Kas me neid kõiki tunneme? Ei, aga tore on teada, kes seal vees mulistavad.Kaladel on oma aastaring ja tegevused, mida nad järgivad.

Linask. Järve hästi soojenev vesi ja mudanepõhi pakub soodsat elupaika sellele väheliikuvale kalale, kes järve põhjas “jalutab” võimsate rinnauimede abil. Nüüd, juunikuus, kui vesi on soojenenud vähemalt 18 ºC, hakkab linask portsjonite kaupa veetaimedele marja heitma. Seejärel ta nälgib ja enam ei toitu.

Hõbekoger (võõrliik) ja kuldkoger. Meie vetes esinevale kahele kogreliigile meeldivad samuti linaskile sarnased elupaigad. Marja heitminegi langeb neil samale ajale. Kuu lõpus sibavad veetaimestiku vahel planktoni jahil väikesed kogre- ja linaskimaimud.

Latikas. Tema maimud on nüüdseks juba zooplanktoni ja surusääskede vastsetest tublisti kosunud ning nende toidulauale lisanduvad järjest suuremad põhjaloomakesed.

Särg kudes madalas vees juba aprillis, kuid praegu nosivad need parvekalad aplalt vesikuuske, vesikatku, mändvetikat, puruvanasid, limuseid ja kõike muud suupärast. Nad on kõige taimtoidulisemad kalad teiste seas.

Roosärg mulistab veepinna lähedal ja otsib toiduks sinna langenud putukaid. Soojaveelises järvesopis on seegi kena kala hiljuti kudenud ja tema vastsedki koorunud.

Viidikaparved saalivad vee pinnakihis. Kas näed neid vahel lupsu löömas? Nende kudeaeg on alles ees.

Säga, haruldane ja kaitsealune, konutab järvesopi sügavamas augus ning kaalub, kas vesi on juba piisavalt soe, et heita mari enda ehitatud tagasihoidlikule koelmule.

Haug tukub palaval juunikuu päeval veekasvude vahel, et olla õhtul vormis edukaks saagijahiks. See aplaima röövli kuulsusega elukas haarab õhtuhämaras kõike, mis liigub ega põlga ära ka väiksemaid liigikaaslasi. Aprillis sündinud havimaimudki on praeguseks kasvanud suurematele liigikaaslastele parajaks suutäieks.

Ahvenasalgad sõuavad aeglasel käigul märkamatult järvesopi taimestiku vahel ning jälgivad, kas ei paista kusagil särjeparve või mõne kala heidetud marjakogumit.