4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Nemad juba lahkuvad

Tpset hinnangut on raske teha, aga umbes pooled rnduritest on Eestist lahkunud vi lbi ttanud augusti lpuks.Ent kuna pevarndurite vaatemng seisab peamiselt ees, on linnuhuviliste suurimad vaatemngud alles algamas!

Hahk (Somateria mollissima)
Hahk on Lnemere phjaosade meresaarestike arvukaim veelind. Esimesena pesitsema saabuva veelinnuliigina algab ka isaslindude rarnne juba varakult mais. Isaslinnud koonduvad suveks teatud avamere aladele suurteks, isegi kuni 50 000- isendilisteks kogumiteks ning sulgivad enne lplikku rnnet talvitusaladele Taani vinadesse.

Mustvaeras (Melanitta nigra)
Arktilistelt ja taiga aladelt, peamiselt Lne- Siberist, saabub suvel ja sgisel Lnemerele 510 miljonit veelindu. Nendest le miljoni on mustvaeraid. Suurem osa arktilistest veelindudest rndab septembris ja oktoobris. Erandi teevad just mustvaera isaslinnud, keda juulis igal htul Soome lahe lunakaldal tuhandete kaupa liikvel on. Augustikuus rnne peaaegu lakkab ning jtkub septembris peamiselt emaslindude ja noorte lindude lbirndena. Suur osa mustvaerast talvitub Lnemere lunaosades ning Taani vinades.

Herilaseviu (Pernis apivorus)
Herilaseviud on kaugrndurid ja suunduvad troopilisse Aafrikasse. Liik on meil rvlindudest varaseim lahkuja ja hiliseim saabuja. Nime on liik saanud oma tavaprasest menst herilaseviu passib vikeste lagendike servas astlaliste (mesilased, herilased) tegevust ja kib rstamas nende pesasid vi isegi napsab ksikuid putukaid hust.

Randtiir (Sterna paradisaea)
Randtiir pesitseb phjapoolkera parasvtmes ja arktilistel aladel. Talvitumisalaks aga on Antarktikat mbritsev tusvate veehoovuste vnd. Osa randtiirudest veedab maakera loomadest suhteliselt kige rohkem aega pevavalguses. Arktilistel pesitsusaladel polaarpeva veetnud isendid rndavad talve veetma lunapoolkera polaarpeva valgusesse. Edasi ja tagasi rndetee pikkuseks kokku on neil lindudel isegi 40 000 kilomeetrit. See on ka kige pikem aastane rnde distants maailma 10 000 linnuliigi seas.

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia)
Valge-toonekurg talvitub peamiselt troopilises Aafrikas ning hakkab Euroopasse saabuma veebruari ja mrtsi vahetuses. Eestisse juavad esimesed isendid regulaarselt 25. mrtsi paiku, ka siis, kui ohtralt lund veel on. Lahkumisega aga ei viivitata, septembri keskpaigas kohatakse Eestis vaid ksikuid isendeid ja needki on enamasti vigased vi haiged.

Tutkas(Philomachus pugnax)
Enamik kurvitsaliike koguneb sobivatele talvitusaladele hiigelparvedesse. Mrkimisvrne osa neist koondub ookeani rannikule, kuhu mnade ajal tekib ulatuslikke mudavljasid. Tutkas, vrb-risla ja mned teised on erandid, kes rohkem troopiliste ja subtroopiliste alade mageveekogude res talvituvad. Neid kurvitsaliike on viimastel aastakmnetel kahjuks vhemaks jnud, tutkas on Eestist praktiliselt vlja surnud. Kindlat phjust ei teata, kuid sisemaa mrgalade tunduv vhenemine Aafrikas vib olla heks phjuseks. Ka malaaria vastu Aafrikas laialt kasutatavatel putukamrkidel (DDT endiselt kasutusel) vib oma mju olla.

Karmiinleevike (Carpodacus erythrinus)
eldakse, et linnud rndavad talveks lunasse. Julmemat ldistust ei vi ehk tehagi sgisrnne toimub pea igasse ilmakaarde. Niteks Norra phjarannik oma aastaringselt lahtise ookeani veega on sobiv talvituskoht osadele Fennoskandia kajakatele ja merikotkale. Kmmekond liiki rndab Eestist kaugele kagusse, muu hulgas Indiasse. ks selline liik on karmiinleevike, kelle vanalinnud lahkuvad meilt juuli lpus ja augusti alguses ning noored linnud augusti teisel poolel.

Soo-roolind (Acrocephalus palustris)
Putuktoidulised vrvulised on sna saledad ja teravate nokkadega linnud. Enamiku liikide sulestik on silmapaistmatu mustriga ja selliste kahvatute lindude mramine vajab palju harjutamist. Soo-roolind on ehk ks kahvatum ja samas peidulise eluviisiga rnde ajal ka ks mrkamatum. Liik lahkub meilt augusti lpuks ning talvitub muu hulgas Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel.

Piiritaja (Apus apus)
veedab suurema osa oma elust lennus. Kui pojad augusti alguses lennuvimeliseks saavad, on nad pesast lahkumise jrel lennus nii kaua, kuni mne aasta prast pesitsema hakkavad. Lendamine katkeb peamiselt vaid munemise ja haudumise ajaks. Piiritajaid lahkub meilt mrgataval arvul juba juulis, kuid rnne jtkub lbi augusti ja vhesel arvul kohatakse teda septembri keskpaigani. Piiritaja talvitub Aafrikas.

Suur-koovitaja (Numenius arquata)
Euroopa suurim kurvits, nokk on tal kurvitsalistest kige pikem. Rn de teekond pole aga kige pikem, suurim osa talvitub Eestist edelas, eriti Prantsusmaal.

Metskiur (Anthus trivialis)
Kui augusti viimaste pevade hommikul enne kella kaheksat ue minna ja kmme minutit pingsalt kuulata, on kuskilt krgustest kuulda aeg-ajalt psrii hlitsust. Metskiurude philahkumine on ksil. Liik on ks kmnest arvukaimast pesitsejast nii Eestis kui meilt phja poole jvas lne taiga vndis.
Augustikuu lpus on metskiur visuaalselt jlgitava vrvuliste rnde phitegelane lambahnilase ja psukese krval. Ka metskiuru sihtmrgiks on Aafrika savannid.



Margus Ellermaa
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet