4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Lindude suvine sgisrnne

Metsvindi pojad
Arne Ader
Sgisrnne toob paljudele meelde septembri ja oktoobri oma haneridade ja kurekolmnurkadega.

Aga minge juulikuu htul paar tundi enne pikeseloojangut mne Phja-Eesti neeme tippu,
niteks Paldiskisse vi Viinistusse ning vaadake pingsalt mere pinda kindlasti nete musta vrvi ahelikke vingerdamas lnde mustvaera isaslinnud on kiirustamas Valgelt merelt Soome lahe kaudu Lnemere lunaosadesse.

Mis on sgisrnne?
Lindude sgisrnne thendab oma pesitsuskohast lahkumist. Mingeid ldisi kategooriaid on raske eristada; rndestrateegiaid ja -graafi kuid on peaaegu niipalju kui linnuliikegi. Tavaliselt noortel ja vanadel lindudel on erinev rnde ajastamine. Mnedele isastele veelindudele on iseloomulik vahernne sulgimisaladele, mis on vaheetapp enne talvitusala, osadel htlaselt juba talvitusala. Mistest rnne eristatakse veel invasiooni, nhtust, kus paigalinnud lhevad liikvele aladelt, kus nende populatsioonil on tekkinud toidu saadavusega vrreldes leasustus.

Sgisrnne algab kevadel
Linnuhuvilised tdevad igal maikuul rannikualadel veidrat pilti: Lnemerel ja Fennoskandias pesitsenud haha, stka ja jkoskla isaslinnud on lendamas juba lunasse, lnde ja edelasse. Ent Lne-Siberi aladel pesitsejad, niteks merivardid ja lagled, lendavad vastupidises suunas. Nhtusele on muidugi lihtne ja loogiline vastus. Lnemere saarestikes pesitseval hahal on pesakonnad vetel juba ujumas, kui arktiliste alade pesitsuskohad on veel le meetrise lume all.

Ruttu minema!
Paljudel liikidel on rndestrateegiaks pesitsusaladelt lahkumine kohe, niipea kui vimalik. Enamiku veelinnuliikide isaslindudele thendab see otsemaid prast pulmamngu lahkumist oma jrglasi nad enamasti ei jua nhagi. Ega kikide veelinnuliikide mammadki just palju humaansemad ole. Stkas jtab juuni lpus-juulis pojad, enne kui need veel lennuvimelised on, omapi ojade ja jrvekeste peale. Siiski osade sukelpartide vanad emaslinnud ja sama hooaja jrglased rndavad ikka enam-vhem samal ajal, vahel ehk pesakondadenagi.
Ega meessugu pole nd partide tttu vaja shovinismis sdistada mnedel kurvitsatel lahkuvad emmed enne papasid. Kui munad on munetud (igal juhul emaste poolt!), siis mnedel liikidel jetakse lejnud pesitsemisega seotud kohustused isastele. See thendab teatud liikidele poegade eest hoolitsemist, osadele ka munade haudumist. Mai lpus ja juunis lahkuvad vi rndavad lbi niteks koovitaja ja tumetildri (ei pesitse Eestis) emaslinnud, kes kodustest tdest pole ldse huvitatud.

Miks nii vara?
Oma pesitsuskohalt otsemaid lahkumisele on pakutud erinevaid phjusi. Teise sugupoole lahkumine vhendab toitumiskonkurentsi oma enda poegadega elujuliste jrglaste vimalikult suur arv on ju iga isendi eesmrk. Teine phjus on ehk lunapoolsetel aladel toidu kergem saadavus ja viksem energiakulu keha termoregulatsioonis. Tiirud ja kurvitsad, kellel pesitsemine untsu on linud, lahkuvad pesitsuskohast otsemaid (juhul kui jrelpesitsemiseks pole vimalust). Tuttpttide vee peal ujuvad pesad hvitab sageli massiliselt torm ning nnetust kogenud linnud hakkavad kogunema kesksuvel lahtedele, niteks Prnu lahele. Jrglased vetele saanud tuttptipaarid alustavad sgisrnnet alles septembris ja oktoobris. Teatud kaugrndurid, kes saavad sugukpseks alles mitme aasta prast, jvadki mneks aastaks oma talvitusalale (niteks rusk ja kalakotkas).

Juunis-juulis
lahkujad Suve alguses ja keskel rndavad juba eelnevalt mainitud liigirhmad kajakad, tiirud, kurvitsad, veelinnud. Kui tuleks mratleda liigid, kes lahkuvad Eestist kige varem, peaks vrdlema pigem rnde lppemis- kui algamisaegu. Vrdluse teevad problemaatiliseks liigid, kes ka talvituvad Eestis ja lhialadel Lnemerel. Niteks naerukajaka massrnne (ka noored) on juuli lpuks lbi, kuid jtkub lnerannikul ha nrgenevana veel detsembrini. Kalakajakal asendavad meie enda lahkuvat populatsiooni phjakaartest saabujad. Ka meil pesitsev enamik kurvitsaliike on lahkunud juuli lpuks, kuid phjapoolsetel aladel pesitsenud isendeid kohatakse paljude liikide puhul regulaarselt veel septembri keskpaigani.
Augusti alguses suurima kindlusega julgeme vita sgisrnde juba praktiliselt lppenuks randtiirul. Liik, kes lendab igal sgisel antarktilistele aladele, ei vi testi kaua pesitsusaladel viivitada. Randtiiru rnde teekond kestab mitu kuud ainuksi hes suunas. ksikuid randtiiru isendeid kohatakse Eestis veel augustiski.

Kaugrndurite mass lahkub augustis
Kui Eestis tuulevaiksel augustil radaripilti jlgida, siis spetsialistid tunnevad ra lindude tekitatud mrke monitoril lehelinnud, psalinnud ja teised vrvulistest kaugrndurid on oma teekonnal Aafrikasse ja Aasiasse. Rnne, mis jtkub hommikuti suurtes krgustes ja jb inimsilmale mrkamatuks, on tegelikult isendite arvu poolest kige vimsam. Ainuksi Fennoskandias kige arvukamat liiki, salu-lehelindu on liikvel miljonite viisi, kuid linnud ei koondu peatudeski eriliselt hingematvaks vaatemnguks. Augusti-septembri vahetuses tuulevaiksel pikesepaistelisel hommikul tuleb vaadata puude ja psaste vrasid, kuhu paistab pike seal kib kiire sagimine, kui rndelt laskunud linnud otsivad putukaid, et teekonna jtkamiseks judu taastada. Rnne jtkub pikese loojudes. sel rndamisel on omad eelised. Toidu otsinguks jb kogu valge aeg. Siiski kik putuktoidulised rndurid ei ole rndurid. Kalda- ja suitsupsuke vh e n - davad vahemaad talvitusalale pikesepaistes. seks koondutakse magama suurtesse parvedesse mrgalade roostikesse. Suurimates kogumites on le 10 000 isendi. Kaldapsukesed lahkuvad enamasti augusti lpuks, kuid suitsupsukesi rndab usinalt kogu septembrikuu ja veel mnevrra oktoobriski. Psukestel ei olegi toitumisega probleeme, sest hust putukate pdjatena vivad nad toituda htlasi rndelennul. Augusti lpus toimub ka kahe muu, peamiselt pevarnduri hnilase ja metskiuru intensiivne lahkumine.

Rvlindude kruvid
Augustis toimub muidugi vrvulistele lisaks ka teiste suleliste rnnet. Jahihooaja alguseks, 20. augustiks on madalatele lahtedele kogunenud juba suur ports ujuparte, kes Eestit ainult lbirndel klastavad. Ujupartide rnne kulmineerub siiski septembris. Soopardid, viupardid ja piilpardid on kevadega vrreldes veel kik hesugused hallid kirevad isaslinnud on suve jooksul sulginud puhkesulestikku. Kirevust hakkavad nad tagasi saama sgisrnde lpul, novembris.
Augusti lpus algab ka rvlindude rnne. Vanad herilaseviud lahkuvad augusti ja septembri vahetuses. Tpiline vaatepilt on, et tusva huvooluga kohta koguneb erinevatest suundadest isendeid, kes tiibu liigutamata hakkavad krgustesse keerutama. Tekib kruvi, kus laosast hakkab isendeid krgust aeglaselt kaotades liuglema rndejoone suunas ja alla osasse tuleb juurde isendeid, kes on niteks prast eelmisest kruvist lahkumist krgust kaotanud. Kruvi lemises osas linnud on isegi le kilomeetri krgusel ja palja silmaga neid ei negi. Kui liuglemiskrgus on kaotatud, tekib tihti kuhugi uus kruvi.
Nii rnnates sstavad rvlinnud ja teised purilendurid sudelennu peale kuluvat energiat. Kruvides vib olla mitmeid rvlinnuliike, Eestis peamiselt viusid (herilase-, hiire- ja hilissgisel ka karvasjalg-viu). Eesti rvlikruvides on mnikord oma sadakond viud, lunapoolsetel aladel vib isendite arv olla palju suurem. Samamoodi kasutab tusvaid huvoolusid ra valgetoonekurg, kes augusti lpuks suuremas osas Eestist lahkunud on. Valge-toonekure tiirutavad parved on oma koondumiskohtades Musta mere ja Vahemere res mnikord isegi 10 000 isendi suurused. Sellist vaatepilti Eestis kahjuks ei ne. Juuli-augusti vahetuses mudastel randadel arvukad kurvitsad vhenevad augusti esimesel poolel. Vanade (st mitte antud kalendriaastal sndinute) kurvitsate rnne on mdas, kuid noored linnud alustavad hulgi lbirnnet alles augusti viimasel dekaadil. Eesti mrgaladel kohatavad kurvitsad on enamasti taigavndi suurte soostike ja arktiliste alade pesitsejad, kelle rndeteekonnad knivad 3000 6000 kilomeetrini. Kurvitsatel on vime rnnata peatumata pevade viisi, isegi hte jutti pesitsusalalt talvitusalale. Siiski, kui ilm rndeks ebasoodsaks muutub, niteks hakkab tuul puhuma vastu vi vihma sadama, koguneb sadu kurvitsaid mudastele merelahtedele, niteks Tallinnas Kopli lahele. Phitegelane on seal Hollandis ja mujal Lne-Euroopa rannikul talvituv soordi. Hulgi neme ka tutkaid, mudatildreid, kvernokk-rislasid ja teisi.

Aafrikas peab sulgima
Meilt lahkumisega on kiire, sest ees ootab pikk distants ning ka seeprast, et Aafrikas peab judma enne tagasiprdumist sulgida. Suled ei ole igavesed ja vajavad uuendamist. Ja kui sulgimine lbi, on kiire juba pesitsusaladele minekuga, et sttida poegade koorumine tpselt ajaks, mil toidulaud kige rikkalikum. Teadlased on mrganud, et kaugrndurid pole oma rndegraafi kut globaalse soojenemisega suutnud piisavalt korrigeerida. Pruunselg-psalinnu poegade koorumise ajaks nende phitoiduks olevad rvikud on juba judnud ra kaduda ja pesitsusedukus on langenud sagenenud nljasurmade prast. Ainus viis oma pesitsusaega korrigeerida on varem sgisel lahkuda ja kevadel saabuda. Talvitusaladel viibimist ei vi oluliselt lhendada.
Meie pesitsejatest lahkuvad siis kigepealt ja loogiliselt liigid, kes peavad rndama kige kaugemale Aafrika ja Aasia vihmametsadesse, savannidesse ja poolkrbetesse. Vrvulistest lhevad troopilistele aladele talvituma mets-lehelind, hnilane ja must-krbsenpp. Teised vrvulised kas jvad pidama enne vihmametsasid vi rndavad neist mda lunapoolkera savannidesse ja poolkrbetesse. Linnuuurijad on mrganud, et ega talvitusaladel alati koha peal kkitata talvitumine vib thendada pidevat liikumist toidu jrel ja poolkera vahetamine vib toimuda talvitumise vltel.
Ligi pooled rnduritest on Eestist lahkunud vi lbi ttanud augusti lpuks. Osakaal oleks veel suurem, kui okasmetsavndi ks arvukaim lind metsvint ei vtaks rnnet ette alles septembris. Ka salu-lehelinnu rnne jtkub veel hulgi septembri esimesel poolel. Pevarndurite vaatemng ongi alles peamiselt ees. Augusti viimastel pevadel hakkab silma ha sagedamini kaure, raudkulle, sookurgi ja teisi. Linnuhuvilistele suurimad atraktsioonid algavad!



Loodusesober
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet