4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Tibatilluke vihmamets suures linnriigis

Singapuri linnriik ei koosne ainult pilvelhkujatest ja kaubanduskeskustest, nagu pealtnha arvata vib. Saareriik, mis on Hiiumaast viksem ja kus elab pea 4 miljonit inimest, mahutab endasse veel midagi: Bukit Timahi Looduskaitseala, kus leiab he liikiderikkaima kossteemi kogu planeedil.

Macaca fascicularis.
Asudes ainult 12 km kaugusel sdalinnast, sisaldab see vihmamets rohkem liike kui terve Phja-Ameerika kontinent ning uusi eluvorme avastatakse siin veel tnapevalgi.

Esimene asi, mida lennujaamast vljudes
tunnen, on tappev niiske kuumus.
Jrgmiseks tunnen, kui erinev ma kigist
olen. mberringi sagivad tumedapised aasialased ja teevad oma igapevaseid toimetusi.
Kuum ilm tna, tleb taksojuht Xiang
kva aktsendiga, peaaegu arusaamatus
inglise keeles, ja keerab konditsioneeri
phja. Singapur asub laiuskraadi ekvaatorist
phja poole, mis annab iguse seda
pidada vhemalt teoreetiliselt phjapoolkera
maaks.
Praegu peaks siin ju suvi olema? ksin
uudishimulikult.
Ei, siin pole aastaaegadel vahet midagi.
Ekvaatoril ei ole aastaaegu. Sama kuum
ja niiske on kogu aeg. Detsembris ja jaanuaris
ainult sajab tihedamini.
Tee lennujaamast kesklinna vtab
umbes pool tundi autositu. Selle ajaga
oleme pool saareriiki juba lbi sitnud!
Rombi kujuline saar on kige laiemates
kohtades 23 km phjast lunasse ja 42 km
idast lnde. Maa-alal, mis jb suuruselt
Tallinna, Keila, Kiisa ja Kostivere vahele,
trgib neli miljonit inimest hes maailma
rikkaimas riigis. See rikkus on aga
suhteline. Pool saart on lbi sidetud, aga
loodust, isegi mitte maakohti vi klasid,
lihtsalt ei ole. mberringi on saareriigi ainukese
linna eeslinnad.
Reservaat ainult mned
peatused kesklinnast
Ei noh, miks meil siis loodust ei ole,
arutleb Xiang. Meil on niteks loomaaed
ja aviaarium. Seal neb loomi, kes kunagi
saarel elasid.
Aga taimi? ksin vastu.
Jaa, meil on ka parke. Aga kui iget
metsa tahad nha, mine Bukit Timahi reservaati,
seal on vihmamets. Ja ahvid vabas
looduses.
Unusta loomaaed, mtlen jrgmisel
hommikul ja sean sammud bussipeatuse
poole.
Bukit Timahi Rahvusparki, ostan pileti.
Lhed loodust vaatama? ksib bussijuht
tpilise hiina aktsendiga. Seda meil
palju pole.
Istun ja vaatan aknast mduvaid
templeid, kaubanduskeskusi ja elamurajoone,
kui kki hab bussijuht: Sinu
peatus!
Bukit Timah? ksin segaduses. Me
oleme ju alles linnas!?
Jaa, vastab bussijuht laia naeratusega.
Ega siin palju rohkem maaks ei lhegi.
Lhed siit sillalt le kiirtee ja teisele poole.
Poode ned ja templit? Nende vahelt lheb
vike tee reservaati.
Niipalju siis loodusest Singapuris,
mtlen endamisi ja ln kaardi veel kord
lahti. Saare 650 ruutkilomeetrist vtab
linn enda alla vhemalt poole. lejnud
maa on jetud parkidele, veehoidlatele,
istandustele ja sjavele. Parkidest on
enamus linnapargid vi mnguvljakud.
Keset saart on kaardil roheline laik, Bukit
Panjangi Loodusreservaat, ja selle
lunapoolses nurgas tilluke Bukit Timahi
loodusreservaat, mis on nime saanud
Singapuri krgeima me jrgi. Just siin
on peidus saareriigi ainuke vihmamets,
mida mitte kunagi ei ole raiutud. Lausa
iroonilises vastuolus looduse vhesusega
lejnud saarel on see 164-hektariline
pargike kik, mida Singapuril on vaja, et
olla taimeliikide rikkuse poolest ees kogu
Phja-Ameerikast. Dungel on 100 miljonit
aastat vana ja kasvab enam-vhem sellisena,
nagu ta kattis tervet saart enne kui
Inglise kolonialistid aastal 1819 oma jala
siia maha panid.
Wallace jahtis
siin putukaid
Pargis ootab suur
ja korrashoitud
klastajatekeskus
raamatupoe,
kohviku ja inforikka
nitusega,
mis teatab, et Bukit
Timah on asutatud
aastal 1883
ning on ks Singapuri
vanimaid looduskaitsealasid. Siin
on teadlased rohkem kui 100 aasta jooksul
kinud liike uurimas. ks kuulsamatest
oli Inglise loodusteadlane Alfred Russel
Wallace, kes koos Charles Darwiniga evolutsiooniteooriale
aluse pani. Kui Wallace
siin aastal 1854 Malai fl oora- ja faunauuringut
alustas, korjas ta reservaadist
kahe kuu jooksul 700 eri liiki mardikaid!
Peamine oht, mis Wallacet hirmutas,
olid sel ajal pargis elanud tiigrid. Oma teoses
Th e Malay Archipelago kirjutas ta, et
putukate jahtimine puukndude vahel oli
sna nrviline t, kui need julmad loomad
psas luurasid. Peaaegu sama ohtlikud
olid tiigrilksud viie meetri sgavused
augud, mis metsa alla olid kaevatud.
Suured imetajad on kadunud
Th omas Leong, kes reservaadi informatsiooniletis
ttab, rgib, et viimane tiiger
(Panthera tigris) lasti siin maha aastal
1924. Kuid lisab kohe minu uduseks, et
tnaseks on tiigri konii le vtnud hiigelmadu
nimega vrkpton (Python
reticulates). Palju teisigi suuri imetajaid
on paraku pargist kadunud: lapunder
(Macaca nemestrina), leopard (Panthera
pardus) ja pantrik (Neofelis nebulosa),
hirvlased tumesambur (Cervus unicolor)
ja muntjak (Muntiacus muntjak) ning
metssiga. Suurte imetajate populatsioonid
ei kipu nii viksel territooriumil, nagu
seda on 164 hektarit, ellu jma.
Kas ahve ikka nha saab? ksin pnevusega.
Keset peva vga harva, vastab Mr
Leong, ahvid liiguvad rohkem hommikul
ja htul, siis kui jahedam on. Suuri sisalikke
ja teisi roomajaid on lihtsam keskpeval kohata.
Metsa all tundub, nagu ma oleks Singapurist
miilide kaugusel. Paks mets, hk on
puhas. Pargis on mitu mrgistatud rada.
Valin selle, mis me otsa viib. On ikka tihe
dungel, mtlen endamisi. Taielik rgmets.
Suured lehed, oksad ja liaanid ripuvad
le raja. Siin vib vabalt tiigrit psas
ette kujutada.
Avastamata putukad
mblikke on igas suuruses. Need, kes
vrgukudumiseks liiga suured, hppavad
oma ohvrile peale. Lootes, et nad kogemata
ei hppa suhu pealtnha ilusale orhidee
moodi lillele (Nepenthes raffl esiana), kes
mblikuampsust ra ei tleks. Kohalikust
sajast sipelgaliigist suurim (Camponotus
gigas) jalutab mulle aeg-ajalt rajal vastu.
Loen, et pargis on kahtlemata suur,
kuid vgagi umbmrane arv putukaid:
kuskil 10 000 ja 73 000 vahel.
Mets on muutlik, kui ma rada mda
edasi astun. Siin-seal on suured puud maha kukkunud ja metsa katuse pikesele
avanud. Sellistes kohtades kasvavad madalamad
taimed, kuniks uued puud jlle
krgeks kasvavad ja valguse ra varjavad.
Kuid vaatamata sellele, et mets niimoodi
pidevalt muutub, on liikide koosseis siin
vga stabiilne. Puud kasvavad samamoodi
nagu juba miljonite aastate eest, selles
osas ei ole siin kaitsealal midagi muutunud,
kirjutavad teadlased.
Jrsku krabiseb midagi kuivanud lehtedes.
Ainult mitte see tiigri konii le
vtnud pton, on mu esimene mte.
Olen abist liiga kaugel, pole juba tundide
viisi htegi inimest ninud. Lehtede vahelt
tuleb vlja suur pea harulise keelega, mis
kib suust sisse-vlja. Seisan kivistunult
temast paari meetri kaugusel, ei julge liigutadagi.
eldakse et agressiivsete liikide
puhul pole rajooksmine tark mte. Kuid
siis nen nneks, et elukal on jalad. Kohmakalt
jalalt jalale tuiates jalutab lehtede
alt vlja meetripikkune bengaali varaan.
Vaatab mulle korraks otsa ja jtkab rahulikult
lehtede alt putukate otsimist. Milline
imeline suur olevus. Ja milline kergendus!
Singapuris elab nimelt 75 liiki madusid,
kellest peaaegu pooli vib leida ainult selle
pargi piirides.
Bukit Timah liigirikkus vib kaduda
Lpuks keerab rada me suunas les.
Mets muutub niiskemaks ja lopsakamaks.
Singapuri krgeim mgi jb Munamele
poolega alla. Peaaegu 164-meetrine
kngas koosneb vulkaanilisest graniidist,
millest suur osa Singapuri linnast on les
ehitatud. Karjrides, kust 50 aastat tagasi
lhati graniiti, vib nd suplemas
kia. Me tipus on Singapuri telemast,
seda valvav politseijaam, piknikulaud ja
kivi, millesse on raiutud me tpne krgus
ja geograafi lised koordinaadid. Kuid
vaade linnale ja lejnud saarele jb
kahjuks paksu metsa taha.
Teel metipust alla on raja krval
ahvistmise keelusilt: Trahv 10 000
dollarit. Kas testi, mtlen pnevusega,
hrra Leong tles ju, et ahve peval
ei ne. Aga nd on ju juba htupoolik?
Jalutan allapoole, kus kaks ameeriklast
pingsalt puulatvu vahivad. Vaata, ahvid!
havad nad mulle ktega vehkides.
Seal! Ja seal, ja seal! Terve puu on
ahve tis. Hppavad oksalt oksale, nopivad
mingeid kollaseid puuvilju ja siis
istuvad maha sma, jllitades meile
suurte silmadega vastu.
Makaakide perekonda kuuluval liigil
Macaca fascicularis on vihmametsas
thtis roll. Mnede puude seemned idanevad
ainult siis, kui nad on lbinud ahvi
seedimisssteemi.
Kahjuks on just see tik seotud meie
suurima probleemiga, tleb hrra Leong,
kui ma tagasi pargikeskusesse juan. Vanasti
uuendas see park ennast ise. Nimelt
oli Bukit Timah hendatud Singapuri saare
teiste reservaatidega, kuni aastal 1986
kiirtee Bukit Timah Expressway ehitati.
Siis ligati see hendus katki. Loomadele
ei meeldi isoleeritud aladel elada ning
mitmed thtsad loomaliigid, kes viljastasid
ja levitasid meie puude seemneid, on
tnaseks pargist kadunud. Nd ripuvad
viljad puu otsas ja ei idane, nagu peab.
Bukit Timahis kasvab praegu le 800
liigi selliseid vihmametsa taimi, mis mujal
on kadumas. Peaaegu kik maailma
troopilised vihmametsad asuvad arengumaades,
kus neid siis rahapuudusel
kiiresti raiutakse, Singapuril kui rikkal
maal on eeliseid. Ent kauaks? Ka kohalik
liigirikkus vib kaduda, kuna park on
vaesestunud suurte imetajate kadumise
nol, kel oli tita oma roll kohalikus kossteemis
Pargi kuulsaimad imetajaid on loomad.
Jaava soomusloom (Manis javanica)
pole end aga viimastel aegadel pargis
nidanud. Teadlased kahtlustavad,
kas teda enam siin ldse leidub. Perfektse
puutve vrvi maskeeringuga Colugo
(Cynocephalus variegatus) libistab end
mda puutvesid membraani abil, mis
ta kaela, jsemeid ja langevarju moodi
lahtilevitatud saba hendab. Nagu mitmed
vihmametsade liigid, on seegi liik
ohus Kagu-Aasia suure metsaraiumise
tttu.
Singapuri linn
Singapuri linn on segu Euroopa ja Aasia
kultuurist. Lhemal vaatamisel leiab Inglise
koloniaalarhitektuuri ja Uue Maailma
pilvelhkujate vahel vrvikirevad etnilised
linnaosad: Chinatown, Little India,
Holland Village, Arab Street ja Geylang
(Malaisia linnaosa). Krvuti ristiusu kirikutega
seisavad hindu templid, budistlikud
templid, islami moeed. Itaalia pitsarestoranide
krvalt vib valida Hiina,
India, Malaisia, Indoneesia, Filipiini, Tai,
Kamboda ja Vietnami kkide vahel.
Ning takso asemel vib vtta rika.



Katrin Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet