3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Maavrinad viimase saja aasta tugevamad

Alustame lbi nelja Loodusesbra numbri kestvat artiklitesarja maavrinatest Eestis. Kalle Suuroja kirjutab meie kige tugevamatest ja vanematest maavrinatest ning samuti uurime, mis kesoleval ajal Eestimaaga toimub. Esimene artikkel heidab pilgu maa vrisemisele ldisemalt.


Erkki Viljarand
Juba sna maa iseenesest viitab millelegi kindlale ja psivale ning vrisemine ei kuulu sugugi selle psiomaduste hulka. Aga ikkagi ta vriseb, ja veel kuidas! Vaadake vaid maailma maavrinate kaarti hte aastasse mahub ligi 10 000 inimese poolt tajutavat maavrinat.

Viimaste aastate ppetundidest
teame, et maa, mis vriseb, vib sama
hsti ka merephi olla (2004, Sumatra -
Andamani maavrin). Mis aga on selle
vrisemise phjuseks? Maad kattev kvadest
kivimitest imehuke kooruke,
mis on vaid 570 km paks meenutame,
et Maa lbimt on ju ligi 6300
km , pole monoliitne, vaid koosneb
paljudest ksteise suhtes liikvel plaatidest
ehk laamadest. Need kas prkavad
kokku vi siis lahknevad. Mis neid laamasid
liikvele ajab, see on senini veel
teadmata. Ent nii nagu plokkide liikumine
ksteise suhtes on aeglane (mni
sentimeeter aastas), nii kuhjuvad ka
pinged nende kokkuprke kohtadel
aeglaselt, kuid see-eest pidevalt.Kui midagi kusagil kuhjub, siis peab
sellega seonduv pinge varem vi hiljem
lahenduse leidma. Maakoore plokkide
liikumisega, aga ka vulkaanilise tegevusega
seonduvad pinged leiavad oma
lahenduse maavrinates. Plokkide piiril
toimub lhenemine ning nendega
kaasneb hppeline nihe ja viimase
poolt phjustatud seismilised lained
ehk maavrinad. Vimsamad neist on
seotud just aladega, kus laamad kokku
prkavad.
Ka magma ehk sulakivi liikumine
vulkaanikolletes vib phjustada maavrinaid,
kuid sellest sst on Eesti ala
ja Lnemere rne piirkond nd kll
vaba. Ka tehis- ja meteoriidiplahvatused
on vimelised maavrinaid esile
kutsuma, kuid vrreldes tektooniliste
liikumiste poolt esile kutsututega, on
need siiski kllaltki harukordsed.
Kaarti vaadates neme, et mitte kik
maavrinate tsentrid ei ole koondunud
laamade piiridele, vaid osa neist on
oma koha leidnud ka laamade sees. Eks
need ole vhemad rikketsoonid, mille
sees mni uus ookean rifivndi nol
oma avab, nagu niteks Osmussaare
vall. Ligi 90% Maal toimuvatest maavrinatest
on kontsentreerunud Vaikset
ookeani mbritsevasse ligi 40 000
km pikkusesse Vaikse ookeani seismilisse
vndisse vi ka tulevsse. Katastroofiliste
maavrinate seas on see
protsent veidi viksem 81%.
Enne 1900. toimunud vrinaid
on raske hinnata
Kui on juttu millestki suurest ja vgevast,
siis kiputakse ikkagi ksima,
et milline on olnud see kige suurem
ja vgevam maailmas. Vanemate ehk
enne 1900. aastat toimunud maavrinatest
teame me ksnes juttude ja
nende poolt phjustatud katastroofide
jrgi, edaspidi toimunud maavrinate
tugevust on ka juba seismograafidega
mdetud. Aga ka mdetud tugevusega
maavrinate korral ei olda nende
tugevuse ehk maavrina kigus eraldunud
energia hulga suhtes alati ksmeelsed.
helt poolt on see tingitud sellest,
et ainult 10% maavrina energiast vabaneb
seismiliste lainetena, kusjuures
lejnu kulub kivimite purustamiseks
vi vabaneb soojusena. Teisalt ei
asu seismojaamad, kuigi neid on Maal
juba mitu tuhat, kaugeltki mitte alati
maavrina epitsentris, vaid sellest suuremal
vi vhemal kaugusel ja nii tuleb
vabanenud energia leidmiseks jlle
arvutada ning erinevaid koefitsiente
kasutada. Aga seal, kus on arvutused
ja koefitsiendid, seal on ka erinevad resultaadid
kerged tulema. Kige vgevam mdetud vrin
Valdivia maavrin
Tiili suurt ehk Valdivia maavrinat on
sna ksmeelselt hinnatud ja mdetud
9,5 magnetuudi Richteri skaalal maailma
lbi aegade tugevaimaks instrumentaalselt
mdetud maavrinaks. Nime on ta
saanud sadamalinna jrgi, mille lhistel
katastroofi epitsenter asus. See toimus
1960. aasta 22. mail Tiili rannikul, 700 km
Santiagost lunas.
Maavrina kolle asus Nazca ja Luna-
Ameerika laama kokkuprkejoonel, selle
kigus hukkus ligi 5700 inimest. Lhenes
maa ning varisesid hooned ja sillad,
maalihetest tammistatud jed snnitasid
uusi jrvi ning rannikut rndasid kuni 25
meetri krgused tsunamilained. Tsunami
ei laastanud mitte ksnes Tiili rannikut,
vaid ka Havai ja Filipiinide, Jaapani ja
Okeaania saari. Kik said tunda selle maavrina
kohutavat judu, mille energia oli
vrdne ligi veerandiga kigist 100 aasta
jooksul toimunud maavrinatega.
ks suuremaid on olnud ka sna hiljutine
India ookeani maavrin ehk Sumatra-
Andamani maavrin. Selle nimi tuleneb
epitsentri asukohast Sumatra lneranniku
lhistel Andamani saarestiku piirkonnas.
Maavrin toimus 2004. aasta 26. detsembril
ja selle tugevuseks mdeti kuni
9,3 magnituudi. Vimas sndmus klvas
hirmu, udu ja hukku sadadele tuhandetele
inimestele (ligi 230 000 hukkunut).
Nagu merephjas toimunud maavrinate
puhul ikka, nii oli siingi philiseks tapjaks
ja purustajaks tsunami. See Austraalia ja
India laama kokkupuutejoonel toimunud
maavrin ei olnud siiski lbi aegade ohvriterohkeim
maavrin. Vaid viimase tiitlit
kannab 1556. aastal Hiinas Shaanxi provintsis
toimunud maavrin oma 830 000
hukkunuga.
Alaska suur maavrin ehk Suure Reede
maavrin Prints Williami vinas pretendeerib
oma kuni 9,2 magnituudiga
kolmandale kohale selles koleduste reas.
Maavrin toimus 1964. aasta 27. mrtsil
(suurel reedel!) Alaska lunarannikul
Prints Williami vinas Valdezi linnakese
lhistel. Valdez on tuntud nii Alaska kullavrava,
ainukese jvaba sadama kui ka
Alaska naftajuhtme lpp-punktina. Kuigi
purustused olid suured ja tsunami kerkis
kuni 40 m krgusele ning lhesid ja kerkeid
oli maapinnas palju, sai surma vaid
125 inimest. Maavrina phjust peab otsima
Vaikse ookeani ja Phja-Ameerika laamade kokkuprkejoonelt, Aleuutide
saarkaare tagant.
Maavrinate tugevuse mtmisest
Enne kui hakata tsiselt rkima maavrinate
tugevusest, tuleb selgusele juda
mthikutes, milles seda teha. Sageli
kostavad diktorite suust sellised snagi
khedalt klavad terminid, nagu magnituud
ja Richteri skaala, harvem pallid
ja nendega seonduv. Nagu keerulistena
nivate asjadega ikka, nii on siingi seletus
sna lihtne: Richteri skaala on logaritmiline
skaala, millega mdetakse maavrina
vimsust selle toimumise kohas ning selle
mthikuks on magnituud. Kuna skaala
on logaritmiline, siis niteks neljamagnituudiline
maavrin on 10 korda tugevam
kui kolmene. Maavrina puhul vabanev
energia on koletuslik, sest lhikese aja
jooksul liigutatakse ikkagi, kuigi vahest
ainult meetrite vrra, hiiglaslikke
(tuhanded ja miljonid kuupkilomeetrid)
maakoore plokke.
Inimesele ei ole thtis mitte
see, kui vimas oli maavrin selle
koldes, vaid see, millisena see
temale nis. Kusagil sadade ja
tuhandete kilomeetrite kaugusel
ja kmnete kilomeetrite
sgavusel
maapues toimunud
krgemagnituudiline
maavrin vib nii
mneski kohas
mrkamatuks jda, aga samas vib
tagasihoidliku magnituudiga maapinna
lhedal toimunud maavrin teisal phjustada
mrkimisvrseid purustusi. Inimese
poolt tajutavaid maavrina vljendusi
mdetakse 12-astmelise ehk pallide suhtelise
tugevuse skaalas.
Nagu ikka, ei ole inimesed siingi kokkuleppele
judnud, et kuidas ja millega
mta: kui suures osas maailmas (sh ka
Euroopas ja Venemaal) mdetakse
maavrinate suhtelist tugevust 12-astmelises
MSK-64 (Medvedjev, venelane;
Sponheuer, sakslane; Karnik, tehh)
skaalas, siis teisel pool Suurt Lompi
eelistatakse samuti 12-astmelist, kuid
see-eest MM (Modifi ed Mercalli) skaalat.
Kik on praktiliselt sama nii hel
kui teisel on 3. aste nrk ja 6. aste tugev
maavrin. 1. astme maavrinat on vimelised
fi kseerima ksnes seismograafi d, ja
12. aste on selline, mis hvitab kik ehitised
ning lhestab maapinna ja muudab
selle pinnamoodi.
Kuid ks erinevus neil sarnastel skaaladel
siiski on kui MSK-64 ssteemis thistatakse
astmeid (palle) araabia numbritega,
siis MM-ssteemis tehakse seda
rooma numbritega! 1998. aastast on eelmainituile
lisandunud veel ks, st Euroopa
Makroseismiline Skaala (EMS-98). Ka
see on phimtteliselt oma eelkijatega
ravahetamiseni sarnane, kuid selle juures
on rohkem thelepanu pratud hooneteehitistega
toimuvale ning vhem looduses
toimuvale.
Kui tugev on olnud siis nende skaalade
kohaselt kige tugevam, Tiili maavrin?
12. astme oma see ju ei olnud, sest nii hel
kui teisel juhul ji veel nii mnigi hoone
terveks. Aga sellest, milline oli Eesti vanim
maavrin, kirjutame juba jrgmises
numbris.



Kalle Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet