4/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Kigi aegade tugevaim maavrin Eestis

Eelmises numbris alustasime maavrinaid ksitlevat sarja Vrisev Eesti, milles rgiti lahti maavrinaid puudutavad misted. Nd jtkame meie alade tugevaima maavrina jlgede tutvustamisega.

Tundes huvi Eesti ala tugevaima maavrina vastu, on raske uskuda, et selleks on olnud Osmussaare 1976. aasta 4,75- magnituudiline maavrin. Nii see polegi maakoor Eesti all on ligi 1,9 miljardi aasta vanune ja seda uurides viivad jljed tugevamate kui 12-palliliste maavrinateni.

Eesti maakoor on kogu aja ka mingil moel liikvel olnud ning meid kandev Baltika mandrilaam nii mitmetegi naabritega kokku prkunud. Samas tuleb aga ka tunnistada, et vhemalt viimase he miljardi aasta jooksul ei ole meie ala maakoor suuremate lhenemiste ega kokkuprgete tunnistajaks olnud. Vastust neile nagu paljudele teistelegi Eesti ala kaugemat minevikku puudutavatele ksimustele vib ja tuleb otsida kivimikihtidest meie jalge all. Just neis on silinud olulist informatsiooni sadade miljonite aastate jooksul siinmail toimunust. Eriti palju on seda informatsiooni 600360 miljoni aasta eest toimunust ehk sellest ajast, kui Eesti kohal oli enamjaolt meri. Geoloogias on ikka nii, et selle aja kohta, mil mingi ala oli veekogu all, kus kuhjusid setted, on ka informatsiooni toimunu kohta ja vastupidi maismaal on valitsejaks kulutus ja seda mrgistab maakoore lbilikes nii ajaline kui setteline, st informatsiooniline lnk.
On tlematagi selge, et neis kivimitesse ktketud jlgede seas peaks olema ka viiteid selleaegsetele vimalikele katastroofilistele maavrinatele. heks selliseks ja ka kige selgemini loetavaks jljeks Eesti ala alusphjakivimite lbilikes on see, mis paljandub Osmussaare kirderannikul klindiastangu jalamil.

Krokodillid ehk osmussaar-brektsia
Just nagu kari krokodille, veepritsmeist likivad krobelised seljad lainete vahelt vilkumas, luad vhem vi rohkem avali nii nad sealt merelt maale ronivadki. Krokodillid nii geoloogid neid naljatamisi kutsuvadki, kuigi nii mnigi neist viks sauruse nime kanda. Tegelikult on asi krokodillidest ja saurustest sna kaugel, sest nende moodustamise ajal, st Ordoviitsiumi ajastu Kunda eal ehk umbes 475 miljoni aasta eest, ei olnud Maal ei htesid ega teisi veel olemas.

ks kivi teise sees
Mis need krokodillid siis ikkagi on? Ega seal suurt saladust ole need on lhestatud Kesk-Ordoviitsiumi aegse (umbes 475 miljonit aastat tagasi) lubjakivi lasundisse tunginud tavalise lubiliivakivi hemad sooned (120 cm) ja brektsia-laadse lubiliivakivi (osmussaar-brektsia) paksemad kehad (kuni 2 m) ehk need, mis neid pris krokodille moodustavad.
Osmussaar-brektsias on ntske taigna taoliselt segunenud kaks lubiliivakivi erimit, heledam ja tumedam, ning selles leidub ka Toila glaukoniiti sisaldava lubjakivi viksemaid (mni sentimeeter) ja suuremaid (mni meeter) nurgelisi tkke ja plaate.

Kuidas nad tekkisid?
Enamik uurijaid jagab oletust, et osmussaar- brektsia ja lubiliivakivi soonte-kehade vrgustiku tekitajaks on olnud Ordoviitsiumi ajastul (umbes 475 miljonit aastat tagasi) toimunud enneolematult tugev maavrin, mille puhul isegi 12-pallilisest skaalast, mil lheneb maapind ja muutub pinnamood, vis vheseks jda. See maavrin purustas Osmussaare mbruse madalas meres merephja tuhandetel ruutkilomeetritel. le lameda rannanlva sstnud tsunamist snnitatud mudavool, milles olid segunenud tollase merephja veel kivistumata setted ning paesest merephjast lahti murtud vhemad plaadid ja suuremad pankad, titis paelasundisse tekkinud lhesid selle seguga. Ajapikku, prast vga lhiajalist kulutust, mattus purustatud ja lubiliivakivi lhedest-soontest lbitud paelasund uuesti mere ja sellega kaasas kinud lubimuda alla. Mnesaja meetri paksuse lubjakivilasundi alla mattunult lebasid lubiliivakivi soonedkehad le 400 miljoni aasta ehk seni, kui pealetungiva Balti klindi astangud nendeni judsid ja nad paelasundi ahistusest vabastasid. Nad muutusid tsementeerudes isegi tugevamaks kui neid mbritsev lubjakivi.

Phjus maavrin
Osmussaare lubiliivakivi soonte ja nendega kaasaskivate lhede kohta on oma lesthendusi teinud pea kik Osmussaare geoloogia uurijad ja seda juba 19. sajandi keskpaigast peale. Alates Armin pikust on neid enamjaolt ikka maavrinate poolt tekitatuiks loetud ja kas siis settesoonteks, klastilisteks daikideks vi settelisteks intrusioonideks nimetatud. Mned uurijad oletavad, et selliseid maavrinaid ei olnud ks, vaid mitu kmmekonna tuhande aasta jooksul.
Osmussaar-brektsia on nime saanud kll Osmussaarelt, kuid see pole omane mitte ksnes Osmussaare kirderanniku kolmele mnesaja meetri pikkusele ligule, vaid puurimise ja hilisemate uuringutega on kindlaks tehtud, et need levivad Loode-Eestis paljudel tuhandetel ruutkilomeetritel. Sraseid sooni-kehasid on theldatud paljude Loode-Eesti puuraukude lbiligetes ning samuti ka Vike- ja Suur-Pakri saarel. Viimastes kohtades on neid kll harvemini ning nende mtmed tagasihoidlikumad (paksus kuni 20 cm) ja vertikaalne ulatus viksem (kuni 0,5 m).

Pehmes kivimis maavrin lhesid ei tekita
Sellele mistatusele enam-vhem rahuldava lahenduse leidnud, ksigem, et miks ei leidu Osmussaarel samanimelisi brektsiasooni lubjakivilasundist sgavamal ega Pakri kihistu laest krgemal? Ka selle tarvis on lihtsad vastused olemas. Pehmes kivimis, nii nagu seda oli glaukoniitliivakivi knealuse maavrina aegu ja praegugi, maavrin lhesid ei tekita ning seetttu ei olnud seal ka brektsia soontel-kehadel kuhugi tungida. Pakri kihistust krgemal ei ole neid aga seeprast, et Lasname ehituspae lasund on tekkinud mitu miljonit aastat prast osmussaar-brektsia ja lubiliivakivi sooni-kehasid ning settinud juba eelnevalt kulutatud sooni-kehasid sisaldava paelasundi pinnale.

Veel he katastroofi jlgedest
Sellega ei ole ordoviitsiumiaegse Osmussaare maavrina saladused veel ammendatud. Eriti huvitavaks teeb asja see, et paljud nii lubiliivakivi soontest kui ka krokodillide kivimist leitud kvartsi terad on lgimoonde tunnustega, st on omandanud paralleelvre ja struktuuri, mis viitab sellele, et need terad on allunud likrgele, sadadesse tuhandetesse atmosfridesse ulatuvale rhule. Teisisnu, need kvartsiterad on olnud meteoriidiplahvatuse mjusfris, sest kski teine Maa peal tuntud protsessidest sellist rhku ei tekita. Maavrina, ka kige tugevama puhul, ei leta rhk tavaliselt mnd tuhandet atmosfri ja ega vulkaaniplahvatuste puhulgi need palju suuremad ole. Isegi sgaval maapues, seal, kus tekivad teemandid, ulatub rhk vaid kmmekonna tuhande atmosfrini.
Mni aeg tagasi, kui Osmussaarest mned kilomeetrid ida pool avastati merephjast hiiglaslik (kuni 20 km lbimdus) Neugrundi meteoriidikraater, arvati esimese hooga, et just see oli ka Osmussaarel ilmneva fenomeni phjustajaks. Kik see tundus usutavana kuni 1998. aastani ehk senini, kui Neugrundi meteoriidikraatri svikusse laskunud geoloogid-sukeldujad avastasid, et kraatri svikut titvate kivimite seas olid rikkumata kujul olemas nii Osmussaarel settesooni sisaldava lasundi (Pakri ja Toila kihistu) kui ka terve rida veel vanemaid kivimeid kuni Alam-Kambriumi (umbes 530 miljoni aastat) Tiskre liivakivini vlja. Sellest vis omakorda vlja lugeda, et kuna Neugrundi meteoriidikraater pidi olema vanem kui seda titvad kivimid, ei saanud ka 475 miljoni aasta vanused, st enam kui 55 miljonit aastat nooremad osmussaar-brektsia ja lubiliivakivi olla sndmuse kigus tekkinud.
Aga ikkagi, kust said meteoriidiplahvatuse le elanud kvartsiterad osmussaar- brektsia soontesse, sest htegi teist nendega ligilhedaselt samavanust meteoriidikraatrit ei ole lhikonnast teada. Lhim, umbes 10-kilomeetrise lbimduga ja ligi 450 miljoni aastat vanune Lumparni meteoriidikraater asub Ahvenamaa piirkonnas, mis jb Osmussaarest ligi 200 km loodesse ja on osmussaar-brektsiast ligi 25 miljonit aastat noorem. Viimasel ajal on vlja pakutud vimalus, et meteoriidiplahvatuse jlgi kandvad kvartsi terad on ikkagi prit Neugrundi meteoriidikraatrilt, kuid need on osmussaar-brektsiasse ja ka selle mbriskivimisse kantud kraatri paljanduvatelt osadelt tsunamilainete poolt mnevrra hiljem.

Mineviku tsunamilained
heks selliseks viiteks vib lugeda ka sellal, st osmussaar-brektsia ja lubiliivakivi soonte tekkeajal toimunud aktiivseid tektoonilisi kerkeliikumisi Loode-Eestist Gotlandi saareni ulatuva nn Hiiumaa- Gotlandi valli piirkonnas. Nende liikumistega kaasnevad katastroofilised maavrinad purustasid merephja hukese paelasundi ning maavrina poolt phjustatud hiidlained rullusid le tollase mere. Eriliselt purustava ju omandasid tsunamilained rannanlval, st Neugrundi meteoriidikraatri piirkonda jva tulevase Osmussaare piirkonnas. Sellest, et meri sellal tulevase Osmussaare kohal testi madal oli ja ajuti isegi maismaa, annab tunnistust sellel tasemel lubjakivis olevad sgavate uuretega katkestuspinnad, nn hardgroundid. Nii need meteoriidiplahvatuse jlgi kandvad kvartsi terad sealt Neugrundi meteoriiidikraatri nlvadelt merre, settesse ning osmussaar-brektsiasse ja lubiliivakivi soontesse sattusidki.



Kalle ja Sten Suuroja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet