4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Hamster vi kobra ehk kuidas valida endale lemmiklooma

Ei pea olema vike prints ega tema sber rebane, et endale sellest aru anda, et inimene vastutab iga elusolendi eest, kelle ta omal algatusel endale vtab. Allpool anname nu, kuidas valida endale sobiv lemmikloom.

Mis liik viks kne alla tulla? Esimene nue: kui sa tahad endale lemmiklooma, mtle kigepealt inimestele, kellega sa koos elad.
On neist kellelgi allergia mne liigi vastu? Kas mnel sinu lhedastest on mni loomadega seotud foobia? Kas sinu ja sinu omaste elurutiin nuab kindlaid vaikusetunde sel vi peval (peres on vikesed lapsed, vanurid)? Rgi inimestega! Nii hakkab sul kujunema vlja idee sellest, mis liigid viksid ldse kne alla tulla.

Kui palju on sul aega loomaga tegeleda?
Jrgmiseks nudeks oleks hinnata oma
vimalusi ja vimeid: kui palju aega saad
sa oma lemmikule reaalselt phendada,
millised on sinu fi nantsilised vimalused
tema hooldamiseks (suurema vi
viksema elupaiga soetamine, sisustamine,
varupuur, reisipuur,
akvaariumi aparatuur, toit,
vaktsineerimine ja looma arsti
teenused). Kolmas ning rmiselt
thtis nue oleks
arvestada loomaliigi vimetega
elada sinu juures.
Just selles osas tahangi
armulisele lugejale mingil
mral abiks olla.
Meie kodud sobivad troopilise
kliima loomadele
Inimene elab keskeltlbi
toatemperatuuri tingimustes,
st et meie elamu temperatuur
on suhteliselt krge ja
mis kige thtsam, psiv. Kige
rohkem vastab see tingimus troopilisele
kliimale. Jrelikult troopilisest vndist
prit liigid on sobivamad kui parasvtme
ja jahedamate kliimavtmete omad.
Pidada Eesti kalafauna liike korteri tingimustes
on rmiselt keeruline.
Ma ei unusta iial ht ligi 40 cm pikkust lutsu, keda peeti suures ilusas akvaariumis
tere aasta 20-kraadises vees. Kala oli tapvalt
sgavas stressis, leni ssimust, khn
ja peaaegu liikumisvimetu. Ka teised liigid,
nagu meie karplased ja ahvenalased,
vajavad mitmeks kuuks jrjest sna jahedat
vett ja nrka valgustatust. See reegel
kehtib kigi kigusoojaste loomade puhul.
Alates ussidest, tigudest, putukatest kuni
konnade ja madudeni vlja.
Ka paljud psisoojased loomad
on samasugust laadi nudmistega.
rge vtke endale koduloomaks meie
metsade siili, tema jaoks on
normatiiviks talveuni. Et
see aga kulgeks igesti,
peavad siilil olema praktiliselt
looduslikud vimalused
leida ja kohandada
endale talvine kodu.
Selliste vimaluste pakkumine
linnakorteris oleks
rmiselt keeruline.
Rgime nd toitumisest
On iseenesest mistetav,
et keerulise toitumuskitumisega
liigi vtmine koduloomaks
ei ole hea idee.
Tahate endale armsaks karvaseks sbrakeseks
koaalat? Palun melge siis teatud
eukalptiliikide (eukalpte on le kuuesaja
liigi ja enamik neist koaalale ei sobi)
lehtede varumisele, kuna muud see loom
sa ei saa. ldistades vib elda, et
toitumise aspektist on kige sobivamad
lemmikloomaliigid kigesjad
ning maksimaalselt laia spektriga kiskjad
ja taimetoidulised.
Nuded territoriaalsusele ruumi suurusele
ja vormile on samuti vga paljude
loomaliikide puhul mravaks takistuseks.
On liike, kes vajavad sna kindlaid,
minimaalseid pindalasid ja ruumalasid
normaalseks eluks. Niteks he elevandi
jaoks peab olema vhemalt 600 ruutmeetrit
vaba pinda, iga kaelkirjaku pea kohal
peab olema veel vhemalt kaks meetrit,
veel parem kui neli meetrit vaba huruumi.
Tsi kll, me ei kohta iga pev inimesi,
kes plevad soovist vtta endale koduloomaks
kaelkirjakut, ent phimtteliselt
oleks see siiski vimalik. Tulles tagasi veidi
realistlikumate lemmikloomaks prgijate
juurde, peame teadma, et on kalade,
roomajate ja isegi putukate liike, kes vivad
elada normaalset liigile omast elu kas
mnekmne, mnesaja vi mne tuhande
liitrises akvaariumis/terraariumis.
Siinjuures ei tohi unustada, et paljude
liikide puhul on kiire vee- vi huvahetus
obligatoorne. Niteks kameeleone ei
tohi pidada seisva hu tingimustes. Nende
eluruumis peab olema kogu aeg kerge,
aga psiv tuul temperatuuri juures 2426
kraadi.
Ohutus ja ohtlikkus
Silmas tuleb pidada mitte ainult looma
ohtlikkust inimesele, vaid ka keskkonna
potentsiaalset ohtlikkust loomale. Kui teie
kodus terraariumis elab
mni agaam mabuia,
basiliskus vi mne
teise sisaliku liik, kes
on vimeline liikuma
tohutult kiiresti ja sooritama
pikki hppeid,
tuleb melda selle looma
ohutusele ka olukorras,
kui teie lemmik pseb
oma terraariumist vlja.
Vite mind uskuda,
kui tlen, et asju juhtub!
Mis saab troopilisest
linnust talvel, kui ta mingil phjusel
lahkub teie eluruumidest ja stib
end suvisel ajal sisse kusagil Eestimaal?
Eelkige tuleb muidugi melda inimeste
turvalisusele ning seetttu soovitan
tungivalt mitte ritada vtta
lemmikuks tsiselt mrgiseid
roomajaid, st rstiklasi, lgismadulasi,
mrknastiklasi
(kobra, mamba) ja teisi. Mitte
ka vga mrgiseid putukaid,
mblikke, skorpione ja
sajajalgseid.
Eriti ettevaatlik tuleb olla mrgiste
mereloomadega, kuna nad reeglina ei
kitu agressiivselt ning seda suurem on
vimalus akvaariumis hooldustid tehes
kogemata neid puudutada. Igal juhul vajab
mrgiste loomade pidamine kindlaid
baasteadmisi, oskusi ja turvameetmeid.
Teine loomade ohtlikkusega seotud
aspekt on teie ja teie lhedaste tervislik
seisund kige ldisemas mttes. Teil peab
olema hea reaktsioon ja kllalt palju judu,
et vimaldada niteks oma kaukaasia
lambakoerale igapidi turvaline jalutuskik.
Ning peab olema tagatud vaimne meelerahu
ja kindlustunne selles, et teie raolekul
keegi sugulastest, spradest vi sprade
spradest ei hakkaks teie ldjuhul ohtlike
lemmikutega seoses lollusi tegema.
Loomad, keda pidada ei tasu
Nimetaksin nd mned loomad, keda
ma mitte mingil juhul lemmikuna pidada
ei soovita: ahvid! Peaaegu 100% nendest
juhtudest lpevad halvasti, enamasti looma,
kuid ka vga sagedasti inimese jaoks.
Mitte mingil juhul ei tohi vtta lemmikloomaks
inimahvi! Siinkohal tuleb mainida,
et see kehtib juhul, kus me ei rgi professionaalsetest loomadega tegelejatest.
Professionaalsus thendab siin igapevast
ning mitmetunnist tielikku ja oskuslikku
phendumist loomadele. Enamik
ahvide liikidest vajab mitmekmnest eri
artiklist koosnevat pevamend; kindla
suurusega turvalist eluruumi, enamiku
liikide puhul sna krge laega, ning kikide
ahviliste puhul on absoluutseks nudeks
sotsiaalsus/suhtlemine, kusjuures
praktiliselt pidev suhtlemine. Siinjuures
tuleb arvesse vtta, et praktiliselt kikidel
ahvide liikidel on vimsad ja rmiselt teravad
likava siseservaga kihvad, mis on
neil mitte saaklooma fi kseerimiseks, nagu
see on kiskjatel, vaid just nimelt kaitse ja
rnnaku eesmrgil likamiseks ning ka
demonstreerimiseks.
Ahv hammustab reeglina ligates kihvadega
piki jset, kaela, pske, ning selliseid
haavu on rmiselt raske tdelda.
Samuti ei tohiks vtta lemmikloomaks
sraseid tielikult sotsiaalseid kiskjalisi
nagu surikata, hnid, hundid. Nendele
on normaalseks eluks vaja korralikke
loomaaia poolt vimaldatavaid tingimusi.
Lpetuseks absoluutne reegel:
lemmikloomadeks tohib ja saab vtta ainult
ja eranditult korralikult kontrollitud
ja veterinaarselt sertifi tseeritud farmis
paljundatud loomi! Olgu nad siis putukad,
mblikud, kalad, roomajad, linnud vi
imetajad. Selle vite kinnituseks pakun ma
htainsat mtet: vabas looduses ei eksisteeri
loomi, kellel poleks elusaid parasiite,
ja kuigi enamik nendest parasiitidest ei
kujuta inimesele ja koduloomadele tsist
ohtu, siis tenosus, et salakaubana ostetud
loom, eriti kui see tuleb troopilisest
vndist, toob kaasa helmintoose, spirohetoose,
mkoose, viirus- ja bakterhaigusi,
lesti, puuke jne, on
tiesti arvestatav.
Minu meelest
ei ole sobivamaid
lemmikloomi
kas sidest ja
koertest.



Aleksei Turovski
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet