale nulupuu.
Seejärel siirduti üheskoos Kunda linna klubisse. Saal kippus osavõtjatele kitsaks jääma – paljud huvilised kuulasid ettekandeid püstijalu. Peale keskkonnaminister Villu Reiljani ja Kunda heakorranõuniku esinemisi sai sõna Kunda tselluloositehase juht Margus Kohava. Ta valgustas kuulajatele haavapuidu varude olukorda Läänemere regioonis, tutvustas Kunda uue tehase tehnoloogia eripära ja võrdles seda teiste haavapuitu kasutavate tehastega maailmas ning Euroopas. Jagati ka preemiaid. Eesti metsaseltsilt sai elutöö preemia ühes 50 000 krooniga kauaaegne metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder. Eesti erametsaliit andis elutöö diplomi Are Metsmale ja erametsa sõbra diplomi tõhusa toetuse eest viimasel aastal Andres Talijärvele. Järgnes huvirühmade diskussioon aktuaalsetel teemadel, mida juhtis Indrek Tarand.
Pärast Kunda muusikakooli õpilaste kontserti käidi pärastlõunal ekskursioonidel. Suurimat huvi tunti muidugi uhiuue Kunda tselluloositehase vastu (Kunda tselluloositehase juhiga on siinses ajakirjanumbris omaette intervjuu). Metsanädala alguspäeva lõpetuseks tehti istutustöid Kunda endisel prügimäel; pakuti ka talgusuppi.

NÄDALA JOOKSUL HULK ÜRITUSI PEALINNAS JA MAAKONDADES
Tallinnas näidati kinos Sõprus 11.–14. mail metsateemalisi filme. Saal oli tõttöelda tühjavõitu, ehkki näiteks Soome film “ Parvepoisi suvi” oli tõeliselt hea. 11. mai hilisõhtul oli Raekoja platsil muusika- ja tantsuetendus, kus esinesid sellised tuntud muusikud ja lauljad nagu Villu Veski, Rein Rannap ja Sofia Rubina. Pimeduse tihenedes kogunes väljakule õige suur vaatajate hulk. Kui paljud neist olid aga juhuslikud öises linnas jalutajad ja kui paljud tulid teadlikult jälgima metsanädala järjekordset üritust, pole teada. Nädala jooksul peeti metsateemalisi rahvaüritusi ka vabaõhumuuseumis, loodusmuuseumis ja loomaaias.
Maakondades oli igal metsanduse huvirühmal välja pakkuda hulk eriilmelisi üritusi. Metsatööstuse poolelt korraldati puidutööstusettevõtetes lahtiste uste päevi, RMK kutsus vabatahtlikke metsaistutustöödele ja loodusradadele, erametsaomanikud said aga Jõgeva-, Tartu- ja Hiiumaal käia teabepäevadel. Kooliõpilastele olid mõeldud oma üritused. Neist olulisemad olid RMK metsaviktoriin, mille võitjad kuulutati välja 11. mail, ja erametsaliidu korraldatud metsateemaliste joonistuste võistlus, mille parimatele anti aukirjad metsanädala lõpus.

LÕPPAKORD TARTUS – VISIOONIKONVERENTS
Kuigi metsanädala üritusi jagus kuni pühapäevani, oli nädala teise poole sisult kaalukaim sündmus ilmselt 12. mail Tartu ülikooli raamatukogus peetud visioonikonverents “Mets muutub ja muudab”. Ettekandjad püüdsid hinnata, kuidas muutub mets ja metsandus lähitulevikus ja mida see muudab metsasektoris tervikuna.
Konverentsi avasõnad lausus keskkonnaminister Villu Reiljan. Ta rääkis metsanduse praegustest arengusuundadest nii metsakasvatuses, -kasutuses kui ka puidutööstuses. Praegusele ajale on iseloomulik ebaseaduslike raiete vähenemine, suurenenud toetused erametsandusele ja riigimetsa majandaja stabiilne areng. Tulevikuvõimalustena nägi minister bioenergeetika arengut, keskkonnaväärtuste turu teket ja erametsaomanike laienevat koostööd. Tulevikuohtudena kummitab elanikkonna vananemine ja vähenemine, mis toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu nappuse. Tootmine liigub lähemale tarbijale ja vabale tööjõule (näiteks Hiinasse), mis tähendab, et uusi investeeringuid Eestisse ei tule. Erametsaomanikud loobuvad üha enam aktiivsest metsa majandamisest ja sellega halveneb kohaliku toorme kättesaadavus veelgi.
Joensuu ülikooli professor Anssi Niskanen alustas oma sõnavõttu Eesti ja Soome metsanduse praeguse seisu võrdlemisega. Kui Eesti ekspordib ligi veerandi oma puidust, siis Soomes on ümarpuidu eksport peaaegu tundmatu. Samas hõlmab puidu import üle 20% Soome toormevajadusest. Edasi tutvustas ta Soome tuleviku-uuringute seisu. Selle järgi on kasvu oodata vineeri- ja energeetikatööstuses. Samas on saetööstusel ees rasked ajad. Looduskaitse valdkonnas on rakendamisel uued halduspõhimõtted. Väga oluline on muuta metsamajandamissoovitused paindlikumaks.
Järgnevalt sai sõna üks Eesti tuntum visionäär Linnar Viik. Ta rääkis innovatsioonist metsanduses. Metsameestena oleme harjunud kilbina kasutama loosungit, et metsamajandus on pikkade traditsioonide ja pika tootmisperioodiga protsess, kus kiired muutused peavad olema välistatud. Viik väitis, et pole olemas traditsioonilisi majandusharusid. Küll aga on olemas traditsiooniline mõtlemine, millega tavapäraselt kaasnev eksimishirm tekitab ülejuhtimise ja see tapab igasuguse innovatsiooni. Ettekandja üleskutse oli: teha metsandusest Eesti innovatiivseim sektor, hakata mõtlema raamideta ja vältida keskpärasust!
RMK arendusdirektori Andres Onemari ettekanne rõhutas metsaklastri ühise innovatsioonipoliitika vajalikkust. Seda eriti nüüd, kus Eestis on möödas kiirete muutuste aeg. Üha enam tuleb ühiselt panustada koostöövõrgustike arendamisse ja sektori maine parandamisse. Koolitusplaanide koostamise lähtepunkt peaks olema innovatsioon.
Geograafiateadlane Rein Ahas küsis, missugune on hea või halb metsandus ja tõi välja metsakasutuse praegused konfliktikohad: lageraied, metsakuivendus ja võõrliigid. Tegelikult oleneb kõik ühiskonna väärtustest ja hoiakutest. Ja kuigi kogukonnad, kes elavad metsas, on tugevad, tahame me ometi metsast välja. Ahase arvates on Eestil valida kolm suunda: 1) läänemaailma tee – elada linnas ja tahta metsa näha metsikuna; 2) Aasia tiigri (Hiina) tee – areneda kiiresti elukeskkonna ja inimeste arvelt; 3) Venemaa tee – elada metsa ülestöötamisest ja toormest.
Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor Andres Talijärv rääkis planeerimise keerukusest. Praegune olukord on teada, tulevikku on aga raske ette näha. Metsatööstuse areng on olenenud eelkõige ettevõtjatest – riigi panus on olnud üsna tagasihoidlik, et mitte öelda pidurdav. Eesti metsatööstuse vedur on saetööstus – tema käekäik mõjutab kogu sektori arengut. Ja nüüdne investeeringute keskkond on siin ebasoodne. Kui suudaksime praegu välja mõelda, mis väärtused on hinnas kümne aasta pärast, siis oleksime kindlad võitjad.
Lõpetuseks: loodetavasti muutis tänavune metsanädal, mille deviis oli “Mets muutub ja muudab”, kuigivõrd ka meie metsanädalate traditsiooni. Ühes asjas kindlasti: tavapärase aprillikuu asemel korraldati metsanädal maikuus. Paljud metsamehed küllap nurisesid, et töörohkel ajal pole aega metsanädalast nagu kord ja kohus osa saada. Aga rohketest looduses peetud üritustest osavõtjad küllap rõõmustasid, sest ilm oli palju mahedam ja sobivam kui aprillis. Midagi meie muutuvast metsandusest sai ehk üldsusele ja metsameestele endile siiski selgemaks ja muutis üht-teist ka suhtumises metsasse.