3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Juunikuine jrvesopp

Kas me neid kiki tunneme? Ei, aga tore on teada, kes seal vees mulistavad.Kaladel on oma aastaring ja tegevused, mida nad jrgivad.

Linask. Jrve hsti soojenev vesi ja mudanephi pakub soodsat elupaika sellele vheliikuvale kalale, kes jrve phjas jalutab vimsate rinnauimede abil. Nd, juunikuus, kui vesi on soojenenud vhemalt 18 C, hakkab linask portsjonite kaupa veetaimedele marja heitma. Seejrel ta nlgib ja enam ei toitu.

Hbekoger (vrliik) ja kuldkoger. Meie vetes esinevale kahele kogreliigile meeldivad samuti linaskile sarnased elupaigad. Marja heitminegi langeb neil samale ajale. Kuu lpus sibavad veetaimestiku vahel planktoni jahil vikesed kogre- ja linaskimaimud.

Latikas. Tema maimud on ndseks juba zooplanktoni ja surusskede vastsetest tublisti kosunud ning nende toidulauale lisanduvad jrjest suuremad phjaloomakesed.

Srg kudes madalas vees juba aprillis, kuid praegu nosivad need parvekalad aplalt vesikuuske, vesikatku, mndvetikat, puruvanasid, limuseid ja kike muud suuprast. Nad on kige taimtoidulisemad kalad teiste seas.

Roosrg mulistab veepinna lhedal ja otsib toiduks sinna langenud putukaid. Soojaveelises jrvesopis on seegi kena kala hiljuti kudenud ja tema vastsedki koorunud.

Viidikaparved saalivad vee pinnakihis. Kas ned neid vahel lupsu lmas? Nende kudeaeg on alles ees.

Sga, haruldane ja kaitsealune, konutab jrvesopi sgavamas augus ning kaalub, kas vesi on juba piisavalt soe, et heita mari enda ehitatud tagasihoidlikule koelmule.

Haug tukub palaval juunikuu peval veekasvude vahel, et olla htul vormis edukaks saagijahiks. See aplaima rvli kuulsusega elukas haarab htuhmaras kike, mis liigub ega plga ra ka viksemaid liigikaaslasi. Aprillis sndinud havimaimudki on praeguseks kasvanud suurematele liigikaaslastele parajaks suutieks.

Ahvenasalgad suavad aeglasel kigul mrkamatult jrvesopi taimestiku vahel ning jlgivad, kas ei paista kusagil srjeparve vi mne kala heidetud marjakogumit.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet