3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Kasside kttemaks: mt vi tegelikkus

Esimene juhtum: kass lhkus tuuletket

Me maakodu juurde kuulub avar klaasustega veranda. Et linnas elamine meile htkki enam ei istunud, otsustasime maakodu talvekindlaks ehitada, et priselt sinna kolida.

Verandal hakkasime hoidma tsemendikotte, triistu, soojustamiseks meldud klaasvatti. Et veranda uksi oli raske sulgeda, jid need vahelgi prani, kui ise linna sitsime.

Talv tuli parajate klmapgalatega. Oma llatuseks ngime kord maale saabudes, et verandal klaasvatihunnikul on end sisse seadnud pulstunud karvaga vana punast karva kassiroju. Vastumeelselt lahkus ta meie hurjutamise peale.
Jrgmistel kordadel lks samuti. Leidsime kassi verandalt klaasvatihunnikult. Saime aru, et kass elabki seal. Lpuks sai me mt tis, ajasime kassi ra ja naelutasime veranda ukse kinni.
Kevadel viisime kogu selle klaasvati, mille peal kass pesitsenud oli, prgimele. Me ei nuusutanud seda vatti, kuid kuidagi vastumeelne oli seda seina panna. Oli kll majanduslik kahju, aga ehitus lks edasi.
Panime seina tuuletkkeplaate. Kord maale saabudes ngime, et tuuletke on alumisest osast koledasti ra knistatud ja kribitud. Vaheta vi tahvel vlja. Siis tuli kll mte, et see knistaja on sama punane kass, kelle me tema talvekorterist lahkuma sundisime.
(Tartumaa, 2007)

Teine juhtum: neim kuninga eest
Aastaid tagasi oli meie maja pris linna servas, headeks naabriteks talupere lehma, lambakarja ja kanadega. See kanaaed oli meie kass Intsule teline nnemaa. Temast sai kass kanavaras. Jahikirge ei nnestunud temast vlja juurida ei hea ega kurjaga. Kohtuotsus oli karm ning lplik.
Sestsaadik ei andnud mberkaudsed kassid meile enam asu, meie hoovist sai nende kogunemis- ja pulmapaik. kontserdid algasid mrtsis ning kestsid vikeste vaheaegadega sgiseni. Kontserdipublik kasutas aga nii vgevalt lhnaaineid, et pesukuivatamine ja vaipade tuulutamine osutusid vimatuks. Ikka tuli mni isakass, ajas selja kru, tagajalad sirgu, tstis saba kangelt psti, viibutas seda kiirelt ning kange haisujuga tabas mrki. Tundus, et meile langes kogu kla kasside kttemaks jahipealiku hukkamise eest.
Vaid siis, kui rsta- ja kuldnokaparved marjapsastes maiustasid, polnud kassidest haisugi.
Selline vastastikune vimm kestis aastakmneid.
(Harjumaa, 1985)

Kolmas juhtum: julgad phal raamatul
ks ammune lugu ema nooruspevilt.
Kui ema noorikuna mma juurde elama asus, tundus talle nii vras, et pere kass kis vabalt sisse-vlja, jalutas kgilaual, lesis voodis. Tema jaoks on kass alati ue- ja laudaloom olnud. Kass omakorda tundis enda vastu suunatud vaenu kohe ra ning hakkas noorpaari sngis asjal kima. Korra isegi sel, une ajal.
Sa ei salli minu kassi, said nd oma karistuse, sitles mm. Sestpeale sai kassist relv mma ja minia vahelises sjas. Minia ei jnud vlgu ning sortsutas petteks vett perettre voodile. Kurja plaani kohaselt peetigi sdlaseks kassi ning pere lemmikloomast sai ueloom ka oma vana perenaise poolt.
Selline ebaiglus vajas juba tsisemat kttemaksu. Kass hiilis mrkamatult uksepraost sisse ning kkitas kttemaksujulga. See kord ji kutsile viimaseks, sest kuriteopaigaks valis ta kummutil oleva nahkkites perekonnapiibli.
(Vrumaa, 1953)

Kirjeldatud kassid on justkui tegelased Andrew Lloyd Webberi muusikalist Cats, hellikud kassid ja riukalikud kassid, leebikud ja krutiigrid.
Muusikal kujutab kassielu, sarnasena inimeste omaga, vgitkkidega ja lembelauludega, tunnete mlluna. Kas sgavad tunded armastus, kttemaks, kaastunne, plgus on omased ainult inimestele, vi vivad need olla omased ka kassidele?
Iga kassipidaja vib oma lemmikust rkida lputult lugusid, mnigi kord letavad lemmikute nurjatused omaniku taluvuslve. Peaaegu iga kassipidaja teab rkida ka kasside kttemaksust. Kas vi sellest, kuidas kass lapsekrusse asjale hakkab kima, sest ei salli temale uut, trjutud seisundit perekonnas. Ons kassid testi kttemaksuhimulised?
Kogu tde loomade mttemaailmast jb meile nagunii saladuseks, nii nagu kassidele jb paljuski arusaamatuks meie maailm.

Kass ei ole laisk, vaid ta kogub judu
Eesti maalikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi etoloogia ppejud Anne Pavlenko snul ei ole loomade kitumine ette kavandatud, kuid on alati mtestatud. Kuidas loomad mtlevad, ei ole aga inimestele arusaadav. Inimese ja looma mtlemismudel on erinev. Loomal phineb see vajadustel ja instinktidel, kitumist juhib kogemuste najal pitu.
heks loomadevaheliseks suhtlusvahendiks on lhnad. Isegi liigikaaslase ndalavanusest lhnamrgist vib kass vlja lugeda sirtsutaja soo, vanuse ja isegi suuruse.
Samuti on loomade tegutsemine neile omaselt mtestatud. Kui inimesele nib, et kass on laisk, siis loomal on tegelikult vajadus puhata, judu kokku hoida.
Ka krvalekalded harjumuspraseks saanud kitumisest, niteks peremehe padjale sirtsutamine, ei ole kellegi kiusamiseks. Loom maandab niiviisi igavusest vi muust stressist tekkinud pingeid.
Kttemaks on pigem inimhiskonna kitumismudel, loom ei planeeri oma tegusid ette.

Kass ei maksa ktte, vaid mrgistab ala
Lisaks uriiniga mrgistamisele kasutavad kassid kraapimist vi nn knte teritamist, et oma territooriumi suurust teistele teatavaks teha. Enamasti teevad nad oma mrgistused kige nhtavamate ja kidavamate kohtade peale. Esimese loo knistamisjljed majaseinal vivad Anne Pavlenko hinnangul olla pigem heks territooriumi mrgistamise viisiks. Et majapidamises kassi ei elanud, kasutas punast karva kass lihtsalt juhust ja hivas vaba platsi. Lisaks vis ta oma iguste maksmapanemiseks kasutada ka nndanimetatud sirtsutamist, kuid vljas ei pruugi inimene kassilhna nii hsti tunda.
Teisel juhtumil kadus inimese soovil majapidamisest kass, kes valitses piirkonna teiste kasside le. Seepeale hivasid teised kutsid kohe vabanenud jahimaad. Kuna pretendente vabanenud kuningriigile oli mitmeid, siis ritasid vurrukandjad ksteise vidu territooriumi oma valdusse haarata ja seetttu tusis ka vnget haisu nii palju.
Kolmanda loo kassi kitumine tundub tepoolest olevat kttemaksumaiguline, kuid Anne Pavlenko mrgib, et on ka loogilisem seletus.
Majapidamises tekkinud uued lhnad remont, uus mbel, palju klalisi vivad kassidel esile kutsuda mrgistamiskitumise. Nad tunnevad nende lhnade tttu ebakindlust ning hakkavad enda positsiooni kindlustamiseks aktiivselt oma territooriumi mrgistama.
Et majja tuli uus inimene, noorik koos oma lhnadega, tundus kassile vras lhn just abieluvoodis kige tugevamana ning ta otsustas probleemi omal moel lahendada ja lasi sngi.
Loomad suudavad ka teiste loomade ja inimese emotsioone tajuda, nrviline hkkond tekitas ka kassis stressi. Senine koguperelemmiku staatus oli kadunud. Tunne, et terve pere on tema vastu pranud phjustaski vastava kitumise.



Eha Jrv
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet