3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

intervjuu
Erna Sepp: pudelivesi on nafta hinnas

Kas te olete melnud, et meie pudelivee hind
on vrdne nafta hinnaga? Ja et see maksab
kraaniveest tuhat korda rohkem?


Suvi tuleb ja sellega koos janu, pudeliveed kioskis on taas kuum kaup. Aga oodake ks hetk selle ostmisega, armas lugeja! Laskem rkida meie tuntuimal veespetsialistil Erna Sepal. Tema on terve oma elu tegelnud Eesti joogivee uurimisega ja ht-teist hku ahmima panevat on tal ka pudelivee kohta elda. Kik on kirjas tema kevadtalvel ilmunud raamatus Joogivesi ja meie. Proua Erna kodus istume teine teisele poole kgilaua taha, meie ees on pudel Vrskat, mille ostsin kioskist teel Sle tnavale, Erna Sepa koju. Eakas daam njatub toolil, stib prillid ninale (ainult imepeenikese kirjaga siltide lugemiseks) ja vtab pudeli ktte.
Nii. Siia sildile on kirjutatud: Karboniseeritud looduslik mineraalvesi. See on tielik nonsenss! (Proua Erna raputab pead.) Vesi ei saa olla heaegselt looduslik ja samas karboniseeritud. Karboniseeritud ehk gaseeritud vesi pole ju enam looduslik! Teate, veesiltidega on meil ks segapuder. Praegu kasutatakse mranguid lbisegi joogivesi, mineraalvesi, lauavesi, mineraliseeritud vesi. Mni mineraalvesi peaks olema ravivesi. Pole aga kirjas, millise haiguse puhul seda tarvitada.
Niteks pudelivee Aura Mineral sildilt loeme: Naatrium 840, 30% inimese soovitavast pevasest kogusest. Aga selliseid naatriumi sisaldusi pole Tartu phjavees olemaski! Vee soolsus ja mineraalisisaldus on liiga krged, meie phjavees ei olegi nii krgeid nitusid. Ja kust need protsendid vetakse, mida inimene pevas vajab? Ma pole ju arst, et ise tean! Kui kusagilt oleks jrele vaadata, mis asja see thendab! Piinlik kohe lugedagi.

Millest see segadus tuleb?
Probleem on selles, et pudelietiketi sisu peaks iga veeliigi puhul olema sama. Aga osa nimetusi on vetud tiesti laest. Allikavesi niteks levinud termin, mida meie veetootjad kasutavad vabalt, eirates kiki teadusliku terminoloogia reegleid. Allikavesi peaks thendama maapinnale avanevat phjaveeallikat, aga Eestis on ainult hes kohas, kust viks vett vtta allikast, Oostrikul. Eesti pudelivesi prineb enamjaolt phjaveest vi lemiste pinnaseveest.

Siltidelt seda kll vlja ei loe.
Proua Erna ohkab. Ta on leppinud sellega, et teda kuulda ei veta, kuigi ta on kirjutanud, kirjutanud, kirjutanud, ikka samal joogivee teemal. Poliitikutele ja ametnikele. Tema jutu peale midagi ette vetud pole. Esialgu, loodame.
Proua Erna valab endale ja mulle tassi vett, jklma. Klaaskannust. Joome.
Vaadake, enamik pudelivett makse ju plastikpudelites. Keegi pole piisavalt uurinud, kuidas plastikpudelis vesi seisab ja kas PET-pudelist midagi vastunidustatut vette ka eraldub. Kuidas PET-pudel reageerib valgusele, soojusele. Pudelid seisavad ju poeriiulitel, avatud valgusele. Kindlasti on plastikul oma mju veele! Pudelivee mjad tunnistavad, et seda pole piisavalt uuritud.

Mina tahaks teada, miks ma ei ne mnedel siltidel vee silivusaega ja rangeid hoiutingimuste juhiseid. Justkui oleks pudelivesi igavene?
Aga ei ole igavene. ige vesi lheks ju seistes itsema. Silitusained on joogivees olemas. Puurkaevuvesi seisab muidugi kauem vrske, kuid hk on ju tis mikroobe, need aga satuvad vette, kus samuti paljunevad. Absoluutselt puhast vett ei ole. Vee silitamiseks kasutatakse mitmesuguseid silitusaineid. Gaseeritud vees on avastatud kohati suuri bensoolidoose, mis letavad lubatu mitmekordselt. Nimelt valguse mjul kahjulike ainete osakaal pudelivees suureneb. Paraku nende ainete krooniline mju soodustab pahaloomuliste kasvajate teket.

Pudelid seisavad le poole aasta, valguse ja soojuse kes nagu see Vrska pudelgi, mille ostsin kioskist. Selle sisu vib olla mitte just tervislik?
Jah, kui mikrobioloogid hakkavad seda vett uurima Tegelikult viksid olla EL-i ulatuses omad nuded pudeliveele, aga ei ole. Kik on ks uputus selles vallas. Pudelivee osas puudub meil igasugune ssteem. Sageli on teadmata toorvee allikas.
Erna Sepa vrskelt ilmunud raamat Joogivesi ja meie lebab laual. Ta kirjutab, et paradoks on selles, et inimesed, kes joovad pudelivett, usuvad end just tervisliku eluviisi jrgivat. Aga ettevaatust suur osa Eesti pudeliveest ja karastusjookidest villitakse lemiste veest, mille kvaliteet jtab soovida. (Lhemalt sellel teemal lugege jrgmisest ajakirja numbrist.)
Samuti on pudelivees silitusaineid. Ja veel. Pudelivesi on ligi tuhat korda kallim hisveevrgiveest.

Kas pudeliveest loobuda?
Proua Erna ei vasta ja valab endale veel kannust vett, mida ta joogiks klmutab. Tallinna lemiste vett ta otse kraanist ei joo, aga klmutab seda, seks paneb kausi jklma, hommikul sulatab joogiks.

Kust see klmutamise idee on tulnud?
Joogidelt. Kik Kaukaasia mgilased, kes elavad le saja aasta, joovad j sulavett.

Mis veega klmutades toimub?
Vesi struktureerib end tielikult mber. Kui ta kraanist tulles on surnud mass, suure survega pressitud ju, siis tnu sellele klmutamisele toimub mberstruktureerimine, sellisena silib 1824 tundi. Klmutades kogunevad mineraalained jmtsi keskele, kausi rtesse aga jb puhas jsulavesi. Klmutamine kogub kloori ja kik muu keemia keskele. Sulades jtan selle viimase osa jvett lilledele.

Proua Erna, kas on mnes Eesti linnas kraanivesi, mida jooksite?
Prauhti nii ei saa elda, aga tean, et Tartus ja Valgas on veetorud korda tehtud ning korralik phjavesi. Seda jooks kll kraanist.
Jrelikult tartlased ja teised viksite rahus oma pudelid veega tita kodus! Eriti veel, kui vesi on nafta hinnas praegu, nagu kirjutab Erna Sepp oma raamatus.
Veeri on vtnud lemaailmse mastaabi. ri, mille vastu ei saa. Seda enam, kui tervisekaitsjad ei osuta sellele probleemile vajalikku thelepanu. Vga raske on spetsialistil astuda suurtootjate vastu. Mina enam midagi kirjutada ei tahagi, olen elnud juba kik.

Aga mis lood selle kunagi nii armastatud Vrskaga tpselt on?
Vrska puhul on see asi, et vanad puurkaevud ulatuvad erinevate veekihtideni, mille mineraalide sisaldus on vga erinev. Selle vee keemiline koostis on ju teada, neid uurisime omal ajal, kikumised ei tohiks olla suured, aga praegu on. Jreldan, et eri kihtide veed on segunenud. Vrskas oli omal ajal seitse puurkaevu. Saada vett 400 meetri sgavusest on vga raske, tehnilistel phjustel. Esiteks peab olema ts spetsialist, teiseks tsementeerimisagregaat, mis viib tsementi poole kilomeetri sgavusele ja tstab maapinnale tagasi. Seda on vaja toru kaitsmiseks.
Ilma spetsiaalse tehnoloogiata, nagu praegu, ei tohiks puurida, aga seda on tehtud. Kardan, et erinevate veekihtide vesi on segunenud.
Ja jlle, Vrska vesi peaks olema mratletud raviveena ja stabiilse koostisega. Peaks teadma, millise tervisehda puhul tasub seda juua. Iga pev kll mitte.
Teine kurb asi hea tava nuab, et pudelivee nimi pannakse selle asukoha jrgi. Vrska, meie uhkeim kaubamrk, on tiesti ra rikutud. See juhtus siis, kui lisaks Vrskas villitud Vrskale hakkas A. Le Coq tootma Vrskat. Nemad teevad seda ju kohalikust veest!!!
Proua Erna toob mulle tagatoast he raamatu, venekeelse.
Teate, vesi on meie organismile kige loomuprasem jook.
Siin on ks vga huvitav raamat, mida ma alles prast oma raamatu ilmumist lugesin, India tarkade saladustest Vee ravijud. Ameerikas on see praegu bestseller. Mis mind kitis selles loos, oli vide, et tnapeva inimese organism kannatab pideva veetuse all. Kui laps snnib, saab ta emapiima, aga prast topime talle kike mahla, piima, keefi ri , ainult mitte vett! Lpuks on nii, laps nutab, tahab vett. Pikapeale saab aru, et ei anta ja vrdub. Me ise joome teed, limonaadi, kohvi.
Samas on vaja juua just vett, sest vesi sobib meie organismile kige paremini, on hapendaja. Vee happesuse pH on 7,3, sama, mis verel. Aga kui joome kohvi vi teed, nende pH on 2,53,2 , llel 4,7. Jrelikult selleks, et see vedelik juaks ajudeni, peab organism tegema palju td hapendama, et see pH vrduks meie vere omaga! Aga organism suunab vee sinna, kus seda kige rohkem vajatakse ajudesse niteks. Kui me puhast vett ei saa, siis osa organeid saavad vhe vett. Ja ajapikku hakkavad tekkima vhialged, sest vhk ei vaja happelist keskkonda, saab hakkama ilma veeta.
Vesi on meie loomulikem jook.
Me otsime praegu oma laste tseduse phjust. Andkem neile rohkem vett juua.
Coca-Cola on ju niteks keemia pluss suhkur, lisaks on organismil seda palju keerulisem omastada kui vett.
Mletan, kuidas mullegi alguses Coca- Cola meeldis. Aastaid tagasi Aafrikas (Erna Sepp on kinud spetsialistina Sambias puurauke kaevamas) saime esimest korda maitsta Coca-Colat. Issand, kui hea ta oli! See oli selline mnu! Ei teadnud siis sellest joogist ju midagi.

Palun valage mulle veel vett! Proua Erna valab. Vaatan oma veetassi kuidagi erilise austusega.

Kas ma vin nd pea anda, et see sulatatud vesi on absoluutselt destilleeritud?
Proua Erna silmitseb oma klaasist kannu, kus puhas vesi kenasti lbi paistab.)
Et see on kikidest sooladest vaba! Ma ei vi seda! Siis peaks tegema phjalikumalt analse, mitte ainult kuue komponendi osas. Eriti uurima neid, mis tulevad lbi heitgaaside. lemiste jrv on mbritsetud autoteedest. Bensiini hulka pannakse lisandeid, mis soodustavad plemist, aga need toksiinid ei ple kahjuks tielikult ra, vaid satuvad vette ning nende liikumist praegu ei jlgita, kas joome endale neid sisse vi ei.
Vanasti polnud ldse niteks dioksiinid probleem. Nd nende hulka mdetakse kll kalades, aga mitte joogivees. Kui ksin, miks seda ei mdeta joogivees, eldakse, et pole vajadust. Seadus ei nua.
Erna Sepp kehitab lgu. Mulle satub midagi silma ja lhen vannituppa. Vann on pooleldi tis klma vett.
Mul on kell kolm sel uni linud. Aga kiki haigusi saab veega ravida, ka unetust. Kui uni lheb sel ra, kargan klma vee vanni, kastan algul jalad, siis puusadeni. Viis minutit nnda, siis mssin sisse ja voodi ja uni tuleb.
Vesi aitab kige vastu.
P.S. sja tuli mgile uus joogivesi ARKTA, mis maksab vaid 3.60 krooni 1,5 liitri eest. See lb meie pudelivee keskmise hinna veidi alla. Aga see on tore.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet