4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas Eestis
Kagust loodesse: KorijrvePikasilla

Punased, need on tugud, triibulised pris mardikad.
Ingmar Muusikus
Viimasel juunihommikul kiirustame Korijrvelt minema, vi mis hommik see enam, tund le keskpeva. Kiirustame, nagu see suvigi kiirustab. Meie tahame juda kella kuueks Keeni raudteejaama, aga suvi, kes teda tagant kihutab? Kliimamuutused?
Ritsikad musitseerivad odrapllu servas. Kuu aega tagasi juba hrusid, siis kll rnemalt, mrgib Ingmar.
Mitu kilomeetrit tuleb Korijrvelt Tagulasse? See viks olla lausa miljonimngu eelviimane ksimus. Meie nd teame, neli vi viis, aga mitte pris tpselt, sest enne Tagulat prdume suuremalt teelt taas krvale, heinamaade ja pldude vahele.
Nnda edenemegi suure osa sellest pevast kunagiste Laatre sovhoosi Vikese Emaje lhedaste rohumaade plvekrguseks kasvanud heinaga plluteedel.

Kadunud poja tagasitulek
Korijrve kla Raudlaane talu kirju peartiga perenaine krutab kartulivagude vahel, purk kes. Jah, kartulimardikad, suuremad juba kokku korjatud! Punased on vaid jrgi jnud. Nad on nagu vaglad, need punased vi mis nad on, aga need suured on triibulised.
Kartulimardikad, kadunud pojad, kahjurid, vahepeal kusagil ra olnud, nd kaarega tagasi judnud. Raudlaane perenaine ei heida neile armu. Svad lehed ra ja kartulist ilma. Me ei teadnudki, et nad olemas on, aga see aasta tlevad kik, et vga hullusti on tis.
Karvane Raudlaane Nssu lb sellele jutule oma kileda haukumisega justkui pitsati kinnituseks peale, mis thendab htlasi ka seda, et kaks tundmatut pikka meest hakkavad mda plluserva edasi minema.

Vana tuttav, hiireviu
Naadiuputus hiigelheinamaa servas ja hiireviud sinise taeva all, terve pesakond. Tuttavad eelmisest aastast, samast ajast, juuni lpu ja juuli alguse pevade sammudest, mitte Korijrve, vaid Karijrve mailt. Elva lhistelt, kui Ingmar pikutas selili rukkipllus ning suhteliselt madalalt tiirlevaid viusid kolmveerand tundi pildistas.
Peeterpaulipeva (29. juuni) jrgseid tuttavaid eelmisest aastast tee servas nib tervitavamas olevat teisigi, suviseid huvrelusi, vrve, meeleolusid. Koerliblikad, kesalilled, suitsupsukesed. Tuttavad tkked aastaringides, meie aistingutes, vga vajalikud, ennast ra tunda aitavad mrgid.

Valga vaikuse valvur
Kolhoosiaegsed teed rohtuvad, kaart nitab kruusakatet, tegelikult kditavad krred luakurde. Rohi rinnuni.
Kell 14.33 letame Vikese Emaje, mida sber sel minutil ja ses kohas kraaviks nimetab. Oleme juba teinud sel peval mlemad ligi kmme tuhat sammu. Poolteise tunniga kmme tuhat, meie jaoks kva tempo phjus, vi eesmrk, Edelaraudtee rong, mis 18.17 Keeni jaamas vilistab. Tahame tema turjal Peedule majale sita.
Lheme Valgamaal, ja see Valgamaa osa ei ole vrreldav Vrumaaga, kust tuleme, vi Mulgimaaga, kuhu suundume. Vhe klasid, vhe talusid, vhe teid ja ei htegi bussipeatust. Vikese Emaje soine orund, rohkem kui kahe tuhande hektari suurune Korva luht oma Laatre sovhoosi aegsete poldrissteemidega. ksiku taluvareme tunneme ra pdrakanepist, keda oleme harjunud itsemas ngema pigem juuli teises pooles. Kadakatksi aga tk-tk-tk laulust, mida ta esitab viltuvajunud traataial.

Kuldkass psis peidus
Teel Lossiklla neme huvitavat segametsa, kus koos kasvamas mitmeid puuliike, teiste hulgas mnd ja tamm. Jrsku on see segaseltsi puude kooslus srjamets, mis kasvab mnedel Luna-Eesti lubjarikastel aladel?
Knnime Sangaste kihelkonnas, ja ongi pisut imelik melda, et see ala, praegune Valga maakond, kuulub ajaloolise Tartumaa hulka. Vru, tartu ja mulgi murde segupada. Las mi kae, las mi katsu: kohes meile ase andas, ase andas, paika pandas? Vast andas aganiku, pstite peni peldikude! klab Sangaste kihelkonnast 1889. aastal leskirjutatud pulmalaul, pruudi kirstule koha otsimisest peiu kodus.
Meie ei ne sel peval htegi pruuti ega ka mitte rahvapajatuste Sangaste kuldkassi, vanakurja, kes tdrukuid metsa meelitas. Sookuivendaja ja rukkiaretaja krahv Friedrich Bergi kunagistest valdustest, Lossikla asulast ja vimsate mndidega pargist lheme lbi, kohtamata htegi inimest. Imetleme vaid haigrut tiigil ja he kuusevra kummalist teisiti arengut.

Nagu prantsuse filmis
Jrgnevatel kilomeetritel tempo tuseb, rhime lbi Tiidu kla Valga-Tartu raudteeliini suunas, ligates plluservadest teed nagu puhisevad vedurid.
Kui sber jb rukkililli pildistama, higun kannatamatult: Ingmar, nii jd rongist maha! Nnda hdes olen oma mugavuse ohver, viksime ju rongil minna lasta ning jda kuuse alla bima, kullide hli kuulama ja koidikukiiri oota ma. Kuid ei, igatsen htust ahjusoojust nagu koer oma kuuti.
ksik traktorist viipab meile Tiidu kla servas ja meie viipame vastu. Keviibe: ksteisest arusaamise, rahumeelsuse, heasoovlikkuse mrk. Miks ei tervita inimesed samamoodi ksteist Tallinnas, Tartus vi Viljandis, ksib Ingmar.
Pikk, sirge, suurte metsade vaheline spurt kannab meid kella kuueks Keeni jaama. Justkui kmnevistlejad prast 1500 meetri jooksu. Saame isegi ndsa veerandtunni perrooniserval jalgu ning varbaid sirutada, kuni kena jaamakorraldaja Raissa, nagu prantsuse filmist, tervitab minutipealt saabuvat Valga-Tartu rongi. Peale meie siseneb Keeni jaamast vagunisse veel ks reisija.
Sel peval astus Juhani 27 068 ja Ingmar 26 701 sammu, le kahekmne kilomeetri.

Meie tee ristus Soontaga rstiku omaga ja siis tuli hetk, mil rstiku tee he tiivulise teega.
Ingmar Muusikus

Lotale truud
Jrgmisel hommikupoolikul, 1. juulil, kannab sama rongiliin meid 18-kroonise pileti eest tagasi Peedult Keeni. Kditatute mlestuskivi juurest (Keeni jaamas astusid ohvrid Siberi eeloni) seame sammud Lota kla poole.
Sel peval ei ole meil rongile tttamise kava ning teekond, vib-olla just seetttu, kulgeb aeglasemalt.
Lota kla keskus, laudisega vooderdatud kuurike, seisab oma vertikaaltelje suhtes 15 kraadi viltu. Nagu ime lbi psib seejuures aknaruut terve, prand puhas, luud nurgas ja seinal kuulutus: autokauplus tuleb kolmapeval kell 11.
Valgamaa ootab vaikselt. Tallinn aga kogub elanikke hlekalt, paljulubavalt ja hlpsalt, nagu Alaska omal ajal kullaotsijaid. Pealinnas trammipeatuses tungeldes ei tule phegi, kui palju leidub Eestis thje klasid, sti jnud pllumaid, ilma inimasustuseta alasid. Loodus ei tunne inimesest puudust, kui hea on aga linnade mber koondumine Eestile ja tema inimestele endile?
nneks leidub neid, kes maalt ka mujale kui linna siirduvad. Perekond Otto kolis aasta tagasi Vrumaalt Valgamaale, pereisa kiidab Lota kla rahulikku elu. Vikesed Kertu (kahe patsiga), Keidy ja Jorma tulevad maja juurest tee veerde rndureid uudistama ning manitsevad oma kaht koera, Leedit ja Bessut. Koertest ks, mainib Ingmar edasi astudes, on veel sellises eas, et ei ole haukumist ra ppinud.

Sootagustel teedel
Kui kruusateel kihutab mda auto, oleme ppinud varjama ktega silmi ja kukalt. Et mitte kiviga pihta saada. Ilmselt ei ole osa pedaalissasid elu sees kogenudki, mida thendab jalgsi kia kruusateel, kus kihutatakse, arutleme.
Enne Killinget, kus letame Valga-Tartu maantee, korjame teelt kaks surnud psalindu, kihutajate ohvrid nemadki.
Pev psib palavavitu, hk tundub seisvat, kia on raske, konte murravad eelmise peva spurdid. Ingmar jaksab veel kummardada ning metsmaasikaid noppida, mina jaksan vaid tee peale maha istuda.
Ees seisab aga rnnak Soontagale. Kui palju leidub Eestis neid soo-taguseid kohti! Sootaga (Jgeva), Sootaguse (Illuka), Soo-otsa (Martna). Kmneid, sadu, tuhandeid. ieti vib merelt tulija kogu Eesti sisemaad nimetada sootaguseks maaks.
Minu Mulgimaalt prit ema rgib, et prastsja-aastatel oli Soontaga koht, kuhu janused suundusid htul, siis, kui Trva pood juba kinni oli. Tuli koputada hele teatud aknale ja seepeale naisehl ksis: Kui palju sa tahad? Ja ta ei ksinudki: Mida sa tahad?
Metsatee Soontagale viib le madalamate maade, raiesmikuservade. hel hetkel pikutabki teel see, kellega kohtumist aimasin. See tegelane paistab olevat midagi ra snud, ja vist lihtsalt puhkab tee peal parajast khutiest. Pisike, majapidamisknla mdus rstik.

Riidaja mnnikute ilu
ks paar kalakotkaid, kaks paari must-toonekurgi, metsise mngupaigad, mnnimetsad, loeb Ingmar Soontaga looduskaitseala tutvustavalt plakatilt.
Meid vaevab janu. Akent, millele koputada, ei hakka me Soontagal otsima. Astume hte ue ja hame: Uuu!
See hl ei j hdjaks hleks krbes. Meid vrustab lahke jahimees, palub lauda istuda, pakub isegi lut. Piirdume kll palja veega.
Raadiosaatjaga ilves elas siinkandis, siin on suured metsalaamad, rgib vrustaja ning juhatab teed Pikasilla suunas. Selgub, et htuseks teekonnaks kujuneb rohkem kui arvasime, ligi tosin kilomeetrit.
Vga vimas mnnimets paremal pool, leidub jrgmine mrkus retkepevikus. Riidaja mnnikud, tleb Regio kaart nende mnnivgilaste arvukate salkade kohta Vikese Emaje alamjooksul. Vanu puid katab krokodillinahaga sarnanev koor.
Plise mnniku ilu leevendab vsimusilminguid. Poleks osanud unistadagi, et Eestis midagi sellist leidub, olen kirjutanud mrkmikusse.
Kllap lohistan jalgu, sest mdasitev auto peatub ja juht pakub kti. Tname ja keeldume oleme otsustanud liikuda hest punktist teise jalgsi, ja ainult jalgsi.

Juhtum tee res
Ingmar nopib metsmaasikaid, aga ei pista neid enam pske, vaid ajab krre otsa. Mina pgan pussnoaga teerset nmm-liivatee mtast ja kogun lillasid isi torbikusse. Neid loodusande ei varu me endile, vaid oma seekordsele kdimehele, Tartu linnavalitsuse teabeteenistuse juhatajale Lilian Lukkale kingituseks.
Pikasilla lhistel vanal maanteel peatume teerse mlestuskivi juures. Noor mees kohtunud mustlastega, tapetud juhuslikel, segastel asjaoludel. Kirjad kivil tlevad: Siin sai nnetult surma Jakob Leevertand 1935. aasta 19. juulil. Nii murdub elu. [---]
Teersed mlestuskivid, neid leidub Rngu ja Trva vahel teisigi.
Lilian ootab meid, valge srk seljas, Pikasillal, Pdrala valla piiril.
Vaatame koos Pikasillalt, kuidas ks ige noor kalamees oma kasside rmuks Vikese Emaje srgi sikutab.
Ingmar astus sel peval 33 140 sammu ja Juhani 34 346 sammu. Teekonna algusest, Parmu nukast Pikasilda judis esimene mees 198 464 sammuga ning teine 192 671 sammuga. Septembris kavatseme liikuda Viljandimaal isu poole.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet