4/2007



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Paljasjalgne laulik, kes unustab oma kontserdid

Bardur Eklund
Kui Te juhtusite kuulma Eivørit eelmisel aastal Jazzkaarel või Linnahallis Aasta Loodusfoto üritusel, võite aru saada, miks ma nii kihevile läksin kuuldes, et Eivør tuleb suvel Muhu Juu Jääb festivalile. Väga hea uudis! Selline laulja! See uudis pani ka loodusmees Hendrik Relve sumisema – panime pead kokku ja arutasime seda Eivøri asja – et kuidas on nii, et Eestis esines fääri tüdruk ürgsete lauludega, aga tema plaatidelt sellist muusikat ei leia. Netis leidub küll Eivøri plaate, aga hoopis kantri ja bigbändi muusikaga – üldse ei saa aru.
Pärast Muhu kontserti küsisime Eivørilt – ta andis vastuse ning veel rohkemgi – saime teada Fääri lauljate saladuse! Jutuajamine toimus vana kiriku ukseorvas, väljas tibutas.

Eivør, kui Sinu laule kuulan, tekib hinges sõnulseletamatu igatsus millegi täiusliku järele, just nagu elaksin praegu valesti, poolikult. Kas see muusikajõud on Fääri saarte lauludele omane?
(Naeratab.) Ma laulan omakirjutatud laule. Tänasel kontserdil olid seda kõik peale ühe.

Need kõlavad ehedalt nagu rahvalaulud. Küsin siis nii – kas nad on sarnased fääri traditsioonilisele muusikale?
Meil on olemas traditsiooniline muusika, aga ainult lauluhäälele! Meie saarel polnud ühtegi instrumenti, alles ligi viiskümmend või kuuskümmend aastat tagasi tuli esimene pill.

Uskumatu! Miks?
Fääri saared olid kaua väga isoleeritud paik.

Mis see esimene pill siis oli, kas viiul?
Ei, orel. Kiriku jaoks.
Meie fääri muusika põhines selle ajani vokaalil, lisahelisid tehti näiteks jalgadega – trampides vastu maad. Traditsiooniline muusika inspireerib mind väga. No nüüd on selge, miks Eivøri hääl suudab lauldes sosistada, anuda, süüdistada, nutta, hellitada – kui pärined kohast, kus muusikat saab teha hääle ja kehaga, pead suutma need kasinad vahendid muuta ülimalt väljendusrikkaks. See on fääri laulutraditsiooni saladus.
Minu ideed tulevadki minu rahvast ja juurtest Fääridel. Kui loon muusikat, meeldib mulle viibida looduses, mägedes või mere ääres.
Aga mulle meeldib miksida ka muude maade muusikat Fääri saarte omaga. Olen muusikuna väga avatud. Nojah, see kantriplaat…

Kui nägin sind aasta tagasi Linnahallis…
Kus?

Aasta Loodusfoto üritusel.
Kas ma laulsin seal? Hendrik Relve täpsustab: Esinesid seal koos Villu Veskiga.
Teate, ma ei mäleta tihti pärast kontserdist mitte midagi, kandun muusikas nii kaugele ära…

Tahtsin öelda, et Sinu plaatidelt sellist muusikat ei leia – nagu Sa siin Eestis esitad. Kas musitseerimine koos Villu Veskiga on andnud Sulle inspiratsiooni teha midagi uut?
Kõik minu plaadid on tõesti väga erinevad. Villult saan väga palju ideid. Ma kohtasin Villut umbes viis aasta tagasi, ta mängis ansambliga Yggdrasil, esinesin külalisena. On väga tore teda kuulata, ta teeb põnevaid helisid, ja see, kuidas ta mängib, on eriline.

Kuidas õppisid oma häält valitsema?
Olen laulnud väikesest peale, aga käisin ka Islandi ooperikoolis.
Olen nimelt väga uudishimulik, mulle meeldib õppida uusi asju iga päev. Minu põhiline lauluõpetaja on aga loodus ja elu. Parim praktika on teha seda, mida tunned, mis on hinges sees. Ma ei usu, et kool õpetab sind olema muusik, ta õpetab vaid tehnikat. Õppida saab vaid sellistelt muusikutelt nagu Villu näiteks.

Kus sa harjutad?
Dushi all, jalutades. Ma loon helisid, sest ma ei saa sinna midagi parata – ma armastan muusikat, see on suurim tuli mu sees. Tahan seda teha kogu aeg.

Kas praegu elad linnas?
Jah, Kopenhaagenis. Muusika on midagi, mis on su sees, võin elada ükskõik kus, sel pole tähtsust. Tähtis on, mida sa sees tunned. Aeg-ajalt on vaja aga käia Fääri saartel.

Üks Sinu laul oli pühendatud Su väikestele õdedele?
Nemad elavad Fääridel, mina elan Taanis. Külastan perekonda nii tihti kui saan, igatsen neid. Vahel ei näe neid aga kolm-neli kuud. See teeb küll kurvaks, aga … see annab inspiratsiooni, et kirjutada laul! Muusika ongi nagu üks tunne, kirjutan laule, et saada oma ajust välja painavaid mõtteid ja emotsioone. See on mulle kui teraapia – kirjutada muusikat.
Oleme praegu Muhu saarel. Kas Sinu kodusaar on väga erinev?
Siin on puud. Meil on mäed, aga pole puid. Mulle meeldib olla saartel, meeldivad sealsed inimesed, nad on soojad ja head. Seda tundsin ka Muhusse tulles.

Kas tuled veel siia?
Jah, aga millal, ei tea.

Hendrik Relve: Ma loodan, et ühel päeval ilmub Sul ka sellise muusikaga plaat, nagu siin kuulsime. Haldjas laulmas.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?