3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Riivamisi Trgis: turismihobuks saduldatud loodusimed

Hea lugeja, kes Sa tahaksid teada saada, kas Trgi nis mulle kpse vi ebakpse euroliidumaana, vi ksida, kas Trgi muslimit tuleks ehk karta Sulle jtan ma vastamata nii selles loos kui ka siis, kui tnaval mu kuuenpi keerama satud.

Toomas Jriado
Ksi trklaselt Trgis vi Kprosel ja siis ka niteks Rootsis vi Saksamaal: Kes on trklane? Ja kuula, mis ta Sulle vastab. Vaata trklast Izmiris ja vaata trklast Anatoolias ja Sa saad aru, kui suur on erinevus.
Viksin tsiteerida lausungit, mille tles meie kogenud ja tark reisijuht Ott Sandrak: Izmiris polegi ehk nii raske mista, et nad on NATO-s ja Euroopa Liitu tahavad! Aga minge Kurdimaale ja teie arusaamine muutub kardinaalselt! Nii et lepi, hea lugeja, tna parem loodusejutuga!

Trgi on teadagi tohutu suur pinda le 783 000 ruutkilomeetri ehk sama palju kui 17 Eestit. Niiviisi vid seal mne pevaga kll hirmuratava hulga kilomeetreid lbi kimada, aga kui prast marsruudi kaar dile joonistad, saad aru, et kaetud on vaid kasin tkike. Knelemata sellest, et mida rohkem kimad, seda vhem jb tegelikku vaatamisaega.
Mingi pilt vaimusilma ja mekk suhu siiski jb ja selles on palju mletamisvrset. Sestap nib lausa ebaiglane, et sellel omaprase ja vormirohke loodusega ning likirju ajalooga maal on vaid heksa paika, mida on siiani peetud vriliseks tiendama kokku 830-objektilist UNESCO maailmaprandi nimistut. Meil jutus jtkub ruumi kahele neile, mille thelepanuvrsus tuleneb loodusest.

Jtisest puuvillaloss
Pamukkalele lhenete te sna kindlasti lbi Denizli, Trgi mastaabis vikese, meie jaoks aga soliidselt kopsaka kolmesajatuhandelise elanikkonnaga agrotstuslinna. Linn lsutab otsekui mgedest moodustatud kausis. Ja selle kausi phjaservas hakkab juba eemalt silma suur valge laik. Ju see mingi lubjakivikarjr on, arvab mitteteadja phjamaalane. Lubjakivi? Jah, see on peaaegu ige. Tpsem nimi on travertiin ehk allikalubi, ka nrglubi.
Keemiliselt ikka seesama kaltsiumkarbonaat, nagu ka kriit vi marmor; lihtsalt mineraalide struktuurid on erinevad. Aga karjr kindlasti mitte.
See on Pamukkale, ks paljudest Trgi loodusimedest. Kllap on igus neil, kes nimetavad Trgit leni inimtekkelise kokatastroofi piirkonnaks: leharitud ja lekarjatatud. Nagu ka naabermaa Kreeka. Ja ometi leiab sellest inimke halastamatust tunda saanud loodusest mlemal pool Egeuse merd silmapaistvalt palju paiku, mis hku ahmima panevad. Pamukkale thendavat trgi keeles puuvillaloss. Kui me setetest laudsiledaks muutunud jeorust kuni 160 meetrini krguvat, kahe ja poole kilomeetri pikkust valget kolossi mnesaja meetri kauguselt pildistame, ksin kaaslaseilt, et noh, kas on siis nagu puuvillaloss? Muidugi on see phjamaalase jaoks jaburalt vras vrdlus, paljukest puuvilla siis nii meviisi nhtud on?! Sestap arvab mni, et on kui jmgi. Vi hiiglase jtiseports. Vi valgest juustusordist murtud pirakas tkk.
Giid Evren osutab menlval diagonaalis paiknevaile mustadele tppidele. Pingviinide paraad, muheleb reisisaatja Ott. Ahjah, need tpid ju liiguvad. Ja muutuvad binokliga vaadates inimesteks. Paar tundi hiljem saame ka ise pingviinideks, keda ehk juba mni teine turismibussitis kaugvaates silmab.

Kuidas vesi lossi ehitas
Kik on iseenesest imelihtne. Menderesi je bassein on tektooniliselt aktiivne piirkond. sna sagedaste maavrinate krval thendab see ka rohkeid kuumaveeallikaid. Pamukkale maapue soe vesi sisaldab rohkesti kaltsiumvesinikkarbonaati. Kui pinnale voolanud vesi ra aurab pike ju aina ktab , sadestub sool kaltsiumkarbonaadina pinnale. Olenevalt asjaoludest on mnda kohta moodustunud midagi merikarbilaadsete vannide taolist, stalagmiitjalad all; teisale otsekui riisiplluterrassid, idamaised ornamendid klgedel; kolmandasse kohta jpurikaid meenutavad stalaktiidid. Muidugi vttis aastatuhandeid, et valmiks praegu nha travertiinmassiiv; tasapisi on see kasvades liikunud edelasse. Kneldakse, et eriti kaunis olevat valge kalju pikeseloojangus, mil vrvub rnroosadesse, ooker- vi purpurtoonidesse.

UNESCO pstab
Pamukkalet Allikaveel on ravitoime; see avastati juba aastatuhandeid tagasi. Ilmselt just sel phjusel kerkis mele ka iidne pha linn Hierapolis, mis hljati prast Seluki trklaste tulekut ja mille viimasel poolsajandil vlja kaevatud varemed on suhteliselt hsti alles psinud.
Kui aga pisikesest unisest Pamukkale Ky klast sai pulbitsev turismikeskus, kus praegu on igas teises majas pansion, ritasid suuremad hotellid phast allikast kasu ligata ja sooja mineraalirohket vett enda tiikidesse juhtida. Tekkis oht, et massiivi terrassidele oluline vee juurdevool jb liiga kasinaks. Sestap on veevargus nd range kontrolli all, nii et ajahambast ja inimmjust puretud kaljuosad saavad taas vajaliku hooga taastuda ning ehk kasvab midagi ka juurde. Oluliselt on piiratud ka inimeste liikumist massiivil ja juhitud see teatud kindlatele radadele. Sellest ka enne silmatud pingviinide paraad.
Kunagi vimalikule seebi ja ampooniga ihupesule ei maksa siin enam melda, knelemata samuti populaarseks peetud jalg- vi koguni mootorrattasidust nlvadel. Reguleeritakse isegi veevoolu ennast: kui soe vesi voolab pidevalt, hakkavad kaljud sammalduma. Sestap on osa liudasid aeg-ajalt kuivad.
Iidne, meie reisijuhi snul aegade algusest samal kohal paiknev vesiravila on aga me lemise nlva soojaveeallikal siiski alles; hsti priske sissepsurahaga muide. Ja enamik kmblejaid nib knelevat vene keelt. Aga suurem ravisuplushimuliste mass hajutatakse lhikonda, sest on ka teisi kuumi allikaid, millest mni, niteks see, mille imevimeid meie proovisime, sisaldab lisaks lubjale ka veel rauda.
Mistlik kasutus- ja klastusrezhiim kehtestati alles prast seda, kui aastal 1988 kanti Hierapolis ja Pamukkale heskoos UNESCO maailmaprandi loendisse.

Hiigelseente ja -porgandite metsas
Kui Pamukkale loodusime on aja jooksul kokku kantud, siis Kapadookia vhemalt sama iseralikud pinnavormid on tekkinud vastupidisel moel: pika ajaga on loodus ht-teist laiali kandnud. Ja omajagu on kaasa aidanud inimked.
Juame sna Trgimaa geograafi lises keskmes asuvale maale htupimeduses: vlja valgustatuna nivad tee servas turritavad koonused iseranis lummutislikena. Nagu polekski te ehk enam koduplaneedil, vaid kusagil mnest fantaasiafi lmist tuttaval taevakehal. Kui knulisi kitsaid teid pidi lpuks Greme vikelinna hotelli Ottoman House (Osmani maja) juurde juame, nivad veidrad pinnasevormid olevat siiski kaugemale hajunud.
Varavalges vlja rutates saan oma eksimusest aru: tegelikult on kikvimaliku kujuga kuhjatisi, torne, seeni, liivakooke nimetage, kuidas soovite, lausa kikjal mberringi. Ja kui juba tnaval seisan, vajub mu suu veel enam ammuli: koonuste vahelt hljuvad ksteise jrel vlja tusva pikese kiirtes stendavad hiigelhupallid. Hiljem kuulen giidilt, et lennata hommikustes huvooludes unikaalse maastiku kohal on siinse kandi ks mvamaid turismiatraktsioone.
Kapadookia pole tnapeval ei riik, maakond ega mingi muu administratiivpiirkond; seeprast kirjeldavad eri allikad tema piire sna erinevalt. Kohanimi tulevat prsiakeelsest snast Katpatuka, mis thendavat ilusate hobuste maad. Siinsed hobused olnud nimelt Rooma ajal krges hinnas. Kunagi kisid siit lbi elavad kaubateed, kunagi leidsid siit varjupaiga varakristlased. Mingil hetkel tundusid paiga kirjeldused eemal elavaile valgenahalistele nii uskumatud, et neid peeti vljameldiseks. Ndne Kapadookia elab turismist.

Kihikoogist voolitud sambad
Kik sai alguse ikka jlle piirkonna seismilisest aktiivsusest. Kas oli see siiani aktiivseks peetav ligi neli kilomeetrit le merepinna krguv Erciyes, 3200-meetrine Hasan vi mni tillem vulkaan vi miks mitte ka jrgepidi vi heskoos kik piirkonna tulemed , igatahes moodustus nende juba miljoneid aastaid tagasi alanud pursetest rohkem kui saja meetri paksune tufi , basaldi, ignimbriidi ja teiste purskekivimite ning tuha kiht, osalt kvem, osalt pehmem.
Hiigelvulkaanide laavast tardunud platood murdsid viksemate tulemgede hilisemad pursked, siis asus skulptoritle jgede ja jrvede vesi, kohati liitus vee-erosiooniga tuule jud. Mnes paigas on tulemuseks vrvikihtidest jrsakutega orud, teisal hiiglaslikke liivalinnu meenutavad laugete nlvadega pinnavormid, kolmandas sambad ja seened. Viimased vahel ka haldjakorstnaiks kutsutud , on kohati teliselt naljakad: enamasti kollakat vi beezhi tooni varred kannavad tumepruuni kbarat. Varre materjal on hoopis hapram ning just tugevam kbar on omamoodi vihmavarjuks, mis mahendab vee edasist hvitusjudu. Aga pikemas ajalises likes on kogu see maastik muidugi endist viisi pidevas muutumises.
Seentes, korstnates ja koonustes vib sageli olla olnud vi on ka praegu mingi inimasustus: lausa elamu vi kirik, hes kohas neme ka seenes paiknevat sandarmipunkti. Oli ju pehmest kivimist kuhjatis nagu loodud selleks, et sinna koopaid nestada. Igal juhul sai elamu niiviisi hoopis lihtsama vaevaga valmis, kui seda kividest les ladudes. Meie majalinnas Gremeski oli nha nii kivisse nestatud majandushooneid kui ka elupaiku ning isegi hotelle.
Eriti oluline oli paik varakristlikele usumeestele, kes leidsid Kapadookias varju muud usku inimeste viha vi ka lihtsalt rvretkede eest. Ent paik sobis eralduda soovijaile ideaalselt ka rahulikumatel perioodidel. Just Kapadookiast on prit Pha Basileios, kellest sai alguse igeusukiriku munklus kogu oma reeglistikuga.
Suurim vanade, 9.12. sajandi apostelliku igeusu kirikute, kabelite ja kloostrite kontsentratsioon on Greme rahvuspargis. Paiguti tundub, et trklased ei peaks teiseusuliste muistsest phapaigast ehk kuigivrd lugu, kui tegemist poleks telise turismimagnetiga. Muu hulgas reedab seda niteks infonappus ja paras segadus nimedes. Siiski saab huviline pargis ringi vaadata ja uurida oma lihtsuses imelisi ennistatud freskosid.

Maa-alused linnad
Ent veelgi omaprasemad paigad on maa-alused linnad; meie kime neist Kaymaklis; teine sama tuntud kunagisest vhemalt poolesajast on Derinkuyu. Neis on maa sisse nestatud mitu-mitu korrust kigi eluks vajalike ruumidega: elutoad, kgid, veinivalmistuskambrid, sanitaarslmed. Isegi kalmistud on seal. Ja muidugi ka suurepraselt talitlev ventilatsioonissteem.
Hdaohu korral nihutati sissepsu ette tohutu kiviplokk, pealegi oli vral labrindis peaaegu vimatu iget teed leida, ja liikuda sai vaid hanereas. Nii suudeti pikka aega rvrndeile vastu seista. Liigset ruumikust maa-alustes linnades kll pole, aga minusugunegi natuke klaustrofoobne inimene saab seal pris rahulikul meelel ringi uidata, suunajaiks punased nooled. Vi kui kki tekib kiire vrske hu ktte judmise soov, siis sinised. Hiljem bussiaknast neme muide Magic Life keti kummalise vliskujuga uut hotelli. Selle sisekujundus olevat inspireeritud just allmaalinnade vhikule tabamatust ruumipaigutusssteemist, mis mnelegi majalisele oma toa leidmise raskeks tegevat.
Kapadookias neb Trgi kohta tavatult palju viinapuid. Moslemi jaoks on vein ju keelatud jook; siin on aga veel alles kreeklaste mju ja veidi ka kreeklasi endid. Siinsed viinapuud on aga iseralikud: vdid maad ligi vi lausa mullaga kaetud, vljas vaid marju kandvad oksad. Phjuseks talvine kllalt karm kliima, mis puud ra rikuks. Oleme ju oma 1200 meetrit le merepinna ja pealegi soojast merest kaugel sisemaal. Aga muld on siin vga viljakas ja vein saab hea.
Vib pris kindlasti uskuda reisiraamatut, mis soovitab Kapadookiat avastada jalgsi. Meie paraku kiirustame jtkama marsruuti, millele niteks ameeriklased kulutavat giid Evreni kinnitusel tpselt kaks korda kauem aega kui meie.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet