5/2007



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas eestis
Kagust loodesse: PikasillaHolstre

Holstre mees Jri Tnisson ning tema pesulks.
Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit tsainus Mulgimaa. kuri kui las olla ta ku Pikssillast le saa, suud anna mullal ma, kirjutas Hendrik Adamson 1919. aastal. Nii teeme meiegi Mulgimaa algust thistava Pdrala valla sildi juures. Ema poolt mulk Juhani ronib le Pikasilla teepiirde ja annab esivanemate maale suud, Jrvamaa mees Ingmar pildistab kroonika jaoks phalikku hetke.
Meie retke eesseisev lik totab tulla paljuski kultuuriloolis-kirjanduslik, sest Mulgimaa kaart paistab pris kultuuriloolis- kirjandusliku nelapadjana.
See maa on Eestile kasvatanud kindraleid, koolmeistreid ja kirjanikke. Pikasillast vaid mne kilomeetri kaugusele Leebikule jb luuletaja Henrik Visnapuu snnipaik. Sinnapoole siirdumegi, eelistades pehmemal krrepllul kndimist kivikvale asfaldile.
Peatume korraks allaaetud krnkonna juures. Raisamatja juba ttab vsimatult, korraldab matusetalitust.
Kas konn sai tee peal pntsu ja ronis siis pllule surema? ksin Ingmarilt.
Ei, naerab sber mu inimliku taipamatuse le. Traktorist sitis talle siinsamas otse peale.

Rohtuvate kaevikute joon
Kaitsetud kui konnad traktori ees olid 1944. aasta septembrilahingute mllus Vikese Emaje joonel tuhanded Vene ja Saksa sdurid. Sakslased tegid kik, et mitte paigalt nihkuda. Venelased pdsid rinnet lbi murda, mis sadade ja sadade elude hinnaga viimaks nnestuski.
Minu Leebikult prit vanavanaema Minna rkis, et siis pilluti ka paratiste alla. Pikasillas kukkus ks kuhjavarda otsa. Rippus seal, soolikad vljas, aga kas venelane vi sakslane, ei tea. Nii kneles vanavanaema.
Rohtuvate kaevikute ja mlestuskildude katkematu joon ristab Vikese Emaje lnekallast praegugi. Kohe Pikasilla poe vastas, meknka otsas, seisab langenuid meenutav obelisk.

Ilusate nimede maa
Vanavanaema neiuplvenimi oli Rosenberg ehk Roosimgi, Trvast prit ema oma Lillimgi. Naabruses elasid Lilled, Lillested, Lillinurmed, Lillipuud, Lilliallikud, Roosipuud, Treufeldid ehk Truupllud, Truuvljad. Helme kandis ehk undrukumulkide maal leidub muidugi ka teistsuguseid perekonnanimesid, kuid iluarmastus nimedes plvib thelepanu. Ehk suutis teistest varem kopikat kogunud mulk misnikule selgeks teha, et vrib kena nime?
Henrik Visnapuu snnipaiga lhistel Leebikul loeme kval hlel vihmasele pevale ette poeedi luuleridu kogust Rnikivi, luuletusest Armastus-Surm (Amor-Mors): ...nts` Virtsjrv, kodo hirmutava hbi, nink ajoti mo Mulgimaa toop hngo, kuis vanaes juttest toda end rbi. Om imelisem juttest Mulgimaa: ei India, ei Kungla ega Samoa kae latseke, o`musta toonekure, - nii ti plvil kuulsi toda juttu...

Lhkovi kolhoos
Leebiku vana koolimaja juures mrkab Ingmar kuuse kljes rippuvat adrasahast valmistatud lokulauda. Kas kis see koolikella eest? Ei, adraklakas pidi andma ohusignaali nukogudeaegsetel kolhoosi tsiviilkaitseppustel, selgub knelusest kolme vanatdiga, kes endises koolimajas elavad. Kik nad on ennemalt teeninud Ljahhovi kolhoosi, kes zootehnikuna, kes lpsjana.
Nukogude liidu kangelase Jakov Ljahhovi hukkumispaik jb koolimajast mnesaja meetri kaugusele. Selle juurde juhatab kaseallee. Rohkem kui poolesaja aasta vanused kased nevad kenad vlja, alleealune rada aga on rohtunud, kirjad mlestuskivil loetamatud.
Noore lennuveleitnandi, madalrnnakute meistri viimne, 153. lahingulend toimus 17. septembril 1944 Trva, Helme ja Kirikukla piirkonnas, kirjutab Karl Veri oma raamatus Trva (1980). Seal seisab ka kirjas, et vitluses nelja Saksa hvitajaga sttis Ljahhovi lennuk plema ja piloot suunas selle vastase kolonnile.
Kolhoosile oli see kasulik, knelevad naised. Lhhov oli Gorkist prit, sealsest autotehasest toodi meile mitu veoautot GAZ-53.
elda Ljahhov ei olnud Helme kandi inimestele suuprane, hakati tlema Lhhov vi Lhkov. Kolhoos aga oli, vaatamata kangelasnimele, keskprasest kehvapoolsem, mletavad Helme inimesed.

Vann Murikatsi orus
Sber napsab klatee res kasvavalt unapuult ubina ja tnab viisakalt nhtamatut heategijat. Nii varustab ta end kahe peva vltel korduvalt ja kiidab maitsvaid sorte.
unapuid kasvab Mulgimaa teede res siin ja seal, need ja kuusehekid istutati teeveertesse prast sda, kui lumeredelite ajastu oli lbi saanud.
Riidajale judes vangistavad silmi maalilised ja vimsad pllukivide kuhjatised, justkui oleks Suure Tllu kaasa Piret mitu ndalat kive kandes rassinud. Hiljem kuuleme rahnukuhjatiste snniloost, kohaliku ettevtja plaanist killustikku toota.
Tttame Riidajast lbi, judmata klastada Taulide torupillitalu ja renoveeritud Gertruda kabelit, sest teame, et kusagil juba tttab meile vastu Krstna koolipetaja Mrt Tomp.
Prast Riidajat, Rillil, neme mahajetud talukohta, ja peatume ometi. Vilju tis unapuud, hoolikalt laotud mrid, traditsioonilised talulilled. Aknaalused valged fl oksid, kuid thjalt mustavad aknaavad. Mahajetud, kuid mitte veel kustunud talude vastuoluline lummus.
Mulgimaa nitab sulle nd oma ilu, knelen Ingmarile. Oli ka viimane aeg, vastab sber, ta peab silmas kustuma hakkavat pevavalgust.
Juame veel peatuda metsmesindusest vitekirja kirjutanud etnograafi Ferdinand Linnuse snnikoha juures, vaadelda pdrajlge kruusateel ning allaaetud rstikut, kui Mrt Tomp silmapiirile ilmub. See juhtub sgava Murikatsi oru nlvadel.
Maratonijooksjast ja torupillimngijast koolmeister on meile vastu tulnud, et tutvustada oma kodukanti.
Kui juba koos edasi oruphjast lbi sammume, rgib meie uus teekaaslane, kuidas veiste suu- ja srataudi ohu pevil, veel nukogude ajal, Murikatsi oru phjas liinibuss seisatus, et kik reisijad jrjest saaksid mlema jalaga lbi astuda desinfitseerivast vannist.

Viljandimaa Kamtshatkas
EPA metsanduse erialal lpetanud Mrt Tomp peab petaja ametit nii Krstna (kokku 66 last) kui ka Riidaja (60 last) phikoolis. Veel viis-kuus aastat tagasi kis Krstna koolis le saja lapse, rgib ta. Krstna on Viljandi maakonna Kamtshatka, tleb petaja Tomp oma kodukoha suhtelise kauguse kohta maakonnakeskusest Viljandist. Tema snul on klale parajaks painajaks lunatuultega Nurme sigala lahtisest lagahoidlast elumajadesse kanduv hng. Natuke kurb vrk.
Seda hngu tunneme htupimeduses Krstnasse judes meiegi.
Sigala omanik peaks kirjutama europrojekti, et lgahoidla kinni ehitada, mrgib Ingmar.
Krstna bussipeatuse ees peatub siduauto, kust viipab Juhani sugulane Tarmo, kes meid Raassillale Kivivare tallu majale sidutab.
Samme kogunes esimesel peval 30 900 (Juhani) ja 32 697 (Ingmar).

Sakala krgustiku harjal
Phapeva hommikuks on tuul prdunud ja halb hng unustatud Krstna paistab pikesepaistes silma heakorrastatud aedade ja kenade majadega. Hoogsa sammuga lheb misapargi sdames asuva koolimaja poole direktor Anu Roht. Klava hlega hikab ta tervituse ning kutsub kooli uudistama.
Mida teeb direktor koolimajas hingamispeva hommikul?
Korraldab kooli kokkutulekut, klab Anu Rohti vastus.
Kunagi von Anrepitele kuulunud misa pargist kuuldub hallpea-rhni leelutus ja siis suure kirjurhni koputus.
Knnime Tuhalaane poole. Meenub ema jutustus, kuidas prast sda, hel soojal suvel, pistis lahtisest talutoa aknast pea sisse vras mees ja ksis: Kust siit lheb tee Tuhalaande?
Juhatatigi vrast, kuigi Trvast tuleb Tuhalaande mitukmmend kilomeetrit. Olid segased ajad, ja segi olid linud ka paljude inimeste teed ja elusaatused.
Tuseme Kabelimele, Sakala krguselt teisele mele (136 meetrit), von Anrepi perekonna puhkepaika. Seda valvab kivil pikutav pronkslvi, kahjuks ilma tagumise kpata, selle olla vandaalid linud aastal ra murdnud. Siiski on ajalehe Sakala andmeil lvil lootus uus kpp saada.
Taevases Siionis kahvatub iglusetus, tleb kiri kindral krahv Joseph Anrep Elmti hauakivil.

Pike tukab tagant
Mda vuravad traktorid, veoautod, siduautod jrelhaagistega. Nib, et kigil mulkidel on tahtmine selle parajalt leige pikesepaistega midagi mistlikku ette vtta, midagi ra teha.
Meie ei tee aga midagi muud, kui ainult astume, konts ja varvas, konts ja varvas ning Ingmar pakub, et viksime vahelduseks mngida langevate lehtede pdmise mngu.
Ma ei nustu, sest minu meelest oleks langevate lehtede jrel jooksmine liigne jukulu, kui minna on veel 15 kilomeetrit. Taamalt paistmas Tarvastu kiriku sihvakas torn, vantsime Kabelimelt alla. Asume teele sinnapoole, kus bisime, Raassillale.
Taas kohtame teda, kes rmustas meid linud sgisel Hellenurmes ja linud kevadel Snnas nmmeloke, tema kurblik, kutsuv: tule-tule-tuletule!
Ja eemal pllul lihtsalt lokesed: kmme lindu trillerdamas krrepllu kohal. Teeservas laperdamas admiral ja saagimas ksikud ritsikad. Vi rohutirtsud?
Kui tundlad on kerest pikemad, siis on ritsikad, kui lhemad, siis rohutirtsud, teab sber ja kiidab: Ilus on minna. Ka pike ei paista sel retkel meile mitte nkku, vaid valgustab tagant. (Retkel phjast lunasse paistis pike meile sageli silma)

Vaene madu, ehmatas
Lats, uisa om vljn, hoiatas mind vanaema Ilse, kui poisikesena hne je rsel karjamaal looreha taga jooksin. Ei ninud ma oma lapseplve Helmes htegi ussi, seekord, Helme kihelkonnas sammudes jb aga meie teele tervelt kolm rstikut.
hele neist olen Raassilla lhistel peale astumas, siiski hoiatab viimasel hetkel mind miski ning jalg teeb vajaliku jnksu krvale. Vaene madu, ehmatas.
Meil ikka nende rstikutega lheb hsti, tleb Ingmar.
Kui vtame rma je teetruubil jalgu klgutades pruukosti, avastame, et oleme kndides maha maganud sgise alguse. Aga loodame, et sgis andestab meile, pealegi kavatseme veel nii snas kui ka pildis ta vrvirikast ilu kiita.
Juame isu metskonda ja lheme terve poolteisttunni vaikselt, ksikuid snu vahetades ja tedremngu kuulatades krgete niiskete metsade vahel. Kiidame vaid Regiot, kes iga rohtunud teejnksu kaardil ra thistanud. Viimaks juame kvemale ja krgemale pinnale ning puhkame veerandtunni metsaalusel kangeksjnud liikmeid sirutades. Selle peva siht on tpsustunud Holstre, Kroonu onu autori Juhan Kunderi snnipaik.

Hiiglaslik pesulks
Kell 16.34 letame asfaltteel, mda vuhisevate autode eest pilku krvale prates ja kru selga tmmates Paistu valla piiri (vallavapil tammepuu). Oleme rkamisaja kantsis, Phja-Mulgimaal, kapsamulkide maal.
Pulleritsu bussipeatuse juures keerame kergendusega kruusateele ei pea enam otseselt oma elu prast kartma.
Eksleme veel Holstre piirimail, mitmete lautade vahel, kohtame meest, kes toidab rosinasaiaga koeri, laudavalvureid. Viimaseid on tervelt neli. Mees juhatab meile teed, lisades pood peaks veel lahti olema, nagu oleksid nlg ja kurnatus meie ngudesse kirjutatud.
Jalutamegi Holstresse, tutvume kohaliku ettevtliku mehe Jri Tnissoniga, kes on valmistanud hiiglasliku puust pesulksu ning siis kohtame meile vastu sitnud Tartu linna teabetalitajat Liliani.
Poodi me minema ei hakka, sest Lilian pakib korvist vlja maitsva koogi.
Mlemad oleme seekord vastu vetud klubisse nimega Kahe pevaga kuuskmmend tuhat, Ingmar 63 939 ning Juhani 60 953 sammu.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet