4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tallinna joogivesi kaitseta

Mis saab ligi kolmandiku Eesti elanike tallinlaste joogiveest siis, kui peaks juhtuma suuremat sorti katastroof? Niteks viskaks mni pahategija lemiste pinnavette mingi patogeense viiruse, mis on vimeline lbima biopuhastid. Vi juaks radioaktiivne saaste lemiste vette. Vi kukuks jrve lennuk. ks on kindel meie joogivee reservuaar on haavatav, Tallinna kriisikava koostamine aga venib.

Kriisioht biosaaste
Tahaksin teada, kuhu poole prdub tdi Maali sel juhul, kui lemiste reostuks, see on ju lahtine veekogu, viska
sinna sisse, mida tahad, muretseb phjavee spetsialist Erna Sepp.

Kuigi veepuhastamisel kasutatav kloorimine on thus vahend reostuse krvaldamiseks, eksisteerib patogeenseid viirusi ja baktereid, kes puhastites vivad jda ellu. Erinevate bakterite ja viiruste eluvimest annab aimu sja avalikkust tabanud uudis leegionri tve juhtumist Eestit klastanud kruiisilaeval. Sellega seoses ilmnes, et Tervisekaitseinspektsioon on juba aastate eest hoiatanud meie hotelle ja veekeskusi kopse rndava haiguse eest, mis levib vee kaudu ja mis vib lppeda surmaga. Kuigi kloorhendid peaksid bakteri nimega Legionella pneumophila kirjade jrgi hvitama, annab kogemus tunnistust, et bakter vib veekeskuste liklooristes tingimustes (basseinid, mullivannid) siiski ellu jda ja levida.

Radioaktiivne saaste
otse joogivette Kujutleme, et meie vahetus lheduses paikneva tuumajaama Sosnovi Boriga midagi juhtub ja le Tallinna kandub suur radioaktiivne pilv ning saaste juab meie joogivette. Radioaktiivsust veest nii lihtsalt vlja puhastada ei saa. Kas sel juhul jme pevapealt joogiveeta?
Tallinnal pidi valmima kriisikava 1. maiks 2007, kuid see on alles arutamisel Tallinna Kommunaalametis. Viimasest aga infot arutelu kigu kohta meie ajakirjale ei antud. Kriisikava puhul on kne all kindlasti joogivee muretsemine varutorustiku abil. Aga mis olukorras see on? Ohu korral saab loota pumplatele, kuhu vett on varjule kogunenud see aitab aga lhiajaliselt kriisi esimestel hetkedel. Aga edasi?
Muidugi vib ksida, kui tenoline on suuremtmelise katastroofi vimalus. Aga selleks ju kriisikavad ongi igaks juhuks.
Kui mne aja eest Lnemerel toimunud lireostuse puhul otsiti sdlast, kes mille eest vastutab, ji asi segaseks. Samuti pole hetkel veel phivastutajat joogivee kriisiolukorra puhuks siis kui midagi juhtuks just tna. Kriisiolukorraks peaksid kima aga suured ettevalmistustd juba tna.
Lennuki vette kukkumist veetootjad ei karda, sest naftasaaduste ja plemisjkidega saab puhastusjaam hakkama.
Aga kui lennuk peaks kukkuma otse puhastusjaama peale? Olgem ausad, meie joogivee reservuaar ei asu just ohutus piirkonnas, vaid lennujaama naabruses ja suure magistraali res ning mitte kaugel transiidisadamast.
Pinnavee joogiveeks tarbimisel oleme haavatavad. Ja mitte ainult kriiside puhul.

Joogivees vib olla ohtlikke aineid, mida veeproovides ei mrata
Vesi, mida Tallinna kraanist saame, ei pruugi olla nii ohutu, kui arvame. heksakmmend protsenti tallinlaste veest tuleb lemiste jrvest, mis on tis saastet ja eutrofeerunud. Samuti saab lemiste jrv oma vee ligi 2000 ruutkilomeetri suuruselt alalt, mis pehmelt eldes on kehvas seisus.
Kuigi eelmise aasta Tallinna joogivee kik proovid vastasid nuetele, tuleb arvestada, et vett analsides mratakse ainult neid aineid, mida eurodirektiiv ette tleb. Eurodirektiiv toetub suuresti Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni andmetele mikroelustiku ja keemiliste ainete ohtlikkusest. Ent MTO seisukohad pole lplikud, pidevalt avastatakse midagi uut ning mningate ainete puhul ollakse kahevahel: kas nuda nende mramist joogivees vi mitte. Uut teavet tuleb kogu aeg.
ks problemaatiline aine on dioksiin, mille mramist ei nuta ja millega on aeg-ajalt sekeldusi tekkinud. Dioksiin lbib paraku enamuse filtreid, see aine tekib tstusrikastes piirkondades inimtegevuse tagajrjel ja plastmassprgi plemisel. Dioksiin on vimas kantserogeen, mis teeb ta ohtlikuks. lemiste jrves vib vastupidiselt veetootjate arvamusele olla dioksiini tekkele soodne pinnas. Reostuskoormus on Harjumaal vga suur. sja Harju alamvesikonna majanduskava hinnangutest selgus, et enamik veekogusid seal, kust vesi juab lemistesse, on saanud seisundi hindeks: kesine.
Ja veel suure, katastroofiliste mtmetega plengu puhul juaks dioksiin kiiresti pinnavette. Phjavee puhul seda karta pole.

Vanad torud ja kloor
Vaatame veel, milliseid nhtusi pinnavee kasutamine joogiveena tekitab. Pinnavett peab vastupidiselt phjaveele kvasti puhastama. Vee puhastajate philine eesmrk on aga, et vesi poleks nakkusohtlik. Seetttu ongi lemaailmselt vga levinud vee kloorimine. Kloor on seente, bakterite ja muu hvitamiseks vahend number ks, sest esiteks on ta odav ja ka thus. Samas on asjal teine klg. Kloor reageerib orgaanikaga ehk siis kloor on eelduseks mrgiste ja kantserogeensete kloorhendite tekkeks. Orgaanika on ju elavas vees olemas, meenutab Erna Sepp.
Vanades torudes on kloor problemaatilisem, sest toruseintele tekib aja jooksul n- biokile, kus itseb rikkalik mikroelu. Klooriga reageerides tekivad hendid, mis pole just tervislikud. Praeguse seisuga on suur osa Tallinna linna torudest vlja vahetamata.
Kuniks kiki torusid ei uuendata ja see vib aega vtta paarkmmend aastat, kui praegust renoveerimise tempot vaadata , pole me kaitstud teatud mrgiste kloorhendite eest. 30. juulil vis lugeda uudist, kus eespool nimetatud legionelloosi bakteri tttu haigestus Jekaterinburgi satelliitlinnas 52 inimest, kellest kaks surid kohe. Oblasti tervishoiuttajad tunnistasid, et haigus on prit amortiseerunud veetorustikust. Niisiis ei pruugi alati kasu olla ka kloorist, kui torud on amortiseerunud.

Vanad torud kui kauaks?
AS Tallinna Vesi ei kiirusta vanade torude vljavahetamisega. hest kljest on see arusaadav neid on testi palju ligi 900 km.
Kui linnaelanik tahaks teada, millised torud on just tema maja all, pole seda vimalik uurida, sest tpset torudeskeemi pole. Kui meil mingi toruga tekib probleem, niteks he aasta jooksul mitu avariid, siis saadame torusse kaamera ja vaatame, mis seisus see on ja mis toruga on tegu, selgitab AS Tallinna Vesi geoinfojuht Ando Veebel, kuidas nad ise torudest teavet saavad. Vanad torud asuvad philiselt kesklinnas, vanalinnas ja Phja-Tallinnas, detailideni pole aga teada. Samas pole Veebeli snul vanus alati toru kvaliteedis mrav. Tema hinnangul on heas tkorras ka le 50 aasta vanuseid torusid, samas aga on 1970-ndatel paigaldatud torud lbi kulunud.
ldiselt on kummaline, et Tallinna Vee investeeringutesse minevad summad on ratud, samas vanu torusid vahetama ei kiputa.

Liiga head veeproovid?
Vanade torude kehv seisund ei ni kajastuvat ka Tallinna Vee veeproovides.
Tallinna Vesi vidab oma kodulehekljel, et ligi kolmest tuhandest veevrgi veeproovist, mis aasta jooksul vetud, on kik vga head vi head. Kindlasti see nii ongi, peab aga mainima, et tegelikult pole need proovid vetud mitte 3000-st erinevast kohast le linna, vaid ainult 120-st kohast Tallinnast ja ka Sauelt. Proovide suur arv tuleb sellest, et neid vetakse kaks korda kuus, mis teebki kokku ligi 3000 proovi aastas (2 x 12 x 120 =2880). Kik veeproovid, mida aasta jooksul tehakse, pole aga tisanalsid see on kallis protseduur. Philiselt uuri takse vett patogeenide koha pealt.
Huvitav on see, et kuigi Tallinna joogivee nidisproovid eldakse olevat korras, tunnen paljusid inimesi, kes kesklinna piirkonnas vee omaduste le kaebavad. Piirkonnas, kus on reeglina vanad torud.

Phiinvesteeringud unustavad plised Tallinna alad
Kuigi meil on Tallinnas palju vanade torudega piirkondi, on summad, mis igal aastal investeeringuteks kulutatakse, vikesed.
Kui vaadata 2007. aasta torude uuenduskava, siis selgub, et Tallinna Vesi kulutab paraku vanade torude uuendamiseks vga vhe. Investeeringuteks kuluvast 346, 9 miljonist lheb lviosa (kui puhastusprotsesside uuendamisele kuluv raha vlja arvata), 210 miljonit, Tallinna mbruse uute elurajoonide torustike vljaehitamiseks. Tundub, et uusi torusid on kasulikum paigaldada, kuna see toob juurde uusi kliente. Vanade klientidega tegelemine on aga kulukam. rgem unustagem, et tegemist on ikkagi suures osas vlismaalastele kuuluva riettevttega, mitte kohalike linnaelanike otsustamissfri jva veevrgiga. Omanikud kituvad rireeglite kohaselt ja kik. Veenukogul oleks siin muidugi oma sna elda, aga millegiprast tundub neilegi, et Tallinna valglinnastumist tuleb toetada. Vahelepikeks meenutame, et Tartus, kus kohalik joogivee tootmine kuulub linnale, on juba kik vanad torud vahetatud, samuti Viljandis. Ja Tartus joogivett ei klooritata. Kadestusvrt.

Kas me viks loobuda lemistest ja tarbida vaid phjavett?
Et lemiste jrv on haavatav, oleks mistlik kaaluda phjavee tarbimisele leminekut. Linnaisad ja veetootjad nivad aga olevat otsustanud, et lemiste on siiski parim. Ehkki veel vaid 25 aasta eest oli meil Tallinnas le 230 puurkaevu ning kis kva arutelu, mis tingimustel Tallinnas phjavett tarbida. Uue aja tulekuga on need mtted soiku jnud. Kas Tallinna Vee omanikele on vanaviisi mugavam ja rile kasulikum vi usuvad nad testi siiralt, et lemiste reostunud pinnavett puhastada joogiveeks on meile parim? Loodan, et vastus on ei. Kui vaagida vimalikku kriisiolukorda tnapeva Eestis, siis peaks ju mistma, et maapues peidus olev phjavesi on mrkide eest palju paremini kaitstud. Sellest aga Loodusesbra jrgmistes numbrites



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet