2/2011

artiklid
Metsa uuendamise keerdkäigud Järvamaal

Metsaomandeid on Järvamaal ligikaudu 3950. Uue metsapõlve rajamine pole seal lihtne, nagu mujalgi Eesti erametsades.

Milline on metsa seisund üldiselt?
Tartus peetud visioonikonverentsilt jäid kõlama professor Hardi Tulluse sõnad: „metsa ei saa konserveerida”. See tähendab, et metsa vanust arvestades tuleb täiskasvanud tulundusmets võtta puiduna kasutusele ning tema asemele istutada uus. Mets on taastuv ja taastatav loodusvara, tänu metsale saame veest, päikesest ja mullast säästlikult meile eluks vajalikku puitu ja sellest omakorda soojust.

Metsapäevi on Eestis peetud juba 1928. aastast alates. Esimene metsanädal korraldati 1930. aastal, pärast taasiseseisvumist oli metsanädal taas 1993. aastal. Metsanädala avaüritust on ühel korral peetud ka Järvamaal Paides 1994. aastal. Metsanädala raames on käidud istutustalgutel, enamasti riigimetsas, ent viimastel aastatel ka erametsades, kus metsaühistud on võtnud tööde korralduse oma hooleks. Metsaistutustalgud panevad eestimaalased rohelise elukeskkonna nimel ühiselt tegutsema.
Eesti on metsa pindala poolest elaniku kohta Rootsi, Soome ja Sloveenia järel neljas riik Euroopas. Metsaga on kaetud üle poole Eesti maismaast. Selles väites on palju kaheldud ning räägitud võsastunud niitudest ja heinamaadest. Tuleb rõhutada, et „mets” tähendab metsanduses kindlat mõistet, mis on piiritletud metsaseaduses: metsamaa on maa, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Just nimelt puuvõrade liituse nõude tõttu ei saa põõsastikke arvata metsamaa hulka. Selle eest, et metsade pind ei väheneks, kannavad hoolt ka erametsaomanikud. Metsaomandeid on Järvamaal kokku ligikaudu 3950.

Kuidas ja millega uuendada?
Metsataimede istutus on Järvamaa raiesmikel tihti ainus viis saada kasvama uus sobiva peapuuliigiga metsapõlv. Põhjuseks on viljakas, suure rohukasvuga metsamaa osakaal, kus metsaomanik soovib tulevikus näha kuusikut. Külvist ei ole sellistel aladel kasu, sest rohttaimestik ei lase seemnetel puukesteks kasvada. Männi külviks sellised alad ei sobi, kuusk on aga aeglase kasvuga ja istutusmaterjali pealt kokku hoitud raha tuleb kulutada pikaajalisele hooldusele. Kui vana kuusik on olnud juurepessust kahjustatuna väga haige, mida Järvamaa viljakatel kasvukohtadel asuvates kuusikutes tihti ette tuleb, tuleks mõelda puuliikide vahetamisele ja valida uueks peapuuliigiks hoopis kask või mõni muu selles kasvukohatüübis taasmetsastamiseks lubatud lehtpuuliik.
Istutuseks tuleb kasutada tugevaid ja kvaliteetseid taimi. Muidugi saab taimi koguda oma metsast või kokkuleppel maaomanikuga elektriliinide alt või sihtidelt, kuid looduslikult tekkinud taimed jäävad tihti kauemaks ajaks kiratsema, kui neid ei saa kätte suure mullapalliga, ning taas pikeneb hooldusele kuluv aeg. Selliste taimede kasv võib seiskuda isegi neljaks kuni viieks aastaks, kuni juurestik tüveosale järele areneb. Puukoolides kasvatatavatest metsapuutaimedest saab valiku teha suletud juurekavaga taime ehk potitaime ja paljasjuurse taime vahel. Järgida tuleb istutuse juhtmõtet: taim peab nii tugevasti mulda saama, et ta ladva otsast sikutades välja ei tule. Siis võime olla kindlad, et juurte ümber ei ole jäänud vaba ruumi.

Potitaimi saab kiiremini istutada, aga nad vajavad järjepidevamat hooldust
Potitaimed kasvatatakse turbaseguses mullas ning kui taim ei ole kõvasti kinni surutud, kuivab turvas kokku ja juured ei saa edasi areneda. Kui potitaimi hoitakse istutusootel, ongi kõige olulisem tagada, et juurepall läbi ei kuivaks. Selleks tuleb neid hoida päikese ja tuuletõmbuse eest, ka taimi metsa transportides.
Taimekasvatajate kinnitusel on niiskus sobiv, kui mullapalli pigistades eraldub vesi ainult tilkhaaval. Liigne kastmine viib toitained mullapallist välja ja taim jääb pikemaajalise säilitamise korral nälga. Sama võib juhtuda, kui istutusootel taimed vihmaperioodil lageda taeva all oma järge ootavad. Väga pika vihmaperioodi jooksul tekib vajadus taimi hoiukohas toitainetega aidata, kuid tavalised väetised metsapuutaimedele hästi ei sobi, sest okkad on väetise suhtes tundlikud. Metsas ei ole väetisi üldse lubatud kasutada. Milliseid metsapuutaimi istutuseks valida, oleneb rohukasvust ja metsaomaniku hoolsusest ning võimalustest.
Potitaime saab lihtsalt ja kiiresti istutada, kui kasutada spetsiaalseid istutusvahendeid. Harrastusmetsaomanik suudab isutustoruga mulda panna umbes 500–600 taime, professionaal isegi üle 1000 taime päevas. Samas vajab potitaim, millel kuuse korral üldjuhul vanust kaks aastat, paremat ja järjepidevamat hooldamist. Järvamaa viljakates kasvukohtades isegi kuni kaks korda suve jooksul, sest muidu kipuvad taimed niiskes ja soojas keskkonnas hallitama minema. Sügisel tuleb üle vaadata, et taimele ei vajuks peale ümbritsev rohttaimestik, mis tüve ligi maad painutab.
Paljasjuursed taimed on jämedama tüvega: nende vanus on üldjuhul neli aastat. Nende istutamine võtab kauem aega ja on raskem, sest juured on suuremad ja taimi mahub ämbrisse vähem, kuid nad on vastupidavamad ja taluvad ka varju paremini. Väide, nagu sööksid kitsed parema meelega potitaimi, ei pruugi tegelikkusele vastata. Enamasti maiustavad nad kevadise rohtse juurdekasvuga. Et potitaimel algab kasv tänu mullapallile samal aastal täie hooga, siis võibki see nii tunduda. Ka on potitaim noorem ja tüveosa ei ole veel nii tugevasti puitunud. Paljasjuursetel ei ole kasv esimesel aastal nii hoogne, sest kõigepealt peavad nad juurduma, kuid järgmisel aastal on nad kasvuhoos. Kitsed kahjustavad siiski mõlemaid.

Uue metsapõlvkonna edendamiseks sobib mõnikord eemaldada võsa, mõnikord karjatada lambaid
Tegelikult on istutus metsa taastamisel üks kergemaid töid. Lihtne on istutada raiesmikule, kus maapind on korralikult ette valmistatud ja alusmetsast puhastatud. Möödunud talve raiesmikud tuleb sel eesmärgil hoolikalt üle vaadata. Sügava lume tõttu võivad kännud olla üsna kõrged ja visuaalne pilt tekitada vastuolulisi tundeid. Kuigi seadusaktidega ei ole lubatud kännu kõrgusi kindlaks määratud, peab raiesmikul olema võimalik maapinda ette valmistada ja istutust ning hilisemat hooldust teha, kui kasvukoha tingimused nõuavad uuendamist. Tänavuse talve suur probleem oli ka maha võtmata alusmets raiesmikel, mida talvel oli raske teha. Ei ole õiglane süüdistada metsa ülestöötajaid, kuna lumeolud olid erakordselt rasked, kuid nüüd tuleb kasvamajäänud võsa siiski maha lõigata ja vaalu tõsta, sest muidu ei ole uut metsa võimalik kasvama panna ega hooldada. Kevadist ülevaatust vajavaid raiesmikke võib Järvamaal üsna sageli märgata.
Osa alasid võib jätta ka looduslikule uuenemisele. Olen näinud suurepärast maakodu, kus metsastuval alal karjatati lambaid. Heina kasv oli seega pärsitud, kuid kuuske lambad ei puutunud. Vanad puud andsid isekülvi ning nõnda oli kujunenud ülitihe erivanuseline kuusenoorendik, mis nüüd hädasti harvendamist vajab. Kas lambaid võiks kasutada metsakultuuride hooldamisel või ei suuda inimene neid metsloomade – karu, ilvese, rebase ja hundi eest kaitsta, seda veel ei tea. Kuid talu ümbritseval metsaalal ei saa alahinnata lammaste karjatamise positiivset mõju.

Üraskite vastu aitavad feromoonpüünised
Nii lihtne see siiski ei ole. Eelmainitud hooldus paaril-kolmel aastal tagab küll puude kasvamamineku, kuid paljud muud tegurid võivad metsaomaniku töö ja vaeva ära rikkuda. Tuntumad kahjutekitajad on metskitsed ja metssead, putukatest mitut liiki üraskid ja kärsakad. Mida pehmemad on talved ja mida kuivemad on suved, mida rohkem on tugevaid torme ja tormimurdu- või heidet ning metsaomaniku hooletust, seda parem elu on üraskitel. Meie tuntum üraskiliik on kuuse-kooreürask. Kuusekooreürask paljuneb aastas kaks korda. Esimese põlvkonna lendlus toimub kevadel, kui päevane õhutemperatuur tõuseb 16–18 kraadini. Teise põlvkonna lendlus on juuli teisel poolel.
Alati ei saa siiski üraskite levikus süüdistada metsaomanikku. Teadlased on leidnud, et üraskite levik on tihedasti seotud inimtegevusega. Mõningal juhul on vist õigem öelda tegevusetusega või läbimõtlemata piirangutega. Hooldamata mets või metsa jäetud toores puit on vesi üraskite veskile.
Üraskid saavad head tingimused paljunemiseks ka range piiranguga kaitsealadel, kus metsa majandamine on keelatud, või piirangualadel, kus isegi tugevalt kahjustatud metsa lageraie pole lubatud, ja metsades, millest omanik ei hooli. Nendelt aladelt rännatakse kõrval asuvatesse metsadesse lõpuks laiali, otsima uusi puid, mida asustada.
Üraskite vastu saab palju ise ära teha, paigaldades metsa feromoonpüünised. Suurte kaitsealade kõrval või hooletute naabrite korral ei ole see kerge. Tõrjeks võiks paigaldada kaks-kolm lihtsat üraski pilupüünist hektari kohta. Püüniste vahekaugus üksteisest võiks olla 20–30 meetrit. Pilupüünisesse asetatava tõhusa feromoonipaki mõju kestab ligikaudu 10 nädalat.
Suvel, kui on karta uut üraskirüüstet (see on aeg, kui noored üraskid lendu lähevad), pannakse püünise keskele uus feromoonipakk. Vähemalt iga 14, veel parem iga 7 päeva järel tuleb püüniseid kontrollida ning puhastada, vabastades kasulikud püütud putukad ja surmates kooreüraskid. Hooldamata püünistes hakkavad püütud putukad lagunema ning peletavad sellega teised eemale. Järvamaal on aktiivsed feromoonpüüniste kasutajad metsaühistu Minu Mets liikmed, kes saavad püüniseid laenutada tasuta kasutamiseks.

Tõsist kahju võivad puuhakatistele teha sõralised ja mitut liiki hiired
Ulukikahjustuste ärahoidmiseks tehtavad investeeringud on maakonniti erinevad. Järvamaal on metsaomanikud sel otstarbel teinud suuremaid investeeringuid Imavere, Albu, Türi ja Väätsa vallas. Metssea- ja kitsekahjustuste vältimiseks on rajatud võrkaedu ning pritsitud noori taimi verepreparaadiga Plantskyd. Veidi vähem kasutatud moodus on puude määrimine Cervacoliga.
Cervacol on pasta, mille tõrjetoime põhineb sinakal värvusel, loomale ebameeldival maitsel ja karedusel. Kitse hoiab see eemal, kuid sigade rüüsteid raiesmikele see ära ei hoia. Vanemaid puid armastavad nad kasutada enda sügamiseks. Tavaliselt valivad sead ühe kindla puu ja tervet metsaosa nad sellega ei kahjusta. Küll aga tuhnib siga endale suupärast otsides üles noored taimed, põhjustades nende kuivamise.
Paraku ei ole sellega veel metsaomaniku mured lõppenud. Metsakultuuri kahjustavad ka paljud pisinärilised. Kõige enam teevad kahju hiired, närides lume all paljaks puukeste juurekaela ja tüve alumise osa kuni oksteni. Sellised puud ei kuiva kohe ja kevadel ei pruugi kahjustust märgatagi. Alles kesksuveks lähevad kuusel okkad kollaseks ja taim hukkub.
Kuni nelja meetri kõrgusi noori puid kahjustavad leethiired, kes meeleldi ronivad puudel, toitudes lehtedest ja pungadest, aga neile meeldib ka männi mulluseid võrseid koorida. See tekitab mitmeladvalisust, puude kasvukiirus väheneb. Hiirtega on raske metsas võidelda, kasutada saab küll tüvekaitsmeid ja -torusid, kuid teatud kasvukohtades, kus on palju sipelgaid, võivad tüvekaitsmetesse tekkida sipelgapesad ja taimed hukkuvad.

Mullune talv tõi üsna rohkesti lumekahjustusi
Kuigi tavalistel talvedel on lumi olnud noortele taimedele isegi kaitseks, ei saa seda öelda möödunud talve lumeolude kohta. Sel kevadel on väga paljud Järvamaa metsaomanikud teatanud metsakultuuride kahjustusest rohke lume tõttu.
Lumi on vajutanud noored kuused ja kased viltu. Ei ole erilist vahet, kas tegemist on sügisel hooldatud või hooldamata metsakultuuriga. Hooldamata metsakultuurid on siiski pisut enam kahjustatud. Lumi on kuusel rebestanud oksad tüve küljest lahti, hulganisti taimi on lume raskuse all vajunud vastu maad või sootuks murdunud. Kahju on saanud isegi kuue- kuni kümneaastased metsakultuurid, kahjustatud on kuni paari meetriseid kuuski ja mände ning veidi vähem kaske.
Märkimisväärseid kahjustusi leidub mullu rajatud metsakultuurides. Varasematel aastatel ei ole sellist olukorda nii massiliselt ette tulnud, seetõttu võib soovitusi anda vaid oletuste järgi, mitte praktikale tuginedes. Kuusel on okste rebenemisest tekkinud haavad soodus koht nakatuda juurepessu eostega. Lume raskuse all looka vajunud kuused, mille tüvi on deformeerunud, ise enam tõenäoliselt püsti ei tõuse. Kui rohukasv hoogustub, jäävad nad varju ja hukkuvad.
Väiksematel aladel võiks kultuurid läbi käia ja lamandunud puukesed püsti aidata. Kindlasti tuleb seejuures olla ettevaatlik, et mitu kuud lumeraskuse all kooldunud tüve päris ära ei murra. Eelistatult võiks taime seada mõne muu vitsa najale. Toestuseks võib panna ka tokke või roikaid, kuid suurte pindade korral ei ole see võimalik. Selliselt toestatud puud asuvad oma tüve struktuuri taastama, kasuks võib tulla, kui neile tuule eest varju pakkuvat võsa esialgu maha ei lõigata.
Murdunud tüvede korral on aga olukord palju halvem. Kui allpool murdekohta on veel oksi, võiks taskus olla oksakäärid, millega murdunud osa ära lõigata, lootes, et allesjäänud oks areneb uueks ladvaks. Hästi aitab lõikamine ka siis, kui kits on latva kärpinud. Ilmselt armistub lõikehaav paremini kui näritud latv. Lõikamiseks võiks valida suve teise poole, augusti lõpu või isegi septembri alguse. Taimed, mis on vaid veidi kaldu, peaksid ise hakkama saama ja päikese poole püüeldes end sirgu ajama. Tõenäoliselt tuleb metsaomanikel soovitud koosseisuga puistu saamiseks kahjustatud metsakultuure palju täiendada ja mõnel pool sootuks uuesti rajada.
Praegu on vara järeldusi teha, kuid tundub, et möödunud lumerohke ja karm talv on erametsade seisundit tunduvalt halvendanud. Kohati pole veel suudetud tormi tagajärgi siluda, ei ole lihtne leida kevadeks kvaliteetset istutusmaterjali ega inimesi, kes metsateenuseid pakuksid. Paljuski tuleb uuesti otsast alata, nagu Vargamäe Andres, kes ei suutnud ega tahtnud endale tunnistada seda loomulikku tõika, et loodus on inimesest üüratult võimsam. Lõpetangi Anton Hansen Tammsaare tsitaadiga, mis rõhutab sedasama vaevanägemise vajadust, enne kui rohke tööga midagi saavutad: „Niipea, kui puudutad käega maamulda, avanevad arvamatud võimalused, ainult tööd, tööd – muidu ei sünni midagi” („Tõde ja õigus” I, lk. 242; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1969).



Ülle Läll, erametsaliidu tugiisik Järva maakonnas

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: