Metsanduse huvirühmad kogunesid 1. märtsil ümarlauda, et pidada aru Eesti metsade majandamise ja hoiu üle ning otsida tasakaalu metsa eri väärtuste vahel. Ümarlaual osales esindajaid 22 organisatsioonist: keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, keskkonnateabe keskus, Eesti erametsaliit, RMK, Tallinna ülikool, Eesti maaülikool, riigikontroll, Eesti metsa- ja puidutööstuse liit, ühendus Päästkem Eesti Metsad, MTÜ Roheline Kogukond, ühendus Eesti Metsade Eest ja Eesti metsaselts.
Osalenud organisatsioonide esindajad esitasid oma seisukohad uue metsanduse arengukava kohta. Teatavasti kinnitas riigikogu 15. veebruaril 49 vastu- ja 6 poolthäälega metsanduse arengukava aastani 2020. Oponendid, riigikontrolli töötajad ja osa erakonna Eestimaa Rohelised liikmeid, teatasid aga riigikogu istungil, et ei pea kavas sisalduvaid arve usaldusväärseiks.
Ümarlaual otsustati lähtuda ühisest seisukohast, et metsal on mitmekülgsed väärtused: majanduslikud, ökoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised. Metsateadlaste, keskkonnaministeeriumi, RMK ja metsatööstuse esindajate arvates on neid erisuguseid väärtusi suudetud üsna hästi silmas pidada ja ka uus metsanduse arengukava on õnnestunud. Riigikontrolli ja roheliste organisatsioonide hinnangul on metsa ökoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi alahinnatud ning metsanduse arengukavas pakutud suurenevad raiemahud pole piisavalt põhjendatud. Arutelu ajendas laiema mõttevahetuse ning tõi esile selle sõlmküsimused. Leiti, et selliseid ümarlauanõupidamisi võiks tänavu veel korraldada.