2/2006



artiklid
Kunda tselluloositehas hakkas tle

See tehas neb eemalt vlja lausa kubistlikult korraprane. Lhenedes ei ole hus ldse tunda teravat lhna, mis on tuttav Kehra tselluloositehasest. Siseruumid on piinlikult puhtad. Alates tnavu mrtsist on Eesti soodsaim puiduettevte hakanud andma toodangut.

Kunda tselluloositehas on Eesti metsandusringkondadele jutuainet pakkunud juba aastaid. Millised daatumid on olnud tehase asutamisloos olulised?
Tehase rajamise idee tekkis ettevtte omanikul Norrast Roar Paulsrudil 1999. aastal. Aastal 2000 registreeriti firma AS Estonian Cell. Oli erinevaid plaane rajada tehas Trile, Kehrasse, Paldiskisse, kuid need plaanid lkati eri phjustel krvale. Kunda linnavalitsus suhtus tehase ehitusse vga soosivalt ja nii algatati detailplaneering Kunda klje all asuval Liiva maaksusel. 2003. aasta lpul liitusid projektiga Heinzel Holding ja EBRD. Ehitus algas septembris 2004. Esimene toodang anti tnavu mrtsi lpus ja ametlik avamine tuleb selle aasta septembri esimesel poolel.

Kas tehase ametliku avamise thtaega on mjutanud tnavu 25. mrtsil juhtunud nnetus puidumassihoidlaga? Testi, l vastu 25. mrtsi juhtus ettenhtamatu pardus. Purunes 1500 kuupmeetri suurune puidumassimahuti, mis vigastas kukkudes ka vvelhappemahutit. Sealt voolas hapet vlja. nneks ji kogu hape pidama mbritsevasse turvabasseini, kus see operatiivselt neutraliseeriti ja krvaldati. Tehase ametliku avamise thtaeg ei ole nnetusest hoolimata edasi lkkunud. Tehas on peatvtja vastutusel plaanide jrgi kuni 24. septembrini 2006. Kui peatvtja on edukas, siis vib ta tehase omanikele ka varem le anda, hilisemal leandmisel kaasnevad juba sanktsioonid. Seda ei maksa segi ajada tootmise algusega. Kneleme tehase rahvusvahelisest taustast: kes on omanikud, mida toodate ja kellele mte? Tehase omanikud on Norra firma Larvik Cell, Austria Heinzel Holding GmbH ja EBRD. Esialgsest toodangust planeerime ma 8090% Euroopasse ja 1020% Aasia maadesse. Hiljem, kui kvaliteedinitajad on stabiliseerunud, vhendame Aasia osakaalu. Eestis kahjuks meie tootel rakendust ei ole. Meie toodangut kasutatakse trki-, kirjutus-, majapidamispaberi ja kartongi valmistamisel, et parandada paberi kvaliteediomadusi. Osa valmistootest vib muidugi ka ringiga Eestisse tagasi juda. See tehas on ks suuremaid viimasel ajal Eestisse rajatud tstusettevtteid. Kas see on suurim puidutstusettevte Eestis? Minu andmetel on seni suurim sjajrgne investeering Eesti tstusesse Galvexi tehas Muugal. Oleme praegu testi suurim puidutstusettevte investeeringu suuruse jrgi. Tehas lheb maksma ligi 2,4 miljardit krooni. Kibe ja ttajate arvu poolest jme alla ka mitmetele Eesti puidutstustele. Kui aga vrrelda Kunda tselluloositehast teiste tselluloositehastega Euroopas, siis tavapraselt nii vikseid tselluloositehaseid ei ehitata. Et tselluloositehas saavutab oma efektiivsuse toodetud tonnide pealt, siis peaks ndisaegse mehaanilise tselluloositehase toodangumaht olema 200 000300 000 tonni aastas, keemilise tselluloositehase tootmisvimsus 600 000 tonni ja enam aastas. Tisvimsusel ttav Kunda tehas toodab aga aastas 140 000 tonni haavapuidumassi. Mil moel vib pika aja jooksul suures mahus haavapuidu hankimine mjutada Eesti metsi ja metsakasvatust? Tehas kasutaks tisvimsuse puhul 380 000 m3 haava paberipuitu. See hlmab umbes 50% Eestis raiutavast haavapuidust. Samas on meil palju konkurente: vlimaiseid tselluloosikontserne ja ka kodumaine puidutstus. Need on nii saeveskid kui ka puitlaastplaatide tehased. Oleme planeerinud pingete maandamiseks hankida osa toormest tulevikus Venemaa lhialadelt, vajaduse korral ka Ltist. Ei ole vlistatud tehase vimsuse suurendamine tulevikus, kuid selle eelduseks on tehase edukas kivitamine ja edukas majandamine ning vetud keskkonnakohustuste titmine. Tehas peaks metsakasvatajatele mjuma positiivselt, sest haavapuitu hakatakse senisest enam vrtustama. Vib-olla hoogustab see hbriidhaava kasvatamist, mida on Eestis parajasti alustatud. Milline on tehase mju Kunda mbruse ja ehk ka Eesti sotsiaalsfrile? Tehas annab otseselt td 78 inimesele. Teenuste osutamise, hankimise ja logistikaga, niteks haavapuidu veoga, on seotud tunduvalt rohkem inimesi ja ettevtteid. Hinnanguliselt saab sel viisil kaudselt td ehk kokku veel ligi pool tuhat inimest. Kunda linna mainet on tehas kindlasti parandanud. Tore on sellega seoses tdeda, et aastakmneid tolmuse tsemendilinnana tuntud Kunda kuulutati seetttu tnavu metsapealinnaks. Kinnisvara hinnad on linnas tusnud mitmeid kordi, ehitatud on uus kauplus jne. Kogu linna infrastruktuur on saanud positiivse tuke. Palju on kneldud tehase keskkonnamjudest. Kuidas on lood hu, vee ja mulla saastamisega vi teisiti eldes selle vltimisega? Tehase projekteerimisel on kasutatud parimat saadaolevat tehnoloogiat ning lhtutud vga karmist keskkonna kompleksloast. Oleme omataoliste tehaste hulgas vga keskkonnahoidlik. Seda suudame kige paremini testada siis, kui esimene aasta on mdas ja oleme suutnud kinni pidada saastenormidest ning ttanud vlja heitmete koguse edasise vhendamise kava. Tehase tootmistehnoloogias ei kasutata agressiivseid vvlihendeid puidu kiududeks lagundamisel. Samuti pleegitatakse haavapuitmassi vajaliku valgesuseni pehmetes tingimustes, kasutades pleegitusreagendina vaid vesinikperoksiidi, mitte kloorihendeid. Jtmeid tekib aastas ligi 21 000 tonni. Sellest peamise osa hlmab 17 000 tonni puukoort, mis on nutud bioktus suuremates katlamajades. Enamikku sellest on vimalik kohapeal kasutada, niteks pletada. Tehase reovesi lbib puhasti, mille tulemusena tekib seal 1020 tonni jkmuda pevas. Seda saab prast kuivatamist kasutada bioktusena vi kasvupinnase tootmiseks, kompostides seda koos puukoore vi turbaga. Puhastatud vesi juhitakse rannikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusele sgavale merre. Selge on see, et kski tstus ei saa toimida ilma keskkonda mjutamata, kuid me ei koorma seda agressiivsete kemikaalidega. Tselluloositstusele spetsiifilist lhna, nagu seda vib tunda Kehras, Kunda haavapuitmassitehas mbruskonda ei levita. Rohelised nevad ohtu vanade haabade kadumises meie metsades, liigilises vaesumises. Eriti tuntakse muret lendorava pesitsuspaikade prast. Kas sellele on meldud? Estonian Cellil ei ole metsamaid ega tehta ka raietid. Vanade haavikute silitamine ja kaitsmine on metsaomaniku ja keskkonnakaitsjate lesanne. Muidugi on ka meie soov, et lendoravad Eestis siliksid ja saaksid rahus pesitseda. Kuid me ei ne Estonian Celli seda ohustamas. Vanad jmedad ja nsad haavatved, mis sobivad lendorava pesitsuspaikadeks, ei klba meie tooraineks. Sellist puitu me lihtsalt ei vta vastu.



Ajakirja Eesti Mets ksimustele vastanud tehase juht Margus Kohava

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet