3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
Veteranide hittparaad!

Kes on kige vanemad liigid praegu Maal? Muidugi bakterid ja ainuraksed ja vetikad. Elu arvatakse Maal olevat ligi 3500 miljonit aastat vana, keerulisemate organismide hordid ilmusid alles kamb riumi ajal ehk nn Kambriumi plahvatuse aegu ligi 540 miljonit aastat tagasi. Sellest ajast on prit ka ksikud elavad fossiilid, liigid, kellest mned asutasid maakera enne dinosauruseid ja istaimi. Need liigid on tempionid neil on olnud kas nne mitte kohata endast tugevamaid, leidnud endale sobiva koloogilise nii vi elanud piisavalt isoleeritud keskkonnas (niteks latimeeria).

Aasta tagasi leiti Uus-Kaledoonia ja Austraalia vahelisest Korallimerest imelik loom, kes saadeti uurimiseks bioloogidele Pariisi. Vike, krabi meenutav Neoglyphea noecaldonida ratas teadlaste ringkondades palju thelepanu, sest see liik arvati olevat vlja surnud juba 60 miljoni aasta eest.
Selliseid avastusi juhtub harva.
Kuulsaim lugu elusa latimeeria leidmine toimus 1938. aastal. Kala, keda peeti vljasurnuks juba 80 miljonit aastat tagasi, leiti Aafrika ranniku vetest. See veidrakujuliste suurte lugadega kalaliik elas Maal juba 400 miljonit aasta tagasi kambriumi ajastul. Miks ta arvati vljasurnuks, siis aga ilmus vlja 80 miljonit aastat hiljem, hea tervise juures? Sest seal, kus ta elas rohkem kui 80 miljoni aasta eest, oli tegu piirkonnaga, kus fossiilide teke oli soodustatud. Hilisemal ajal elutses ta alal, kus fossiilide teke oli prsitud, arvavad teadlased. Nnda ei jnud tema hilisemast elutegevusest jlge.

Valik igihaljaid looduse mudeleid:
1. Odasaba
(Limulus polyphemus) ilmus 500 miljonit aastat tagasi. Inglise keeles kutsutakse teda horseshoe hobuseraud, sest ta meenutab kujult kapja.
Odasabali sed on fossiilidena tuntud kambriumist. Vanaaegkonnas arvukad.
Tnapeval elab neist vaid neli liiki USA ja Mehhiko idaranniku vetes ning Kagu-Aasia litoraalis.
Odasaba koosneb tugevalt laienenud eeskehast, htlasest tagakehast ning odajast lpullist. Areng toimub odasabalistel moondega: munast vljuval vastsel puuduvad tagumised jalapaarid ja saba. Toituvad peamiselt limustest ja mitme sugustest suurematest ussidest.

2. Meriliiliad (klass Crinoidea), vanus 450 miljonit aastat, tnapeval esindatud 80 liigiga.
Meriliiliad elutse sid juba kambriumi ajal. Meriliiliad on phikust ehk napast ja sellest lespoole ulatuvatest ksihaarmetest koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Ordoviitsiumi ajal laialt levinud loomad on leitavad ka Eesti kivististest. Tnapeval tunnevad Keila ladet ordoviitsiumiuurijad kogu maailmas. Keila lade on moodustunud umbes 454 miljonit aastat tagasi ning selle paksus on ligikaudu 20 meetrit.

3. Latimeeria (Latimeria chalumnae), vanus 400 miljonit aastat.
Aastal 1938 kinni ptud latimeeria isend sai sajandi zooloogiliseks leiuks. Tnapeval ujub ta Sulawesi mbruses ja Komooride lhedal. Kalad elutsevad koopamoodustistes, mis paiknevad merealustes riffi des, umbes 200 m sgavusel.

4. Laevuke (Nautilus pompilius), vanus 400 miljonit aastat.
Olles silinud sna muutumatul kujul miljoneid aastaid, peetakse laevuklasi elavateks fossiilideks. Silinud Vaikse ookeani edelaosas. Laevuklasi esineb meil rohkesti paekalda lademetes.

5. Mantelhai (Chlamydoselachus anguineus), vanus 400 miljonit aastat.
Mantelhail on kummalgi kljel kuus lpusepilu, mis on kaetud nahakurdudega. Keha meenutab rohkem meremadu ja angerjat kui haid. Elutseb subtroopilistes mdukalt sooja veega piirkondades.

6. Pldosi (Equisetum arvenses), vanus 350 miljonit aastat.
Osjaliste hulgas oli triiase ajastul ka puukujulisi ja vga suuri liike. Osjade perekond on Eestis esindatud 9 liigiga.

7. Hlmikpuu (Ginko biloba) vanus 300 miljonit aastat.
Paljasseemne taimed on vana taimerhm, kes asutas maakera miljoneid aastaid enne katteseemnetaimede ilmumist.

8. Niiluse krokodill (Crocodylus niloticus) ilmus 250 miljonit aasta tagasi.
Aafrika suurim krokodill. Vib kasvada kuni kuue meetri pikkuseks ja kaaluda 700 kilogrammi. Krokodill on eelajalooliste aegade jnuk. Ta on roomajate klassi esindaja, kuhu kuulusid ka dinosaurused.

Artiklis on kasutatud materjali loost Fossili, ma vivi ajakirjast Focus (Itaalia) mai 2007.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet