3/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Minu kohtumised kaladega

Kalu pildistada pole lihtne, rge arvakegi, et vtad aparaadi ja teed klpsu. Sest kalad elavad ju vees, ei lenda hus tavaliselt. Autoaknast saab pildistada karu, aga mitte kalu.a karu, aga mitte kalu

Et juda pildistamisobjektini, peab loodusfotograaf saama kala kas akvaariumi vi siis ronima talle vette jrele. Aga kuna paljud kalaliigid elavad nii sogases vees, pole pilditegemine nende elukeskkonnas vimalik. Kui tahaksid ikka kik Eesti komveerandsada kalaliiki fotole saada, tuleb paratamatult appi vtta akvaarium.
Kesolevas loos me vette ei roni, vaid tstame kalad fotoaparaadile sobivasse paika.

Nolgus, uriseja
Need suure peaga kirjud kalad on nolgused. Kalad jid vrku mned head aastad tagasi le 30 m sgavusel Tagalahes Saaremaal. Vihmasajune noor torm ei tahtnud hsti merele lasta, aga pidi ju minema, sest vrgud ja loomus oli vaja kaldale tuua. Nende nolgustega seostub ikka tuulest viidud tutimts, krged lained, vikesed meri phvlid ja mned prisked tursad.
Kirevad ja vrvikllased nolgused elavad kuni 60 meetri sgavusel mere phjas ja vivad kasvada Lnemeres kuni 35 sentimeetri pikkuseks. Kala koeb talvel ja tema sagedasim saakloom on arktilise pritoluga merikilk. Toidusedelisse kuuluvad veel kirpvhid, hulkharjasussid, balti lamekarp ja mitmed kalaliigid, kellest jud le kib. Nolgusel, nagu meriphvlilgi, on iseralik vime tekitada urisevat hlt. Ktte vetud kala ajab lpusekaaned laiali ja tekitab pingutatud lihastega vibratsiooni ja madalat heli. Eriti kui kurgu alt kdistada. Mnedki kalamehed kutsuvad teda ekslikult merikuradiks, kes on hoopiski ookeanikala. Pris ige merikuradi skelett on leitud kord ka Saaremaa rannast.

Harjus, tmiani lhnaga
Telefonikne Virumaalt otse Selja je rest: Tule kohe, harjus mbris! Kahe tunni prast olin kohal, akvaarium pakiruumis, kaamera ka. See umbes 30 sentimeetri pikkune iludus tuli kiirevoolulisel jeligul seirepgil kalateadlaste elektripgiriista kahva sisse. Pildid tehtud ja kala kodujkke tagasi. Nhtavasti elab ta seal praegugi, kui saarmas pole nahka pistnud. Harjus on kaitsealune kalaliik, kelle pk Eestis on keelatud aastaringselt.
Harjus on ks meie vete ilusamaid kalu.
Tal on vimas ja vikerkaarevrvides ktlev seljauim, mis muutub eriti kirkaks enne kudemist maikuus. Jahedalembene kala elab kiirevoolulistes allikarikastes ja taimestikuvaestes kruusaliivase phjaga jeosades. Kudemist alustades keerab isaskala suure seljauime emase mber ning surub ta sabaga vastu kruusa. Seejrel heidetakse mari ja niisk ning kaevatakse koos pinnasesse. Harjuse lemmiktoiduks on puruvanad, aga ka kirpvhid ja huputukad. rn nagu teda mnel pool nimetatakse lhnab nagu tmian ehk aedliivatee, tal puudub klassikaline kalahais.

Emakala, eluspoegija
Lksin novembrikuu lpus varahommikul kodurannast merele rimevrke nudma, rahulik plekksile meri oli, nagu jrv. Rime tuli keskmiselt kenasti ja vrgu alaosas tinanri lhedal vonklesid mned emakalad kui ussid. Merevee, kruusa, kivid ja kalad vtsin koju kaasa, et seal rahulikult pildistada. Aga kala polnud rahulik ega tahtnud hetkekski paigal psida.
Sileda nahaga soomusteta emakala elutseb mere phjas kuni 25 meetri sgavuses vees. Ta on Lnemeres ainuke poegiv kalaliik. Emaskala ei koe, vaid isane viljastab marja emaskala kehas. Seal arenevad marjateradest maimud, kes on kohe prast sndi vimelised iseseisvaks eluks. Julude paiku kib emakalal poegimine tie hooga. Poegiva kala toiduks on rikkalik phjaloomastik. Teda ennast noolivad tursad, ahvenad ja muidugi kormoranid, kes peavad emakalast vga lugu, nagu lunanaabrid ltlasedki.

Koha, pesalohu kaevaja
Septembrikuu varahommikul tukasime traallaeva Kallaste sadamakai servast lahti ja suundusime Peipsile katsepgile. Esimene loomus keritakse pardale: pris palju koha, latikat, ahvenat, srge, haugi, sekka mned lutsud. Nd tuleb kiiresti tegutseda, et koha ei kooleks. Ega ta eriti kaua vastu ei pea, kui korra tekile juba tstetud. Lainetel loksuva ja mootoritest vappuva laeva vrile olen aegsasti sttinud valmis akvaariumi ja selles tempinud jrvevett tubli annuse kraaniveega, et vesi rohkem lbi paistaks. Valge laeva peegeldus akvaariumil, vibratsioon ja le akvaariumi loksuv vesi, mis jtab piisad klaasile, teevad pildistamise eriti keeruliseks. See siin on noor, veidi le 20 sentimeetri pikkune kohapoeg.
Kiisa ja ahvena sugulane koha elab kiiresti soojenevates, vhese lbipaistvusega, hapnikurikastes veekogudes. Koeb mais haabade lehtimise ajal, meres natuke hiljem. Isaskoha kaevab 13 meetri sgavuses vees liiva vi kruusa sisse pesalohu, kuhu emane heidab pisikesed marjaterad. Isane jb marjaga pesa valvama, ventileerides seda rinnauimede abil ning peletades eemale kutsumata klalisi. Koha kui rvkala toiduks on teised kalad ja viksemad liigikaaslased ehk siis esineb kannibalism. Koha kasvab vga kiiresti ja vib saavutada pikkuseks le meetri kuni 130 sentimeetrit.

Linask, soojalemb
Olin juba sel Mehikoormasse sitnud ning sadamasse end valmis seadnud, sest vljasit pidi algama kell viis hommikul ja polnud neid mehi ihusilmaga varem ninud. Nii lkski, pevi ninud popsuvas kaluripaadis asusime teele, taga laines jrjestikku veel kaks viksemat puupaati. Lastiks kalurikolhoosi lopsakatest aegadest pajatavad eluaegsed, kogu elu kaluriametit pidanud mehed. Suundusime Lmmijrvele mrdu vaatama, pikesetusu ajaks judsime kohale. Merikotkas oli kalavetel enne meid ja lendas mda, priske latikas kniste vahel. Visad mehed koukisid tohutu pikkade lattidega sna sgavast veest mrranre, aerumees andis lakkamatult valu, et paati igesti hoida. Panin linaski veembrisse, et kaldal pildistada. Rmsad nod ees, kiirustati loomusega randa tagasi.
Hakkasin autost vlja tstma akvaariumit, ja pmm-klirr-kolladi, mitu klaasitkki nurgast pudenes rohu sisse. Jeesusteip pani jlle vee pidama. Rannas pole kuskil vett, mis natukenegi lbi paistaks. Knnin nutult mda kallast ja kui imevel marsib tuttav vanahrra Feodor Feodorov kalameeste saaki uurima. Kurdan muret, tema lahkelt naeratab ja tleb, et kaev tal hoovis samas sadama lhedal. Nii tuligi see linask pildile.
Linask on ilus paks kala, kellele meeldib soe vesi, mudane phi ja rikkalik veetaimestik. Linask elab ka mere lahtedes. Paksu nahaga erakordselt vastupidav kala talub hsti hapnikuvaest ja happelist veekeskkonda ning kuni +40 C veetemperatuuri. Kuuma ajal poeb kala mudasse ja langeb suveunne, vees alla +8 C seevastu talveunne.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet