3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: Snna Korijrve

Pakime kotte pevaharjal, Snna misa trepil, sirelimere res. Lunakaaretuul puistab laiali sirelihngu. Paneme kirja lauljaid linde: bik, karmiinleevike, pruunselg-psalind.
Otsime sirelipsast nne. Teate kll, nelja kroonlehega is tavaline, kolmega nnetus, viiega juba nn. Seitsme vi heksa kroonlehega sireliis peaaegu paradiisivrava vti, mille meie vanaemad pistsid igaveseks silitamiseks nooreplve-armastuse kingitud lhnalipudelisse.
Rahvaluuleteadlane Mall Hiieme mrgib, et kombeks on nnetoov sireliis ra sa, et siis saab nn priselt omaks. Ja mned, kes kigi inimeste peale mtlevad, svad isegi ra kolme lehega nnetu ie, siis on nnetuski oma, ei lhe teistele klla.
Leian vikese otsimise peale viie lehega nne, see maitseb mrkjasmagus, ja eneseusk, see tuseb kohe paari pgala vrra.

Paar hd klahvi
Pool tundi hiljem psime ikka veel vaatlusi tehes Snna misa ees. Mrkame, et vapsik maandub pesamaterjali otsinguil vilillede vahele. Ingmar tunneb ra vnkaela hded, mina leian trepilt 1986. aastast prit hekopikalise.
Tuleb elatanud mees, thja esikummiga jalgratast kekrval lkates, otsib rsta all varjulise koha ja vtab istet.
Selgub, et tema nimi on Jri Kadak, 73 aastat vana. Minu nimega on nii, et see on alati roheline, nii suvel kui ka talvel.
Kui Ingmar prib kauplusbussi kohta, vastab igirohelise nimega mees, et bussi on oodata tunni aja prast, kella he paiku.
Kaugusest kostub mristamist. Saame Jri Kadakult teada, et hommikul kallas Snnal ikesevihma. Pani paar hd klahvi!
Mristamine kordub. Mis siis saab, kui ike meid metsade vahel tabab! kki juame ikka enne Tsooru, kui uue hoo les ajab?
Asutame end Snnalt viimaks teele. Meie vastne tuttav ei tule kaasa, tema jb misa ette istuma.

Siku tasuta takso
Vike-lehelind, mets-lehelind. Metsa vahel lisandub uusi lauljaid. Peatume teerse, plise Virunuka kalmuaia juures, kus leidub nii esimesest aastatuhandest prit kalmeid kui ka keskaegseid matuseid.
Kalmuaia man maandub mu kele emane kuuse-puidusikk ja sirutab oma kveraid sarvi.
Ei pea sa tna ikest kartma, nib olevat siku snum. Matkame tervelt pool kilo meetrit koos, keselg sikule tasuta taksoks. Ja siis: ise ta tuli, ise ta lks.
letame Mustje, juame Roosikule, asfaltteele. Tuul tuseb, pilved kogunevad, Ingmar mrgib, et lindude hled muutuvad revaks. Sber januneb stiihiat kajastavate piltide jrele, ta ei ole rahul, kui paljulubav ikesepilv ra vajub. Juame kuivalt Tsoorule.
Poest jogurtit ostes kuuleme, et hes vanemas majas, millest mdusime, endises haiglas, kummitab. Rgin poerahvale, kuidas kinnisvaraarendajad Tartus endistesse kliinikuruumidesse kortereid planeerivad.
Tsoorult lahkudes neme pllu peal jalutamas ja huikamas koovitajat.

Litsmetsal tormipaos
Kuulsa nimega paigas nivad sirelid vana aida seina taga juba itsemist lpetavat. Mina leian lilladest puhmastest taas nne, Ingmar aga aida pranda alt roostes Saksa sduri kiivri. Kas see just nn on, aga huvitav ikka.
Vestleme teerse talu perenaise Lehte Puuraga metsa kohale tumedatest kogunevatest pilvedest. Med nsivad meie vihma ra, vaat Haabsaare pool, seal sajab, arutleb perenaine. Litsmetsas vihma ei tule, siin elavad patused inimesed.
Praeguseks lngu vajunud Litsmetsa krtsis peatus 20.25. septembrini 1844 keeleuurimisretkel Soome rahvuseepose Kalevala looja Elias Lnnrot. Oma peva raamatus kirjutab Lnnrot, et judis kohale prast 18 versta pikkust rnnakut Karula suunast.
Meie hakkame just Karula poole astuma, kui saabub loodetud ja kardetud stiihia ning kinnitus Litsmetsa rahvale, et nendegi patud on kustutatud.
Varjume vihma eest mahajetud Koidu talu puukuuri. Sber pab jdvustada, kuidas raju kaski raputab.
Muuseas, Lnnroti pevaraamatus leidub mrge, et 21. septembril ja 24. septembril 1844 sadas Litsmetsas pev lbi. 26. mail 2007 kestab sadu vaid tunni. Edasi, Kaika poole!

Roheliste kuplite vahel
htu selgineb, veel tibab pisut vihma. Vaata, kui sellised mullid on vee peal, jb sadama pikemaks, osutab sber lombile teel. Hiljem selgub, et rahvatarkus peab paika, sajabki mitu-setu peva jrjest.
Et Ingmar kannab lisaks kahele kotile veel kaamerat ja kolmjalga, pean leitud sdurikiivrit tassima mina. Et saaksin sammudes mrkmeid teha, panen kiivri phe, vtan ka les laulu: Auf der Heide blht ein kleines Blmelein und das heit: Erika. Vsinud jalad astuvad veidi hoogsamalt.
Latiku klas neme korraga sookurgi ja kullerkuppe, haruldane vaatepilt he linnamehe silmade jaoks.
Ingmari ettepanekul lheme Kaikale vikese ringiga. Trgun, kuid nustun. Vihm lakkab tiesti ja oma pead hakkab tstma udu. Korraga on meil aega.
htu on ilus ja me ei kiirustagi. Peatume, et vaadelda vanu taluhooneid, lehmakarju, piimaptte, hobuseid, Kaika rohelisi kupleid.
Head snad tleb meile oma koduuest kaasa Kaika Laine ning meenutab, kui pikki maid ta klapostiljonina lbi pidi kima.
Tagantjrele oleme vga rahul sellega, et eelistasime suuremale kruusateele viksemat, klavaheteed.
Kella heksaks juame mda klavaheteid Tuhka tallu, kus meid ootab suitsusaun. Ingmar 29 923 ja Juhani 27 352 sammu.

Kiiks-video
Hommikul jtab Tuhka perettar Meeli korraks tomatitaimede istutamise katki, et meile piimaga kohvi ja maitsvaid vileibu valmistada. Lauaseltskonda pakuvad (laua alt) vesihall ige nimeta kass ja Bingoks ristitud koer.
Kergemat kiku ihkavast Ingmarist jvad Tuhkale maha ks kott ja kiiver, lubame neile hiljem jrele tulla.
Vhese vaevaga juamegi Kaika lhistel viie tee risti, kus peatume pildistamiseks. Phjus: meie kimasolev retk kagust loodesse likub selles kenas punktis eelmise, phjast lunasse kulgenud retke rajaga.
Kuuleme karmiinleevikese esitust. Kiiks-video, kiiks-video, nib ta Kaikal laulvat. Knelen Ingmarile, et Tartumaal laulavad karmiinleevikesed video-video ning kivi-video. Linnukeele murrakud.
Videovaatamise asemel ootab meid ees aga palav pev, Ingmar valab vett oma kaabu sisse. Prame kruusateelt krvale, hele Karula matkarajale, mis viib dre jrvele. Kui jrvest mda saame, nen spra kord kaardijupile, kord taevasse kahtlevat pilku viskamas.
Pris eksinud me siiski ei ole, kuid ei tea, kuhu rada kulgeb. Varsti selgub, et sohu.
Vajume selles soos lmbet palavust trotsides mlemad le plve sisse, Ingmar pstab siruli kukkudes ennastsalgavalt kalli aparaadi mrjaks saamisest.
Esmalt kostab rgatus, ja kui vaatama prdun, nen tilkuvat spra kuivale ronimas. Ta pdis soomlkas seistes pildistada oma Timberlandi tublisid kimasid, kuid kaotas tasakaalu. Vajus esmalt plvini, siis vni ning kukkus seejrel tiesti vette, aparaati otsekui Pha Graali pea kohal hoides.
See ongi siis rgne Karula oma vgevuses, mtlen soost kaugenedes, ahmides ikese-eelset hku.
Mahajetud Luukina talu juures juame tee peale, ja siis saame aru, et oleme hakkama saanud oma retkede suurima viltuhaagiga. Et taas phja poole minna, peame kmpima Lllemele.
Kagust loodesse knnakul ei saa elda, et loodusjooned meie matkasihiga samas suunas kulgeksid, pigem vastupidi. Sood ja metsad laiutavad oma laamasid risti meie teel, peame muudkui piklema.

Hea, et niigi lks
Minu lhedased jid kskord Luukina lhedal pris pimeda peale, kneleb Rebasemisal Olav Sarv, keda tema koduues trehvame. Kisid seenil, jid lksu, knkad mber, jrgmine hommik psesid.
Bioloogiharidusega Olav Sarv tutvustab meile meeleldi Rebasemisat, Peksukivi, mille peal muiste orjasid npeldati.
Uuemal ajal ei ole Peksukivil suuremat lmist olnud. Kooli ajal kirjutasin kll kirjandisse, et andsime Peksukivil ksteisele peksa, mrgib Rebasemisa mees. Oli hea legendi ra kasutada. Tegelikult ootasime kivi juures koolibussi, oli selleks hea koht, hommikupike paistis peale.
Ngemist, Rebasemisa! Liigume kiire kiguga Lllemele ja edasi, et kaotatud aega tasa teha ning htupoolikuks oma eesmrgile, Tagulasse juda.
Helistan kigult Narva patal joni veteranile Kalju Jakobsoole, jutustan leitud sdurikiivrist ja kiirest rnnakust.
Peaasi on hingamine, petab Kalju ja tuletab meelde, kuidas nad oma veosaga rindeolukorras kui ks mees pikki vahemaid lbisid.
Patuper tee ots oli see, me ei tea, mis ootab meid Lilul, kuulen spra fi losofeerimas. Ta knnib, nina vastu kaarti. Laskume Karula krgustiku servalt alla, seljataga laotust piiramas mrisevad kuepilved, ees mrgades vserikes rebaselhna vlgulgid.

Saatsid sirelid ja ikesemrin
Meiga lhistel letame kahe kikuva prussi abil liivase phjaga rnu je, kus raamatu Eesti jed andmeil elab erakordselt suuri lepa maime.
rnu viks olla tulevane harjusejgi, lisab raamat.
Meigal (kas paik on nime saanud kaelustuvi jrgi?) vtame mahakukkunud puutvel istudes pruukosti. Mens on leib, juust, viin ja hommikul Tuhka-Bingo poolt ra platud (ntsutatud) poolik sibul. Kik maitseb parem kui argipeval kohvikus.
Kell 16.30 letame Vru-Valga raudtee.
ikesepilved kll piiravad meid igast kandist, aga nad ei saagi meid sel peval ktte. Tagulasse me ei jua, kll aga Korijrvele, kust veel he sirelinne leian ning kust tuttav auto meid pardale vtab.
Autos ootab meid llatus, poolteist liitrit maasikaid. Sme need kahe peale veerand tunniga ra. Oleme tnulikud.
Maasikamahlast tilkuvate nppudega uurime sammumtjaid: Ingmar tegi kahe pevaga 55 970 ja Juhani 54 513 sammu. Nelikmmend kilomeetrit.
Jrgmine kord murrame Mulgi murdeala poole.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet